2-11-57575/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-57575

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2011.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-57575 Tsiviilasi Mxxxx Ixxxx hagi Axxx Ixxxx vastu ülalpidamiseks elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Ixxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja esindaja: Hxxxxxx Ixxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kostja: Axxx Ixxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON Mxxxx Ixxxxx hagi Axxx Ixxxxx vastu elatise nõudes rahuldada.

Mõista Axxx Ixxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx) välja lapse MxxxxxIxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot kuus alates 24.novembrist 2011a.

Kohus määrab, et elatisesumma muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel nii, et elatisesumma kuus on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Laps Mxxxxxxxxxx on õigustatud AxxxxIxxxxxxx ülalpidamist saama kuni täisealiseks saamiseni ja täisealisena kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.

Axxxxxxxxxxx tuleb temalt välja mõistetud elatis maksta hagiavalduses osutatud viisil MxxxxxIxxxxx arvele nr . 1102327897 Swedbank pangas.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Kohtuotsuse jõustumisel lõpeb elatise maksmine hagi tagamise määruse alusel (määrus 30.11.2011).

Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Axxx Ixxxxx kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mxxxx Ixxxx esitas 24.11.2011.a kohtule hagiavalduse Axxx Ixxxx vastu elatise saamiseks. Hxxxxxx Ixxxx hageja esindajana märgib, et kostja ei ole pärast hagejaga kooselu lõppu osalenud lapse ülalpidamises. Kostja on töövõimeline ja omab reaalset sissetulekut. Hageja esindaja majanduslik seisukord on raske ja tema sissetulekust ei piisa lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja palub ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 139,01 eurot kuus, alates hagi esitamisest. Hageja taotleb elatise suurendamist koos elatise miinimummäära tõusuga.

Hagiavalduses esitas Mxxxx Ixxxx kohtule ka hagi tagamise avalduse, millega kohustada kostjat tasuma elatist menetluse vältel, alates hagiavalduse esitamisest. Kohus tegi hagi tagamise määruse 30.11.2011a. ja elatisabi on määratud 27.12.2011.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 27.detsembriks 2011a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määrus koos hagimaterjalidega on kostja poolt vastu võetud 02.12.2011a.( tl 10). Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostja on saanud kätte ka hagi tagamise määruse, milles kirjas kõik hagi asjaolud (tl.8).

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et MxxxxxIxxxxx hagi Axxx Ixxxxx vastu, elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on Hxxxxxx Ixxxxx ja AxxxIxxxxx laps( sünnitunnistus tl.7), kes on ülalpidamist saama õigustatud isik Perekonnaseaduse § 97 p.1 järgi ja tema isa, kui üleneja sugulane on ülalpidamiskohustuslane (PkS § 96). Seega tuleneb Axxx Ixxxxx kohustus alaealisele lapsele ülalpidamist anda seadusest. Perekonnaseaduse § 99 lg.1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.Selle lg.2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 100 lg.3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. § 100 lg.2 järgi alaealise lapse vanem täidab lase ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PkS § 99 lg. (1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

(2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. § 100 lg. (1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis ). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

(2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

(3) Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. § 101 lg. (1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg.2: kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Elatise alammäär on PkS § 101 lg.1 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 139,01 eurot kuus. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 139,01 eurot kuus. Hageja esindaja sissetulekuks on riiklik lastetoetus ja töötasu, kokku 482 eurot. Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Hageja poolt nõutud elatise suurus on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole vaidlustanud nõutava elatisesumma suurust ega ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel.

Lähtudes eeltoodust mõistab kohus Axxx Ixxxxxxx välja elatise hageja kasuks 139,01 euot kuus. Kooskõlas PkS § 100 lg.2, lg.3 ja hageja nõude alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni( PkS § 97 p.1,2). Kuna hageja on taotlenud elatise väljamõistmist selliselt, et iga-aastase elatise miinimummäära tõusmisel tõuseb ka kostja makstav elatis ja sellele ei ole vastuväiteid esitatud, siis tuleb elatis selliselt ka välja mõista tuginedes PkS § 101 lg.-le 2. On teada, et 01.jaanuarist 2012 jõustub Vabariigi Valitsuse määrus nr . 169 22.11.2011, millega on töötasu alammääraks kehtestatud 290 eurot kuus.

Hagejale on tema taotlusel määratud elatisabi (hagi tagamine määrusega 30.11.2011 ja Sotsiaalkindlustusameti elatisabi otsus 27.12.2011 tl.12).

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kohta andmed puuduvad.

Ülle Raag Kohtunik