2-11-53932/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 06.01.2012.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-53932 Tsiviilasi MOÜ pankrotimenetlus Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Avaldaja/võlgnik: MOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja: Riho V (asukoht: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Aet Liivand (asukoht: Lembitu 14- 37, 10114 Tallinn, telefon 5275130, e-post: aet.liivand@mail.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg 12.12.2011.a Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku lepinguline esindaja Riho V , ajutine pankrotihaldur Aet Liivand

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada MOÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2. Likvideerida MOÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. MOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Aet Liivandile.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Aet Liivand tema ülesannetest pärast MOÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata MOÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige AP(ik XXX).

5. Määrata ajutise halduri Aet Liivandi tasuks 980 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 324,40 eurot, kokku 1 304,40 eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 10,47 eurot.

6. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste katteks 397 eurot, mis tasuda Aet Liivandi arvelduskontole Swedbank AS-s.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja avaldus 11.11.2011 määrusega algatas kohus MOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Aet Liivandi. 12.12.2011 toimunud kohtuistungil on ajutine haldur seisukohal, et MOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri esitatud aruandega ning ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste arvestusega. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista riigi vahenditest.

Ajutise halduri aruanne Võlgnik MOÜ on asutatud 1999 aastal. Osaühingu tegevuse algusaastatel tegeleti jae -ja hulgimüügiga, pärast nimetatud tegevuse lõpetamist oli võlgniku edasine eesmärk tegeleda puidu hulgimüügi ja selle vahendamisega Venemaalt. Puidu vedu käis autotranspordi vahendusel. Tõusva majanduse tingimustes arendas osaühing oma tegevust, käive oli piisav. Majanduse jahtudes muutusid ka klientide vajadused. Esimesed raskused tekkisid 2008 aastal. Osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud 2010 aasta lõpus. Osaühingul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Osaühingu juhatus kinnitab osaühingu püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on vara väärtuses 79,52 eurot, kohustusi aga vähemalt 25 526,14 eurot. Osaühingus on tööl olnud keskmiselt üks töötaja. 2010-2011 aastal töötasusid arvestatud ei ole, samuti ei ole arvestatud tasu juhatuse liikmetele. Seisuga 11.11.2011 töötajad puuduvad. Pankrotimenetluses ei ole antud hetkeks ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Võlgniku poolt antud seletuste kohaselt on maksejõuetuse põhjused alljärgnevad: osaühingu eesmärgiks oli tegeleda puidu hulgimüügiga ja selle vahendamisega Venemaalt. Majanduse jahtudes muutusid klientide vajadused. Negatiivse majandusliku fooni taustal püüdis MOÜ endine juhatus äriühingu tegevust restruktureerida ning leida tegutsemiseks väljundi mõnel teisel tegevusalal või valdkonnas. Selleks sõlmiti U OÜ-ga (registrikood XXX, aadress XXX) kokkulepe ühiseks tegevuseks, sest võlgnikul oli võimalik talle Venemaalt soodsalt puitu importida. Venemaa müüja nõudis ettemaksu, mis sai ka U OÜ abil tasutud. Puitu aga ei saabunud, müüja oli ise raskustesse sattunud ja ka raha ei ole senini tagastatud. U OÜ esitas MOÜ vastu hagi (tsiviilasi nr 2-10-42318). Harju Maakohtu 16.09.2011 kohtuotsusega mõisteti MOÜ-lt U OÜ kasuks välja põhivõlg 10 000 eurot, viivis

1 548,14 eurot ja menetluskulud (suurus veel määramata). Samuti ei ole õnnestunud MOÜ-l osaühingu võlgnikelt võlga sisse nõuda ning puudub muu vara, mille läbi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid võlgniku poolt eelöeldule veel lisaks alljärgmiste asjaolude kogum:

1. võeti lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamata majandusriske;

2. vara on koosnenud peamiselt debitoorsest võlgnevusest, nõuete sissenõudmine ei ole andnud tulemusi, millest on tekkinud likviidsusprobleemid;

3. võlgniku puhul on ikkagi tegemist väikeettevõttega, kus konkurentsis püsimiseks oleks pidanud investeerima oma teenuse pakkumise kvaliteeti. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur hindab ligikaudseks kulutuste suuruseks 2 000 eurot, mida peab vajalikuks kohtudeposiiti kanda juhul, kui võlausaldajad otsustavad, et äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud ajutises menetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varade väärtus 79,52 eurot, kohustusi aga vähemalt

25 526,14 eurot. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 12.12.2011 määrusega MOÜ pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul MOÜ pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole vahendeid ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis.

Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisele haldurile ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks makseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 56 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 980 eurot (lisandub sotsiaalmaks 323,40 eurot) ning kulutuste katteks 10,47 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista riigi vahenditest ja kanda Aet Liivandi arvelduskontole.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasust ja kuludest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest Aet Liivandi arvelduskontole Swedbank AS-s.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele AP (ik XXX).

Tiia Mõtsnik kohtunik