2-11-21341/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-21341

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2012, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-21341 Tsiviilasi Julianus Inkasso OÜ hagi Aivar Aaviku vastu 1038,91 euro väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 519,48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost jurist@julianus.ee); - kostja Aivar Aavik (isikukood 37201110302; rahvastikuregistrijärgne elukoht XXXX

kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Aivar Aavikult Julianus Inkasso OÜ kasuks 15.08.2002 sõlmitud Tele2 liitumislepingu ning 23.03.2004 sõlmitud Tele2 lepingu ümbervormistamise lepingu alusel tekkinud võlgnevus 1038,91 eurot, millest 519,48 eurot on põhinõue ja 519,43 eurot viivisenõue.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Aivar Aaviku kanda. Välja mõista Aivar Aavikult Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 166,17 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4 ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 115,04 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot, hageja esindaja õigusabi kulu 198,13 eurot ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 6,39 eurot, kokku seega 367,49 eurot.

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest. Hageja taotleb kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 47,93 euro väljamõistmist. TsMS § 144 p-st 7 tuleneb, et kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtub, et hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel 05.04.2011 (tsiviilasi nr 2-10-37003) ja hageja on samal kuupäeval kohtumääruse ka kätte saanud, kuid hagiavaldus on samas nõudes kohtule esitatud 06.05.2011, mis on hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Seega on hageja minetanud seaduses sätestatud tähtaja, mistõttu ei ole põhjendatud jätta hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist.

Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 44,74 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 166,17 eurot (115,04 + 44,74 + 6,39). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 166,17 eurolt käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).

Kohtunik