2-06-9166/66 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. jaanuaril 2012

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-06-9166

Kohtuasi

OÜ KA hagi MT vastu 95 867,47 euro väljamõistmiseks

Hagihind

95 867,47 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: OÜ KA, registrikood XXX, XXX, seaduslik

esindaja IS, lepinguline esindaja adv. Tambet Toomela

Kostja: MT, isikukood XXX, XXX, lepinguline esindaja

adv. Merle Veeroos

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2011

Resolutsioon

OÜ KA hagi MT vastu 95 867,47 euro väljamõistmiseks

jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud OÜ KA kanda

2.Välja mõista OÜ-lt KA Eesti Vabariigi kasuks

menetluskulu 420,00 (nelisada kakskümmend) eurot 3.Välja

mõista OÜ-lt KA viivis menetluskuludelt 420,00 eurot

võlaõigusseaduse

§

lg

teise

lause

järgi

(võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.

4.OÜ-l KA tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud

riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606

Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse

selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja

menetlusosalise nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Kostja valiti OÜ KÄ(endine ärinimi OÜ KI) juhatuse liikmeks 4. veebruaril 2000.a. ja tegutses

juhatuse liikmena kuni 26. septembrini 2001.a. OÜ KÄ oli teadmistemahukas ja

intellektuaalkapitalil põhinenud majandus tarkavaraalaste konsultatsioonide ja juurutustega

tegelenud äriühing, mille ettevõtte väärtuse määrasid eelkõige kompetentsed töötajad, väljaku-

junenud kliendibaas, head tarnijad ja toimiv organisatsioon. Vahemikul 2000.a. II pool - 2001.a.

algus otsustasid OÜ KÄ juhatuse liikmed, kostja ning tema vend ET, et lahkuvad kehtivate

juhatuse liikme ametivolituste ajal tööle OÜ-ga KÄ konkureerinud ühingusse OÜ XL ja võtavad

endaga kaasa neile vajalikud töötajad ja kliendid. XL oli tegevusalalt osaliselt kattuv K

tegevusalaga, tegeledes nii enne kui hiljem majandustarkvara äriga. Kostja asudes tööle XÄ, oli

sellel ajal K juhatuse esimees.

Kostja ja teiste OÜ KÄ juhatuse liikmete lahkumisotsus mõjutas OÜ-s KÄ töölepingu alusel

töötanud isikuid samamoodi tegutsema põhjusel, et nende töö sõltus juhtidest. Kostja kindlustas

OÜ KÄ töötajate tööleasumise OÜ-sse XL ka läbi selle, et pidas töötajatega läbirääkimisi

tööleasumiseks OÜ-sse XL, tegi neile vastavad pakkumised ja lõpetas nendega OÜ-s KÄ

sõlmitud töölepingud. OÜ-st KÄ läks korraga ja kostjaga samal ajal OÜ-sse XL tööle 11 töötajat

15-st, lahkumise põhjustasid OÜ KÄ juhatuse liikmed ja esmajoones kostja, kes ise

tippkonsultandina lahkus OÜ-sse XL. Kostja ei üritanud juhatuse liikmena OÜ-d KÄ mingilgi

moel enda põhjustatud raskest olukorrast välja tuua.

Lisaks töötajate tööle asumisele OÜ-sse XL asus ca 60 OÜ KÄ klienti 70-st kliendisuhtesse OÜ-

ga XL. Kostja edastas klientidele 12. juunil 2001.a. teate, et kuna OÜ KÄ töötajad on lahkunud

OÜ-sse XL, ei ole enam võimalik OÜ KÄ kaudu teenuseid osutada, mistõttu tuleks kehtiv leping

lõpetada alates 12. juunist 2001.a. Kirjas väljendas kostja, et ta soovib osutada klientidele

teenuseid edaspidi OÜ XL kaudu. Majandustarkvara konsultatsioonide ning juurutuste eripärast

tuleneb, et iga konsultant (teenindaja) on oma kliendiga tihedates sidemetes, sest uute

majandustarkvara süsteemide tundma õppimine tekitab kliendile probleeme, nõuab harjumist,

mille tõttu juhul, kui koostöösuhe toimib, tahab klient soetada teenuseid üksnes oma teenindajalt,

kes tunneb klienti ja süsteeme.

Kostja lõpetas koostöölepingud tarnijatega, sealhulgas kõige olulisema tarnijaga SEAS, kuna

kliente ei olnud enam võimalik teenindada. Kuigi 2000.a. lõpuks oli K võlgnevus SEAS-i ees

kasvanud 725 436,90 kroonile, oli SEAS nõus sõlmima kokkuleppe võla ajatamiseks.

Kostja tegevusest tingituna OÜ KÄ majandustegevus 2001.a. juunis seiskus, ettevõttel ei olnud

väärtust määravaid töötajaskonda, klientuuri ning tarnijaid. Seega tekitas kostja oma tegevusega

OÜ-le KÄ kahju.

OÜ KÄ kavandatava 100%-ilise osaluse võõrandamise käigus AS-ile H , tuvastati ettevõtte

väärtuseks 4-5 miljonit krooni. KK eksperthinnangus tuvastati 2001.a. kevade seisuga OÜ KÄ

ettevõtte (töötajad, kliendi- ja tarnijabaas) väärtuseks 4 480 000 krooni. Seega põhjustas kostja

oma tegevusega OÜ-le KÄ kahju 4 480 000 krooni.

Hageja OÜ KA omandas käesolevaga kostja vastu esitatud nõude OÜ-lt KÄ12. aprillil 2006.a.

sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, mille kohta esitati kostjale nõude loovutamise teade.

VÕS § 170 järgi loetakse juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loovutamine võlgniku osas toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud

või kui loovutamine ei ole kehtiv. Nõude loovutamine kiideti OÜ KÄ osanike poolt igaks juhuks

ka tagantjärele heaks, mistõttu on nõude loovutamine hagejale kehtiv.

Hageja heidab kostjale ette juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste rikkumisega kahju

põhjustamist OÜ-le KÄ. Osaühingu juhatuse liikme vastutus oli kostjale etteheidetavate tegude

toimepanemise ajal reguleeritud kuni 1. juulini 2002.a. kehtinud ÄS § 187 redaktsioonis, mis

nägi ette, et juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma

kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest

solidaarselt.

Kostja poolt toimepandud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste rikkumised seisnevad

järgnevas: kostja asus kehtivate juhatuse liikme volituste ajal tööle viimase konkurendi OÜ XL

juurde, kostja kui ettevõtte tippkonsultandi lahkumine ei olnud majanduslikult otstarbekas,

töötajatega läbirääkimiste pidamisega OÜ-sse XL tööleasumiseks, jäi OÜ KÄ ilma olulisest

ettevõtte väärtusest – töötajatest/konsultantidest, kostja kallutas OÜ KÄ kliente OÜ-sse XL

kaasa tulema ja viimasega kliendisuhteid looma saates OÜ KÄ klientidele välja teate, millega

tegi neile selge ettepaneku lõpetada kliendisuhe OÜ-ga KÄ ja astuda kliendisuhetesse OÜ-ga

XL, kostja lõpetas koostöösuhete tarnijatega, sealhulgas kõige olulisema tarnijaga AS-ga SE,

mis oli määravas osas ajendatud sellest, et töötajad ja kliendid olid lahkunud OÜ-sse XL. Hageja

palus kostjalt välja mõista kahju 1 500 000 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt oli alates 07.02.2000.a OÜ-l KÄ kaks osanik-

ku - kostja 35% ulatuses ja IS 65% ulatuses. Nõude loovutamine on tühine, kuna kostja ei

teadnud teise osaniku poolt sellise lepingu sõlmimisest ega loovutuse esemena märgitud

väidetavast nõudest. Kostja sai ärakirja nõude loovutamise lepingust alles 26.09.2006. a kohtu

vahendusel. OÜ-1 KÄ ei ole nõukogu, tegemist ei ole tehinguga igapäevases majandustegevuses,

seega pidid OÜ KÄ osanikud, kostja ja IS, otsustama nõude loovutamise lepingu sõlmimise

hagejaga ning määrama selle tehingu tingimused ja OÜ KÄ esindaja. Osanikud ei ole seda

teinud. Seega on nõude loovutamise leping tühine.

Kostja vastuväidete tõttu andis IS07.12.2006.a oma 65%-lise osaluse OÜ-s KÄ tasuta üle oma

alanejatele sugulastele T ja KS, mis oli tehtud selleks, et hiilida mööda ÄS § 177 lg-s 1

sätestatud hääletamiskeelust. Osaniku ja osaühingu vahel tehtud tehingu heakskiitmise poolt

hääletasid seega osaniku alanejad sugulased. OÜ KÄ osanike 12.01.2007. a otsus ei vasta

headele kommetele ning on vastuolus seadusest tuleneva keeluga.

Kostja ei ole teinud hageja poolt kirjeldatud tegusid. Hageja viidatud 09.10.2000. a e-kirjas ei ole

mainitud OÜ-d XL ega kostja ja ET mujale tööle asumist, konkureerivaid ühinguid, töötajaid,

kliente ega kellegi „kaasa võtmist". Hageja ei ole tõendanud nagu oleks 2000. a II pool - 2001.a

algul kostja ja ET otsustanud, et lahkuvad tööle OÜ-ga KÄ konkureerinud ühingusse OÜ XL

ning võtavad kaasa neile vajalikud töötajad ja kliendid. E-kirja saatmise ajal toimus juhatuse

eestvedamisel OÜ KÄ saneerimisprotsess, et äriühing kahjumist välja tuua. Kuna OÜ KÄ

enamusosaniku tegevuse tagajärjel oli äriühingu kahjumist väljatoomise protsess raskendatud,

siis juhatuse liikmed arutasid, kuidas raskest olukorrast välja tulla. Kostja ei ole kallutanud

töötajaid KÄ lahkuma, ning ta ei ole osanikuna sellest olnud huvitatud. Kostja leiab, et hageja

etteheidetavad teod ei saa olla käsitatavad juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisena. OÜ XL

ei ole OÜ KÄ konkurent, isegi kui ta oleks olnud konkurent, ei oleks kostja poolt töölepingu

sõlmimine OÜ-ga XL juhatuse liikme ametikohustuste rikkumine. Juhatuse liikme

konkurentsikeelu sätestanud ÄS § 185 ei keela juhatuse liikmel sõlmida töölepingut teise

tööandjaga, sh samal tegevusalal tegutseva tööandjaga. 2001. aastal ei sätestanud seadus

osaühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, samuti ei olnud seda kohtupraktika poolt

kujundatud ega sisustatud. 2001. aastal kehtinud TsÜS § 108 sätestas hea usu põhimõtte ning ÄS

§ 306 lg 2 sätestas, et aktsiaseltsi juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest

korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha

ainult nõukogu nõusolekul, juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal

viisil. Ajal, mil kostja OÜ KÄ sõlmis töölepingu OÜ-ga XL, oli OÜ KÄ jätkamine osutunud

juba võimatuks, kuna netovara oli negatiivne, kuid enamusosanik ei võtnud vastu ühtegi

tegevuse jätkamist võimaldavat otsust, 3-liikmelise juhatuse püüdlused olukorda parandada ei

andnud tulemust ning äriühing tootis suurt kahjumit. OÜ KÄ tegevuse jätkamine eeldas 2001.

aastal kehtinud ÄS § 176 kohaselt selliste otsuste vastuvõtmist, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest ega kuulu juhatuse, vaid osanike pädevusse. Kujunenud raske

olukorra tõttu 2001. aasta esimeses pooles lahkusid OÜ KÄ töötajad, kliente ei olnud enam

võimalik teenindada ning majandustegevus seiskus. Juhatuse liikmetel ei olnud võimalik enam

täita oma põhifunktsioone, milleks on osaühingu igapäevane juhtimine ja esindamine. Kostja

täitis edasi OÜ KÄ juhatuse liikme kohustusi, mida oli võimalik täita, korraldades äriühingu

raamatupidamist, koostades 2000. a majandusaasta aruande ning tehes osanikele ettepaneku

äriühing likvideerida. Kostja informeeris osanikke äriühingu majanduslikust olukorrast 2000.

aasta majandusaasta tegevusaruandes ja tegi osanikele omapoolse ettepaneku.

Kostja leidis, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagis kirjeldatud kahju vahel.

Tõendamata on, et kostja tegevuse tulemusel seiskus OÜ KÄ ettevõtte tegevus, ühegi tunnistaja

ütluse ega ühegi muu tõendi põhjal ei ole võimalik seostada ettevõtte tegevuse seiskumist kostja

tegevusega. Mitme tunnistaja ütlusest nähtuvalt lahkusid nad OÜ-st KÄ juhatuse liikme AK töölt

lahkumise tõttu 31.05.2001. Klientide lahkumise põhjusena tõid tunnistajad esile, et kliendid olid

seotud neid teenindanud töötajatega.

Täielikult on tõendamata, et OÜ KÄ väidetavalt väärtuslik ettevõte muutus väärtusetuks.

Ettevõtte väidetav väärtus 31.03.2001. a seisuga ei saa olla OÜ-le KÄ tekkinud kahju. Hageja ei

ole esitanud ühtegi tõendit ettevõtte väärtuse kohta pärast kostjale etteheidetud tegevuse aset

leidmist. Kostja arvates oli OÜ KÄ ettevõte juba 2001. a I pooles väärtusetu. Isegi kui OÜ-I KÄ

oli 2001. a I pooles mingi väärtus, siis ei saa osaühingu enda väärtus olla osaühingule tekkinud

kahjuks. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ KÄ oleks edasi tegutsedes saanud 2001. a ning

järgnevatel aastatel kasumit asjaoludel, kus kahjumi suuruseks 2000. a oli 1 665 333 krooni,

omakapital oli negatiivne 1 230 927 krooniga, enamusosanik ei olnud suuteline vastu võtma

vajalikke strateegilisi juhtimis- ja tegevuse jätkamist võimaldavaid otsuseid, töötajad lahkusid

või plaanisid lahkumist, kogu majanduslik olukord tarkvarateenuste turul oli keeruline, S

majandustarkvara müük oli 2000-2001 kogu maailmas langenud ja toodet arendanud ja müünud

ettevõte SBSB.V. kahjumis.

Kohtuotsuse põhjendused

Osa ostu-müügi lepinguga ja äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et 40 000

kroonise osakapitaliga OÜ-l KÄ (endise ärinimega OÜ KI) oli alates 07.02.2000. a kaks

osanikku - 65% ulatuses IS26 000 kroonise osa omanikuna ja 35% ulatuses kostja 14 000

kroonise osa omanikuna.

Kohtumäärusega 20.03.2006 on tõendatud, et OÜ KÄ loeti sundlõpetatuks ettevõtte 2003.a

majandusaasta aruande esitamatajätmise tõttu, kohtumäärusega määrati likvideerimismenetluse

läbiviimiseks likvideerijaks IS.

Hageja omandas nõude 12.04.2006.a nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt loovutati

omandajale nõue kostja vastu 4 480 000,00 krooni tulenevalt juhatuse liikme ametikohustuste

rikkumisest, mis seisnesid OÜ KÄ ettevõtte majandustegevuse seiskamises seoses ettevõtte

väärtusühikute õigustamatu üleviimisega konkureerivasse äriühingusse OÜ XL.

Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel 12.04.2006.a esindas nii nõude loovutajat kui omandajat

IS, kes allkirjastas lepingu nii nõude loovutaja kui ka nõude omandaja esindajana. Kostja

teadmine nõude loovutamisest kuni hagi esitamiseni, on tõendamata. ÄS § 209 lg 1 (12.04.2006

redaktsioonis) kohaselt on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused.

Kostja vastusest nähtuvalt esitas ta 12.06.2006.a nõude loovutamisele tühisuse vastuväite.

Kohus on seisukohal, et kostja viidatud ÄS § 168 lg 1 punktid 4 ja 10 ja 177 lg 1 ei ole

asjakohased, kuna OÜ KÄ loovutas nõude OÜ-le KA, mitte osanik ISile, kes oli tehingus OÜ

KA esindajaks. Kostja viidatud ÄS § 181 lõiked 3 ja 4 jõustusid alles 01.07.2009 ega ole seetõttu

vaidluses kohaldatavad. Seega ei ole nõude loovutamine seadusega vastuolu tõttu tühine.

11.12.2006 teatest nähtuvalt andis IS07.12.2006.a oma 65%-lise osaluse OÜ-s KÄ tasuta üle

oma alanejatele sugulastele J ja KS. 12.01.2007.a hääletusprotokolliga on tõendatud, et IS

alanejad sugulased J ja KS andsid nõude loovutamise lepingu heakskiitmise poolt 65% OÜ KÄ

osadega esindatud häältest. Kostja hääletas nõude loovutamise lepingu heakskiitmise vastu OÜ

KÄ 35% osadega. Hageja on põhjendanud, et osa üleandmine oli tingitud vajadusest korraldada

oma pärimisasju. Kohus leiab, et kumbki tehing - ISi poolt temale kuulunud osade üle andmine

eelpärandina oma alanejatele sugulastele ega tehingu tagantjärele heakskiitmine, ei ole vastuolus

heade kommetega ega seetõttu tühine.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse loovutamine võlgniku osas toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei

loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna kostja on saanud OÜ KÄ teate nõude

loovutamise kohta hagiavalduse lisana hiljemalt hagiavalduse kättesaamisel, siis on nõude

loovutamise kehtiv.

Äriühingu juhatuse liikme ametikohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast või

juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust. Põhikirja rikkumist ei ole hageja kostjale

ette heitnud. Kostja ja OÜ KÄ vahel juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole. Hageja etteheited

on suunatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele.

Osaühingu juhatuse liikme vastutus oli kostjale etteheidetavate tegude toimepanemise ajal

reguleeritud kuni 1. juulini 2002.a. kehtinud ÄS § 187 redaktsioonis. § 187 lg 1 nägi ette, et

juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata

jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sarnane oli

juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 alusel.

Kahju hüvitamist reguleerisid TsK §-d 222 ja 227. Tõendamiskoormise jaotuse kohaselt on

hagejal kohustus tõendada kohustuse rikkumine, kahju ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja

tekkinud kahju vahel. Kostja peab tõendama süü puudumise. Ükskõik millise koosseisuelemendi

puudumine annab aluse hagi rahuldamata jätmiseks.

Ainuosaniku otsusega 04.02.2000 on tõendatud, et OÜ KÄ ainuosanik ja juhatuse liige IS valis

juurde kolm uut juhatuse liiget: kostja, ET ja AK. Sama otsusega muutis ainuosanik põhikirja

punkti 5.3 selliselt, et äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget koos.

Kanne 04.02.2000. a valitud uute juhatuse liikmete ja kahe juhatuse liikme ühise esindusõiguse

kohta tehti äriregistri väljavõtte kohaselt äriregistrisse 16.03.2000. a.

Äriregistrile esitatud avaldusega ja osanike koosoleku protokolliga 09.10.2000 on tõendatud, et

IS kutsuti juhatusest ja prokuristi kohalt tagasi.

26.09.2001.a osanike koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja, ET ja AK kutsuti juhatusest

tagasi ning valiti juhatusse IS ja TV. Kostja volitused juhatuse liikmena lõppesid järelikult

26.09.2001. a.

Seega oli kostja OÜ KÄ juhatuse liige perioodil 04.02.2000 - 26.09.2011. Sellest perioodil

04.02.2000 - 09.10.2000 tegutses juhatus neljaliikmelisena (IS, kostja, ET ja AK) ning perioodil

09.10.2000 - 26.09.2001 kolmeliikmelisena (kostja, ET ja AK). Juhatuse liikmetele kehtis

vähemalt kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus. Vastava põhikirja punkti otsustasid osanikud

kustutada 23.02.2001.a osanike koosolekul, põhikirjamuudatus kanti äriregistrisse 18.06.2001.a.

ÄS § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse.

Hageja on väitnud, et OÜ XL oli OÜ KÄ konkurent. Äriregistri andmetest selgub, et OÜ KÄ

tegevusalaks oli alates asutamisest ettevõtte juhtimise infosüsteemide kompleksne tarnimine-

projekteerimine, paigaldamine, koolitus, tootetugi ja hooldus; arvutivõrkude ja majandustarkvara

müük ja hooldus. OÜ XL tegevusalaks oli 2001.a juunis reklaamiteenused ja internetiteenused.

Alates 22.08.2001.a oli OÜ XL tegevusalaks majandus- ja ärianalüüsiga seotud tarkvara müük ja

hooldus.

Tunnistaja ET ütlustest nähtub, et OÜ XL ja OÜ KÄ tegevusalad osaliselt kattusid, et OÜ XL

tegeles nii enne kui ka hiljem majandustarkvara äriga, et majandustarkvara äriga tegeles OÜ XL

enne kui nemad sinna kostjaga tööle asusid aga ka seda, et OÜ-l XL olid teised ärisuunad.

Tunnistaja AKA, kes osales OÜ XL juhtimises, ütlustega on tõendatud, et enne OÜ KÄ töötajate

ületulekut ei tegeletud põhitegevusena majandustarkvara projektidega, kuid oli teatud seoseid ja

osaliselt kattuvaid kliente. Tunnistaja kinnitusel alustas OÜ XL majandustarkvara äri

põhitegevusega pärast seda, kui varem OÜ-s KÄ töötanud inimesed liitusid OÜ-ga XL.

Tunnistaja väitel oli ta valmis maksma ISile teatud tasu selleks, et välistada olukord, et tema oma

tegevusega võiks äriühingule tekitada halba mainet.

Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et OÜ XL oli osaliselt kattuvate

tegevusalade tõttu OÜ KÄ konkurendiks 2001a. juunikuus, kui kostja sinna tööle asus.

Pooltel ei ole vaidlust, et OÜ-sse XL asusid tööle kõik OÜ KÄ juhatuse liikmed, esimesena

lahkus juhatuse liige AK, 31.05.2001.

Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄ sellepärast, et lahkusid kõik juhid,

sealhulgas projektijuht AK, kellega ta koos töötas; tunnistajale tehti pakkumine minna üle OÜ-

sse XL, pakkumise tegid kostja ja AR; räägiti sellest, et K lahkudes saab tunnistaja tööle asuda

OÜ-sse XL; AR oli seal, et rääkida sellest, kuidas üle minna ja mis tunnistajat OÜ-s XL ees

ootab.

Tunnistaja SK ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄ firmasse OÜ XL, sest lahkus kogu

juhtkond ja võtmeisikud – kostja ja AK.

Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄOÜ-sse XL, kuna mingit

alternatiivi sinna jääda ei olnud; inimesed ei olnud OÜ-s KÄ rahul; ettevõtte juhtimise eest ei

vastutanud keegi, juhtimise valdkonnad olid katmata; olid ka majanduslikud probleemid;

sisuliselt juhatus kokku ei saanud alates 2000.a lõpust, kuna nad ei mahtunud ühte ruumi ära;

kostja ja tegevdirektori IS vahelised suhted olid pingelised, tunnistaja ütluste kohaselt proovis ta

kostjat ja ISi lepitada; juttu oli peamiselt kahest alternatiivist: osaluse omandamine IS käest ja

äri üleviimine teise firmasse; üleviimise arutelud algasid siis, kui kostja tutvustas tunnistajale AR

, kes oli tol hetkel seotud OÜ-ga XL; toimus mitu kohtumist OÜ XL ruumes, kus osalesid

tunnistaja, kostja, ET ja AR; koosolekul tutvustasid kostja ja AR kõigile töötajatele üleviimist;

otsuse teise firmasse üle minna tegi tunnistaja ise. Tunnistaja ET ütlustega on tõendatud, et OÜ

KÄ tulevikuväljavaadet ei olnud, firma hakkas lagunema, konsultandid uut tööd otsima;

inimesed läksid ära või olid ära minemas; juhatus otsis lahendusi finantseerimise ja tegevjuhi

otsimise osas; konsultantide äraminekut polnud praktiliselt võimalik ära hoida, ärilist vajadust

uute konsultantide värbamiseks ei olnud, teoreetiliselt on see võimalik aga praktikas on väga

keeruline leida kogenud konsultanti, see oleks võtnud kuid ja aastaid. Tunnistaja ütlustega on

tõendatud, et tippkonsultantideta oli võimatu OÜ KÄ tegevust jätkata, juhatusel polnud

võimalik ära hoida suhete lõppemist klientide ja tarnijatega pärast konsultantide lahkumist,

juhatus otsis aktiivselt tuluteenimise võimalusi, turusituatsioon oli selline, et 2000-2001. a

puudus turul nõudlus, ei olnud uusi kliente.

Tunnistaja AR ütlustega on tõendatud, et töötajad soovisid OÜ-sse XL minna, kuna tunnistaja

tegi neile isiklikult vastavasisulise tööpakkumise; OÜ XL nimel sõlmis töölepingud OÜ-st KÄ

tulnutega juhatuse liige MV; tunnistaja viseeris lepingud; tööpakkumiste esitamine töötajatele oli

tunnistaja isiklik initsiatiiv, kostja puhul märkas ta isegi vastutöötamist sellele. Tunnistaja ütluste

kohaselt said osad kliendid OÜ XL klientideks, kuna OÜ XL pöördus nende ettevõtete poole ja

pakkus oma teenuseid; kostja ja ET nimetasid oma OÜ-st KÄ lahkumise põhjustena

juhtimiskonflikti, küsimus oli kuidas saada enamushäältega otsuseid langetada osanike tasandil

ja et tegemist oli osanike konfliktiga. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja üleminek OÜ-st KÄOÜ-

sse XL ei mõjutanud teiste töötajate üleminekut.

Kuigi tunnistajate ütlused kostja tegevuse suhtes on vastuolulised st. ARu ütlused on vastuolus

TL, SK ja AK ütlustega, saab kohus kogumis tunnistajate ütlustega tõendatuks lugeda

hagiavalduses toodud väite, et kostja lahkumine OÜ-st KÄOÜ-sse XL mõjutas töötajaid

juhtkonnaga kaasa minema, et osanike ja juhtkonna tasemel arutati ühe võimalusena OÜ KÄ äri

üleviimist teise äriühingusse, et kostja tutvustas AK AR , kes oli tol hetkel seotud OÜ-ga XL, et

toimus mitu kohtumist OÜ XL ruumes, kus osalesid tunnistaja AK, kostja, ET ja AR, et

koosolekul tutvustasid kostja ja AR kõigile töötajatele üleviimist.

OÜ KÄ töötajate nimekirjaga on tõendatud, et kahekümne kahest töötajast läksid OÜ-sse XL

tööle üksteist.

Kostja 09.10.2000 e-kiri teistele juhatuse liikmetele sisaldab soovi töötajate ja klientide

üleviimiseks OÜ-st KÄ teise äriühingusse aga ka kostja plaani korraldada uue juhi ja IS

kohtumine, üle võtta ettevõtte juhtimine ISilt, takistada tal õigustoimingute teostamine ja

takistada 15.09.2000 üldkoosoleku otsusega blokeerida osaühingu õigustoimingute teostamine.

Osanike otsusega 09.10.2000 on tõendatud, et osanik ISi kutsuti tagasi juhatusest 09.10.2000.

Kostja 12.06.2011.a teatega pealkirjaga „Lp KÄ klient" informeeriti äriühingu kliente sellest, et

alates 12.06.2001 ei tööta OÜ-s KÄ ühtegi konsultanti, mistõttu on võimatu jätkata tugiteenuste

osutamist. Seejuures on viidatud, et töötajad asuvad tööle OÜ-s XL, mis soovib jätkata OÜ KÄ

klientidele tugiteenuste osutamist. Kuigi antud teade ei sisalda otsest ettepanekut astuda

kliendisuhetesse OÜ-ga XL, siis arvestades, et tunnistajate ütlustega on tõendatud äriühingu

klientide seotus neid teenindava konsultandiga on tõenäoline, et antud teade mõjutas OÜ KÄ

kliente sõlmima lepinguid OÜ-ga XL. Otsesed tõendid teate mõju osas puuduvad.

Kostja 12.06.2001.a teade SEAS-le tõendab tarnija teavitamist S teemaga tegelemise

peatamisest töötajate ja klientide puudumisel tõttu. Otsesed tõendid selle kohta puuduvad, kas

tarnijatega lepingute lõpetamine toimus antud teatest tulenevalt või lõpetati lepingud põhjusel, et

OÜ KÄ enam antud teemaga ei tegelenud. Seega ei ole võimalik teate mõju klientide käitumisele

hinnata.

Osanike 02.02.2001. a protokolliga on tõendatud, et arutati S teemaga seonduvaid asjaolusid

ning asuti seisukohale, et kui uut teemajuhti ei leita, tuleb tegevus sel suunal lõpetada.

Eelnimetatud tõenditega on tõendatud hagiavalduse väited, et kostja asudes OÜ KÄ juhatuse

liikmeks oleku ajal tööle äriühingu konkurendi OÜ XL juurde, mõjutades äriühingu töötajaid

minema tööle äriühingu konkurendi juurde, informeerides äriühingu kliente sellest, et OÜ KÄ

töötajad asuvad tööle konkureerivasse äriühingusse OÜ XL, mis võib jätkata neile teenuste

osutamist, rikkus ÄS-s § 187 ja TsÜS § 46 lg 1 juhatuse liikme hoolsuskohustust ega käitunud

äriühingu suhtes lojaalselt, kuna eelistas OÜ XL ärihuve OÜ-le KÄ. OÜ-sse XL tööle asumisel

aga ka töötajatele OÜ-s XL töö tegemise võimalusi tutvustades ning klientide teavitamisel nende

teenindajate tööleasumisest OÜ-sse XL, tekkis kostjal huvide konflikt OÜ-ga KÄ.

Õige on kostja väide, et 2001.aastal ei sätestanud seadus osaühingu juhatuse liikme

lojaalsuskohustust ning seda ei olnud ka kohtupraktika poolt kujundatud ega sisustatud ning, et

alles 2003. aastal selgitas Riigikohus, mida ÄS § 306 lg 2 ja TsÜS §-st 108 tulenevad kohustused

tähendavad, kuidas neid sisustada ning et need kohalduvad osaühingu juhatuse liikmele sellest

hoolimata, et seadus näeb need ette üksnes aktsiaseltsi juhatuse liikmele.

Kohus leiab, et kostjal olid OÜ KÄ lepingulised suhted, mistõttu kehtisid tema suhtes ka TsL §§-

des 173, 222, 227 sätestatu ning TsÜS § 108 lg 1 hea usu põhimõte. Nimetatud sätetest sai

tuletada, et äriühingu juhatuse liige tegutseb äriühingu huvides, väldib huvide konflikti, täidab

konfidentsiaalsuskohustust, tegutseb kooskõlas heade ärikommetega ega asu tööle konkurendi

juurde.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 1 500 000 krooni tuginedes OÜ KÄ ettevõtte väärtusele.

Kostja vastusega OÜ ATMK 20.11.2000 koostatava saneerimiskava kohta on tõendatud, et

juhatus hakkas tegelema kahjumi põhjustega ning tellis selleks vastava ala asjatundjalt

saneerimiskava. Tegevusaruandest nähtuvalt lahkus seoses osaühingu saneerimisega viis

töötajat.

2000.a majandusaasta aruandega ja tegevusaruandega on tõendatud, OÜ KÄ jäi kahjumisse

1 669 075,00 krooniga, kahjumi põhjusteks peeti tulude mittevastavust kulutustele, ei suudetud

operatiivselt reageerida 2000. aasta madalseisule ja puudusid reservid finantsprobleemide

likvideerimiseks. Ülekulutused olid palga ja kontorikulude osas seoses laienemisega liialt

suurtesse ja kallitesse ruumidesse. Palgakulu oli 2000.a 3,2 miljonit krooni, tegevuskulud koos

tööjõukuludega moodustasid 5,9 miljonit krooni, koos realiseeritud kaupade kuluga moodustasid

teenuse tootmise ja tegevuse kulud seega kokku 10,6 miljonit krooni, mis oli ca 2,6 mln krooni

võrra rohkem kui kogukäive.

2001. aastaks püstitas juhatus eesmärgi tulla välja raskest majanduslikust olukorrast, osanike

ülesannetena nähti tulenevalt ettevõtte negatiivsest omakapitalist seisuga 31.12.2000 – 1 230 927

krooni, vajadust teha 2001.a jooksul täiendavad sissemaksed või alustada ettevõtte

likvideerimist. Järelikult pidid OÜ KÄ osanikud raskest majanduslikust olukorrast

väljatoomiseks võtma vastu ühe ÄS §-s 176 nimetatud otsustest. Äriseadustiku kohaselt on

üksnes osanike pädevuses strateegilised otsused, kuidas negatiivse omakapitali ja halveneva

majandusseisundiga äriühing saaks edasi tegutseda. Juhatusel puudub pädevus ja kohustus

vastavaid otsuseid langetada. Seega sõltus OÜ KÄ likvideerimine või vastupidi majandusliku

olukorra parandamine ja ettevõtte kahjumist väljetoomine osanike otsustest.

Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et päevakorras oli KÄ OÜ majanduslik seis,

tegevuskava majandusliku olukorra parandamiseks, juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uute

juhatuse liikmete valimiseks.

Leiti, et OÜ KÄ vajab uut S tegevjuhti, selle puudumisel tuleb S teemal aktiivne müügitegevus

lõpetada ning, et firma olukord nõuab strateegilise investori kaasamist.

Vastu võeti otsus müüa OÜ KÄ kahe kuu jooksul strateegilisele investorile, volitada

müügiläbirääkimisi pidama IS ja kostja pidi valmistama ette müügiks vajaliku andmepaketi

15.02.2001. Ühtlasi otsustati teha ettepanek AK jätkata juhatuse liikmena kuni osaühingu

müügini.

Pooled ei ole esile toonud, et pärast 02.02.2001 osanike otsust oleks osanikud äriühingu suhtes

võtnud vastu veel mingeid otsuseid.

Eelnevast tõendist järeldub, et 2000. aastal arutusel olnud saneerimise ja investori kaasamise

küsimus oli päevakorrast maha võetud, osaühingu netovara seadusega vastavusse viimist ei

arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada pankrotiavaldus ning ÄS §-

s 176 sätestatud otsuste vastuvõtmise asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa. Kuna

päevakorras oli ka juhatuse liikme AK jätkamine kuni äriühingu müügini, siis otsustati tema

lahkumisel S teemal aktiivne müügitegevus lõpetada. Seega jätsid osanikud äriühingu suhtes

kõik olulised otsustused tegemata.

H AS-i ja ISi 19.01.2001 kavatsuste protokollist nähtuvalt alustasid pooled läbirääkimisi ISile

kuuluvate OÜ KÄ26 000,00 kroonise nimiväärtusega osade, mis moodustasid 65%-lise osaluse,

müügiks AS-le H .

Kostja vastuväidete kohaselt ei teadnud tema 35%-lise osaluse omanikuna müügiläbirääkimistest

midagi. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et osanik IS alustas 19.01.2001.a AS-ga H

läbirääkimisi OÜ KÄ100%-lise osaluse müügiks AS-le H .

Tunnistaja JP ütlustega on tõendatud, et läbirääkimised 100% OÜ KÄ osade ostmiseks toimusid,

AS-i H esindas läbirääkimistel KK, kellele anti juhised, et ettevõtte aktsiad ostetakse, juhul kui

probleeme ei tuvastata. Ettevõtte väärtuseks hindas AS H 4-5 miljonit, AS-i H t huvitasid OÜ

KÄ tulud ja lepingud, tunnistaja arvates oli ettevõttes liiga palju töötajaid ja kulud olid suured.

Tunnistaja ütluste kohaselt ettevõtete ei omandatud, kuna ilmnes, et töötajad on lahkunud.

KK ekspertarvamusest OÜ KÄ väärtuse kohta nähtub, et IS võttis temaga ühendust kevadel

2001, et pidada läbirääkimisi äritegevuse ühendamiseks AS-ga H , millega seoses sõlmiti

kavatsuste protokoll. Seega tõendab 19.01.2001 sõlmitud protokoll, et esmalt kavatses IS

võõrandada üksnes enda 65%-lise osaluse ja alles hiljem peeti läbirääkimisi osaühingu osade

tervikuna müümise suhtes.

KK01.06.2001 kirjaga IP on tõendatud, et alles 01.06.2001 andis KK oma arvamuse OÜ KÄ

osade ostmise kohta IP ja avaldas arvamust, et võiks hinnaläbirääkimisi pidama hakata, kui

jätkuvalt AS-il H huvi on. Tõendid läbirääkimiste jätkumise ja hinnaläbirääkimiste pidamise üle

puuduvad.

Seega ei realiseerunud kumbki kavatsus OÜ KÄ osasid müüa, ei 100%-line osade müümise ega

65%-line osade müümise kavatsus, mistõttu ei saa järeldada, et osade omandamist ei toimunud

üksnes töötajate lahkumise tõttu, kuna jaanuarikuus 2001.a töötajate lahkumine veel päevakorras

ei olnud.

Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et peale AS-i H oleks otsitud teisi ostjaid.

Kostja on märkinud 2000.a majandusaasta aruandes, et selle koostamise hetkeks 22.06.2001 on

OÜ KÄ sisuline tegevus peatunud ja juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku ettevõtte

likvideerimiseks.

Seega on tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega tõendatud, et OÜ KÄ osanikud jätsid

negatiivse, -1 230 927 kroonise netovaraga ja -1 665 333 kroonise puhaskahjumiga äriühingu

suhtes ÄS §-s 176 sätestatud otsused vastuvõtmata ega suutnud leida ostjaid äriühingu osadele.

Ekspert Toivo Rattaseppa 22.02.2011 läbi viidud ekspertiisi TR 1570/2011 vastustest

küsimustele nähtub, et OÜ KÄ ettevõtte väärtus oli hindamisel kasutatud diskonteeritud rahavoo

meetodil 31.03.2001 seisuga 1 073 000,00 krooni, raamatupidamislikul meetodil hinnates 37 494

krooni, netovara meetodil hinnates negatiivne -261 000 krooni.

Ettevõtte väärtuse hindamisel diskonteeritud rahavoo meetodil märkis ekspert, et ettevõtte

omakapital oli küll olulises ulatuses negatiivne, kuid eksperdi hinnangul jätkas ettevõte

2001.aastal edukat majandustegevust ja võlgnevused olid osaliselt ajatatud. 2001.a I kvartali

realiseerimise netokäive oli 1,74 miljonit krooni ning selle baasilt prognoositud netokäive 2001

aasta lõpuks 6,9 – 7,0 miljonit krooni.

Seetõttu ettevõtte likvideerimiseks vajadus puudus, kuid saneerimiseks vajas ettevõte

lisakapitali. Ekspert märgib, et prognoosi aluseks on eeldus, et eduka saneerimisega oleks olnud

võimalik taastada ettevõtte likviidsus ja puhaskasum vähemalt 1998.aasta tasemel.

Ekspert on tulenevalt asjaolust, et ettevõtte väärtus on hinnatud kasutades prognoositud

rahavoogude diskonteerimist ning eeldades, et ettevõte oleks olnud sel perioodil jätkuvalt

tegutsev, lugenud ettevõtte väärtuse seisuga 10.06.2001 samaseks ettevõtte väärtusega

31.03.2001, so. 1 073 000 krooni.

Eksperdi hinnangul olid kahjumi tekkepõhjusteks: ebaõnnestunud investeerimistegevus perioodil

1999-2000, ärikulude (tööjõukulude, büroopindade rendikulud) põhjendamatu kasv 2000 aastal,

põhjendamatute ärikulude tegemine, põhjendamatud dividendide väljamaksed 2000 aastal,

põhjendamatu laenamine, teadmata tekkepõhjusega võlakohustused. Eksperdi arvamuse kohaselt

oleks eelnimetatud kahjumi tekkimise põhjused ettevõtte saneerimise käigus olnud

likvideeritavad. Ekspert märkis ka, et negatiivse omakapitali korral tuleks algatada ettevõtte

pankrotimenetlus või hankida täiendavalt kapitali omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks.

Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa ettevõtte töötajaid pidada eraldiseisvana ettevõtte väärtust

oluliselt tõstvaks faktoriks, kuna tema hinnangul ei olnud tegemist spetsialistidega, keda ei oleks

saanud 2000.a tööjõuturu situatsioonis samaväärsega asendada.

Ekspert luges kliendilepingud ettevõtte väärtust oluliselt tõstvaks faktoriks, mis moodustavad

põhilise komponendi ettevõtte väärtusest.

Ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse määramisel märkis ekspert, et eeldatud on ostjatelt

laekumata arvete laekumist täies ulatuses.

Ettevõtte netovara väärtuse määramisel hindas ekspert ettevõtte varad ja kohustused hindamise

kuupäeva bilansis nende varade ja kohustuste reaalväärtuses. KÄOÜ varad väärtuse kuupäeval

koosnesid rahast kassas ja pangakontodel, ostjatelt laekumata summadest, maksude

ettemaksetest, põhivarade turuväärtusest.

R OÜ 10.05.2011. a memorandumis on eksperdiarvamuse kohta esile toodud, et selles esineb

olulisi metoodilisi puudusi, mille tulemusel ei ole diskonteeritud rahavoogude meetodil leitud

ettevõtte väärtus adekvaatne: diskonteeritud rahavoogude meetod ei ole kohane, kuna see eeldab

ettevõtte võimet jätkuvalt tegutseda ja teenida kasumit, see meetod ei ole sobilik olukorras, kus

ettevõtte jätkuvus on küsitav.

OÜ R arvates oli eksperdiarvamuses toodud kuupäevadel ettevõtte jätkuvus küsitav, kuna

osaühingul oli negatiivne omakapital 31.12.2000. a seisuga - 1,23 mln krooni, mis kohustab

ettevõtet, kas esitama pankrotiavalduse või kaasama omanikelt lisaraha, 2000.a suur kahjum

summas 1,5 mln krooni, ettevõtte olulise tooteliini S juhi AK lahkumine mais 2001, mis kindlasti

avaldab teenust osutava ettevõtte puhul negatiivset mõju antud teenusliini käibele ning on

küsitav, kas üldse ja kui kiiresti õnnestub leida piisavalt kompetentne asendaja, suure hulga

töötajate lahkumine juunis 2001, mis on teenust osutava ettevõtte jaoks kriitiline, ettevõtte

teadmistepagas ja suhted klientidega kaovad ning nende taastamine võib olla väga raske. R OÜ

leiab, et eeltoodud põhjustel muutusid vahemikus 31.03.2001 ja 10.06.2001 olulisel määral

baaseeldused ja situatsioon, millest ekspert tulevikuprognooside koostamisel lähtus, kusjuures

need muutused omavad prognooside realiseerumise tõenäosusele negatiivset mõju, mistõttu

ettevõtte väärtus 10.06.2011. a seisuga on oluliselt madalam kui 31.03.2001.a seisuga.

R OÜ arvates ei saa 2001.a I poolaasta sündmuste valguses ettevõtte saneerimise õnnestumist

eksperdiarvamuses toodud ajagraafiku ja tulemuslikkusega pidada tõenäoliseks, kuna seoses

negatiivse omakapitali ja suure kahjumiga pidanuks ettevõte likvideerimise vältimiseks suutma

kaasata lisainvesteeringuid omanikelt või uutelt investoritelt, mis oleks 2000.a suure kahjumi

valguses olnud raskendatud ning ei oleks mais ja juunis 2001 toimunud negatiivsete muutuste

tõttu olnud kaetav ka sisemistest ressurssidest, samuti puudusid käibevahendid. Maksuvõlg

31.12.2000. a seisuga summas 335 124 krooni kinnitab ettevõtte raskusi rahavoogude tootmisel

ning sellise võla teenindamine avaldab negatiivset mõju rahavoole. 2000.a neljakordselt

suurenenud võlad tarnijatele ca 400 000 kroonilt ca 1,6 mln kroonile ja käibevarade vähenemine,

kinnitavad likviidsuskriisi ja muudavad ettevõtte edasise tegutsemise problemaatiliseks, sest

ettevõttel puuduvad käibevahendid lühiajaliste kohustuste katmiseks. Eksperdi prognoositud 5%-

line käibekasv on vastuolus ettevõttes 2001. a I pooles toimunud negatiivsete muutustega.

Arvesse ei ole võetud palgasurvet ja saneerimiskavas ettenähtud tulemuspalkadele ülemineku

mõju, mis tähendab, et tulemuste paranedes peavad suurenema ka töötasud. Ekspert on pidanud

töötajaid asendatavateks, kuid jätnud hindamises tähelepanuta, et tooteliini S juht AK lahkumisel

otsustas ettevõte oma tegevuse sel suunal lõpetada. Seega tuleb küsitavaks pidada eksperdi

prognoosi 2001. a I kvartali tulemuslikkuse jätkuvuse kohta ka aasta lõpu seisuga või terve aasta

perspektiivis, kuna puudus oluline tööjõuressurss, kes oleks suutnud piisaval tasemel leida uusi

kasumlikke kliente. Eeltoodud asjaolude ning 2001. a I kvartali käibe (74 mln krooni) valguses

on ebatõenäoline eksperdi prognoosi realiseerumine 2001. a netokäibe osas (6,9-7 mln krooni).

Juhul, kui ettevõtte jätkuvus on küsitav, peetakse heaks tavaks kasutada hindamiseks pigem

konservatiivsemaid varapõhiseid meetodeid, nt netovarade väärtusel põhinevat meetodit, mille

ekspert on antud juhul ka välja toonud ja leidnud, et selle järgi on ettevõtte väärtus negatiivne -

261 000 krooni.

Kohus asub T.R ekspertarvamuse, OÜ R memorandumi ja eelnevalt uuritud tõendite pinnal

seisukohale, et ettevõtte väärtust ei saa hinnata diskonteeritud rahavoogude meetoditele

tuginedes, kuna eksperthinnangu aluseks olnud eeldused, millel põhines hinnang ei ole kohtule

esitatud tõendite kohaselt tegelikult realiseerunud.

Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et osaühingu osanikud IS ja kostja ei teinud osaühingu

probleemidele lahenduste leidmisel koostööd.

Puuduvad tõendid selle kohta, et saneerimisega püstitatud eesmärgid oleksid täidetud ja

saneerimine oleks edukalt lõpuni viidud – vähendati küll töötajate arvu ja koliti teistesse

ruumidesse, kuid muus osas jäi saneerimiskava täitmata.

AS-iga SE sõlmitud võla ajatamise kokkulepetest nähtuvalt ajatati AS-i SE võlgnevus, kuid

sellest nähtuvalt hakkas OÜ KA lepingulistele klientidele esitama arveid ja saama tasu AS SE,

millest järeldub, et OÜ KA kaotas klientidelt tuleva rahavoo. Seega pidi OÜ KÄ võlgnevuse

kustutamiseni osutama teenust tasu saamata.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 335 124 kroonist võlga Maksuametile oleks

õnnestunud ajatada.

Täitmata jäi saneerimise läbiviimiseks vajalik lisakapitali kaasamine. Ekspert on märkinud, et

negatiivse omakapitali korral tuleks algatada ettevõtte pankrotimenetlus või hankida täiendavalt

kapitali omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Eksperdi hinnangul võis see seisneda kas

osakapitali omanikepoolses suurendamises, laenus käibekapitali suurendamiseks või osa müügis

investorile ülekursiga.

Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et 2000. aastal arutusel olnud saneerimise ja

investori kaasamise küsimus oli päevakorrast maha võetud, osaühingu netovara seadusega

vastavusse viimist ei arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada

pankrotiavaldus, selle asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa.

Leiti ka, et AK lahkumisel tuleb S teemal aktiivne müügitegevus lõpetada.

Kavatsused OÜ KÄ osasid müüa, kas 100%-lise osade müümise või 65%-lise osade müümise

teel ebaõnnestusid, mistõttu osaühingu majandusliku olukorra parandamine ühingule uute

omanike leidmise teel ebaõnnestus.

Arvestades tunnistaja JP huvi üksnes OÜ KÄ tulu ja lepingute vastu on küsitav, kas OÜ-sse KÄ

oleks üldse investeeritud ja osaühing majandusraskustest välja toodud.

Pooltel ei ole vaidlust, et Oü KÄ arvelduskontod arestiti.

Eelnevast järeldub, et ettevõtte jätkusuutlikkus 31.03.2001 ja 10.06.2001 oli küsitav, mistõttu ei

saa hinnata ettevõtte väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel. Kohus tuginedes asjas

uuritud tõenditele, asub seisukohale, et kõige objektiivsema ja usaldusväärsema hinnangu annab

OÜ KÄ väärtusele ettevõtte netovara väärtuse meetod, mille kohaselt ettevõtte väärtus seisuga

31.03.2001 oli - 261 000,00 krooni ehk ettevõttel puudus väärtus.

Kohus leiab, et ettevõtte väärtuse määramisel ei saa arvesse võtta KK arvamust, kuna tegemist

ei ole usaldusväärse hinnanguga. KK arvamustest ei nähtu, millistele OÜ KÄfinants- ja/või

teistele dokumentide uurimisele ta oma ettevõtte väärtuse hinnangud rajas, hinnang on

napisõnaline, pealiskaudne, puuduvad analüüsid ja põhjendused. KK on oma arvamuse

allkirjastanud 2006.aastal, seega viis aastat pärast seda, kui toimus väidetav ettevõtte hindamine.

Tunnistaja ET ütluste kohaselt ei käinud KK kordagi tutvumas OÜ KÄ raamatupidamisega ega

kohtunud auditi/hindamise eesmärgil juhatuse liikmetega.

01.06.2001. a e-kirjast AS H juhatuse liikmele IP ei nähtu, et KK arvamus OÜ-st KÄ põhineks

ettevõtte kohta läbiviidud hindamisele.

Kirjast nähtuvalt ei olnud ta kursis OÜ KÄ toimuvaga, kuna ta nägi ettevõtte tugeva küljena T

ja K , kuigi AK oli selleks ajaks OÜ-st KÄ lahkunud.

Tunnistaja JP ütlused ei tõenda OÜ KÄ ettevõtte väärtust, kuna ettevõtte väärtust ei saa tõendada

tunnistaja ütlustega.

Eeltooduga on tõendatud, et OÜ-l KÄ puudus 31.03.2001.a seisuga väärtus, mistõttu ei ole talle

kahju tekkinud ning hagi 1 5 000 000,00 krooni/ 95 867,47 euro kahju hüvitamise nõudes on

põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta.

Kuna kohus tuvastas, et ettevõttel kahju puudub, siis puudub vajadus anda hinnangut väidetele

kas esines põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning kostja süü selles.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

07.12.2011 kohtumäärusega rahuldati eksperdi Toivo Rattaseppa taotlus ekspertiisitasu 420,00

euro väljamõistmiseks. Kuna nimetatud summat ei olnud kantud tagatiste kontole, siis mõisteti

see välja riigituludest. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Nimetatud menetluskulud, mis ei

ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 alusel

välja mõista Eesti Vabariigi kasuks.

TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb 420,00 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb

menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

Kohtunik: