2-11-9380/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-9380 Tsiviilasi Heino Kozilansi kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevuse peale täiteasjas nr 119/2010/1742 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 29. juuli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Taive Peedosaare määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) – kohtutäitur Taive Peedosaar Vastustaja (kaebuse esitaja) – Heino Kozilans (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. juuli 2011 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kohtutäitur Taive Peedosaare kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Heino Kozilans esitas 07.03.2011 maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele täiteasjas nr 119/2010/1742. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebuse esitaja vabastada hagi tagamise määruse täitmisel arestist seadusega ettenähtud miinimumvahendeid. 04.07.2011 esitas H. Kozilans avalduse kaebuse tagasivõtmiseks ning asjas menetluse lõpetamiseks. Menetluskulud palus H. Kozilans jätta menetlusosaliste endi kanda. Avalduse kohaselt on kaebajale selgitatud, et seisuga 11.03.2011 on kohtutäituri pangale esitatud esildise alusel kaebaja avaldus sisuliselt lahendatud, st pangakontol on vabastatud arestist miinimumelatusvahendid. Seega on kaebuse aluseks olev asjaolu ära langenud.

2. Kohtutäitur T. Peedosaar teatas kohtule, et 11.03.2011 on edastatud AS-le SEB Pank esildis ühele H. Kozilansile kuuluvale arveldusarvele elatusmiinimumi kohaldamiseks võlgnikule ja tema kahele ülalpeetavale. Võlgniku taotlus on rahuldatud alates arveldusarve vabastamisest 11.03.2011. Kohtutäitur märkis, et H. Kozilansi käitumine menetluse jooksul on olnud pahatahtlik ja kohtutäituri mainet kahjustav. Kohtutäitur palus lõpetada menetlus tsiviilasjas juhindudes TsMS § 429 lg-st 3 ja §-st 432 ning jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 29. juuli 2011 määrusega H. Kozilansi kaebuse kohtutäitur

T. Peedosaare tegevuse peale läbivaatamata seoses kaebuse tagasivõtmisega (TsMS § 477 lg 6; § 423 lg 1 p 2) ning menetluskulud summas 332.37 eurot (sh riigilõiv 63.91 eurot ja

H. Kozilansile riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 268.46 eurot) kohtutäitur

T. Peedosaare kanda ja mõistis välja kohtutäitur T. Peedosaarelt riigituludesse menetluskulud summas 332.37 eurot. Määruse kohaselt kuulub avaldus kaebuse tagasivõtmiseks rahuldamisele. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjadeks kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Hagita asjade läbivaatamise kord on sätestatud TsMS §-s 477, mille lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagita menetluses saab avaldaja avalduse tagasi võtta, mitte sellest loobuda.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud, § 424 lg 1 kohaselt võib hageja, hagita menetluses avaldaja hagi (avalduse) tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Vastuseks kohtutäituri seisukohale märkis kohus, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 429, sest viidatud sättes on märgitud hagist loobumise sätted, mille tagajärjeks on menetluse lõpetamine. Kuna hagita menetluses on võimalik ainult avaldus tagasi võtta, siis ei saa kohus menetlust lõpetada, vaid jätab avalduse läbi vaatamata.

Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 426, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas tsiviilasjas on kaebus esitatud 07.03.2011, 09.03.2011 kirjaga on kohus kohtutäiturile teatanud esitatud kaebusest ning kohustanud kohtutäiturit kolme päeva jooksul esitama H.

Kozilansi kaebuse osas tehtud otsus. Kaebuse esitaja pangakonto on elatusmiinimumi ulatuses arestist vabastatud alates 11.03.2011, seega pärast kaebuse esitamist kohtule. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse lõikes 3 sätestatut, mille kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt rahuldatud osaga. Tartu Maakohtu 18.04.2011 määrusega vabastati H.

Kozilans täielikult riigilõivu, s.o 63.91 euro tasumisest. Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2011 määrusega rahuldati H. Kozilansi riigi õigusabi taotlus ning H. Kozilansile anti riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasjas kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokaat Valli Murde on esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 268.46 eurot. Kohus on taotluse rahuldanud. TsMS § 138 lg-te 1, 2 ja § 144 p 1 alusel on menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kokku 332.37 eurot, mis tuleb sisse nõuda kohtutäiturit, kuna kohtutäitur rahuldas nõude pärast avalduse esitamist kohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur T. Peedosaar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. juuli 2011 määruse tühistamist osaliselt, jättes kohtutäitur T. Peedosaarelt välja mõistmata menetluskulud summas 332.37 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

H. Kozilans esitas 21.02.2011 kohtutäiturile kaebuse, taotledes TMS §-de 131-134 kohaldamist. Kohtutäitur määras kaebuse arutelu 2. märtsiks 2011. 02.03.2011 teavitas kaebuse esitaja kohtutäiturit läti keele tõlgi vajadusest, millest tulenevalt lükkas kohtutäitur kaebuse arutelu edasi 7. märtsile 2011. 07.03.2011 toimus kohtutäituri büroos kaebuse arutelu, millest võtsid osa kaebuse esitaja ning sissenõudja esindaja. Kaebuse lahendamise tulemusena edastas kohtutäitur 08.03.2011 AS-le SEB Pank taotluse H. Kozilansile kuuluvale arvelduskontole miinimumvahendite jätmiseks. 11.03.2011 on H.

Kozilansi arveldusarve vabastatud 21.02.2011 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotletud ning TMS §-des 131-134 ettenähtud ulatuses. Kohtutäituri otsus TMS § 131-134 kohaldamise kohta on kaebajale kätte toimetatud 22.03.2011. Kohtutäituri otsusest, mis on koostatud H. Kozilansi 21.02.2011 kohtutäiturile esitatud kaebuse lahendamise tulemusena, on e-kirjaga informeeritud maakohut 23.03.2011, seega samal päeval, kui Eesti Post on kohtutäiturile tagastanud väljastusteate dokumentide kättetoimetamise kohta H. Kozilansile. Kohtutäituri tegevuse peale kaebamise kord on reguleeritud TMS §-des 217-219.

H. Kozilans on rikkunud kohustusliku kohtueelse menetluse korda, esitades 07.03.2011 kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-157-04 asunud seisukohale, et toimingu vaidlustamisel kohtus ilma kohtutäiturile eelnevalt kaebust esitamata, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, sest ei ole järgitud kohustuslikku vaidluse kohtueelse lahendamise korda;

2) ei ole eeltoodust tulenevalt õige kohtu järeldus, et kohtutäitur on kaebuse esitaja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, mistõttu saab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5; § 190 lg 4 alusel jätta kohtutäituri kanda. Vaidlus täiteasjas nr 119/2010/1742 lõppes vaidluse kohtueelse lahendamise tulemusena kaebaja taotluse rahuldamisega 11.03.2011. Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2011 määrusega rahuldati H. Kozilansi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Selleks ajaks oli kohtutäiturile esitatud kaebus lahendatud kaebaja kasuks ja vaidlus täiteasjas lõppenud ning kohtutäituri vastavasisuline otsus kaebajale kätte toimetatud;

3) on H. Kozilans olnud teadlik oma kaebuse positiivsest lahendamisest kohtueelses menetluses alates tema arveldusarve vabastamisest 11.03.2011 taotletud ulatuses, mille kohta on kohtutäituri otsus H. Kozilansile 22.03.2011 kätte toimetatud. H. Kozilans ei ole kohut teavitanud, et tema taotlus on olnud rahuldatud alates 11.03.2011. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-06 rõhutanud kohtu õigeaegse informeerimise olulisust asjaoludest, kuna vastupidine käitumine võib põhjustada eksliku kohtulahendi. Samuti on Riigikohus viidatud lahendis öeldud, et menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada ega menetlust venitada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. H. Kozilans vaidleb määruskaebusele vastu. Vastustaja palub mõista välja kohtutäiturilt apellatsioonimenetluses põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Vastuväidete kohaselt asus kohus õigesti seisukohale, et kohtutäitur rahuldas võlgniku nõude pärast kaebuse esitamist, ning jättis seetõttu õigesti menetluskulud kohtutäituri kanda. Määruskaebuse kohaselt esitas võlgnik kohtule kaebus kohtutäituri tegevuse peale pärast seda, kui kohtutäitur 11.03.2011 rahuldas võlgniku taotluse, millise kohtutäituri otsuse sai võlgnik kätte 22.03.2011. Määruskaebuses toodud asjaolud on vastuolulised ja kohut eksitavad. Võlgnik esitas kohtule kaebus kohtutäituri tegevuse peale 07.03.2011, samuti ei rahuldanud kohtutäitur võlgniku taotlust. Kohtutäituri 15.03.2011 otsuse kohaselt „…tuginedes sissenõudja avaldusele kohtutäitur otsustab: kohaldada Heino Kozilansi arveldusarvete arestimisel täitemenetluse seadustiku §-de 133; 134 sätteid“. Tavaline inimene ei saa aru, mida tema jaoks tähendab „seaduse sätete kohaldamine“.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Õige ei ole määruskaebuse esitaja väide, et kaebajal puudus üldse kohtusse kaebuse esitamise õigus. Asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja pöördus juba 07.12.2010 kohtutäituri poole taotlusega, et kohtutäitur vabastaks seaduses ettenähtud ulatuses tema sissetuleku. Kohtutäituri 21.12.2010 vastuses puudub seisukoht sissetuleku osalise vabastamise kohta. Kaebuse esitaja pöördus täituri poole avalduse ka 01.02.2011 ning 21.02.2011, mil nimetas pöördumist avaldus-kaebuseks.

Ringkonnakohus möönab, et avaldaja kaebuse maakohtusse jõudmise hetkel, s.o 07.03.2011, ei olnud kohtutäituri motiveeritud otsust, mille peale oleks TMS § 218 lg 1 alusel saanud esitada maakohtule kaebuse. Samas oli kohtutäitur eelnevalt korduvalt eiranud kaebuse esitaja taotlusi, mis oligi ajendiks avalduse ja kaebuse koos esitamiseks. Toimikus on 10.03.2011 kuupäeva kandev kohtutäituri vastus kaebuse esitajale, milles selgitatakse, et avaldaja kaebust ei vaadata läbi (lk 23). Ringkonnakohus leiab, et kuna kolm päeva pärast maakohtule kaebuse esitamist tegi kohtutäitur lahendi, mille peale oli õigus maakohtule kaebus esitada ja nimetatud lahend on maakohtule käesoleva menetluse raames edastatud, siis ei ole alust käesolevas asjas pidada kaebuse esitamist põhjendamatuks, arvestades ka kohtutäituri eelnevaid korduvaid eksitavaid vastuseid.

Kohtutäitur keeldus mitme kuu jooksul rahuldamast avaldaja taotlust ja ei teinud toiminguid, et avaldaja konto osaliselt arestist vabastataks, vaid kutsus avalduse läbivaatamiseks korduvalt osapooled kokku, kuigi seadusest tulenevalt pidi kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul taotluse rahuldamata. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib arestimisaktis kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur keeldus seadusest tuleneva ülesande täitmisest korduvalt ja eksitas kaebuse esitajat. Kaebuse jättis kohtutäitur üldse läbi vaatamata, kuid samas tegi toimingu, millega sisuliselt rahuldas kaebaja korduva taotluse. Arvestades eeltoodut, on maakohus õigesti kohaldanud TsMS § 190 lg 4 ja jätnud riigi õigusabi kulud kohtutäituri kanda.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi