Legislator Case Law & Legislation
3-11-386/33 AI generated

3-11-386/33 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 3-11-386/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-386 Haldusasi Pilot Motors OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 26.11.2010 korralduse nr 5-1.5/522 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Pilot Motors OÜ Vastustaja – Tallinna Ettevõtlusamet Vaidlus...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2012. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-386 Haldusasi Pilot Motors OÜ kaebus Tallinna Ettevõtlusameti 26.11.2010 korralduse nr 5-1.5/522 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Pilot Motors OÜ Vastustaja – Tallinna Ettevõtlusamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.09.2011 otsus Menetluse alus ringkonna- kohtus Pilot Motors OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Pilot Motors OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.09.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-386 muutmata.

Tagastada Pilot Motors OÜ-le koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid.

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.02.2012 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pilot Motors OÜ eksponeerib Tallinnas A. H. Tammsaare tee 47 kinnistu haljasalal paikneval valguspostil (mida pooled nimetavad ka valguskastiks ja reklaamtorniks) oma ärinime Pilot Mo- tors ning kaubamärki Alfa Romeo, mistõttu Tallinna Ettevõtlusamet teavitas teda 02.08.2010 e- kirjaga reklaamimaksu deklaratsiooni esitamise kohustusest. Pilot Motors OÜ reklaamimaksu deklaratsioone ei esitanud.

Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 26.11.2010 korraldusega nr 5-1.5/522 Pilot Motors OÜ-d esitama reklaamimaksu maksudeklaratsioonid 5 tööpäeva jooksul korralduse saamisest arvates ning hoiatas, et korralduse tähtaegselt täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha esimesel korral summas 8 000 kr. Korralduses leiti, et A. H. Tammsaare tee 47 haljasalal paikneval valguspostil

3-11-386

2(7) esitatud teabe – Alfa Romeo kaubamärk ja ettevõtte nimi Pilot Motors - eesmärk on suurendada kauba müüki või teenuse osutamist, mistõttu on tegemist reklaamiga reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 1 p 3 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ (määrus nr 44) § 1 lg 1 p 1 tähenduses ning seega maksuobjektiga määruse nr 44 § 2 lg 1 p 2 mõistes.

Pilot Motors OÜ esitas korralduse peale vaide, mille Tallinna Ettevõtlusamet jättis 13.01.2011 vaideotsusega nr 5-1.17/36 rahuldamata.

15.02.2011 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus Pilot Motors OÜ Tallinna Ettevõt- lusameti 26.11.2010 korralduse nr 5-1.5/522 tühistada, leides, et ta ei pea esitama reklaamiala- seid maksudeklaratsioone, sest A. H. Tammsaare tee 47 kinnistu haljasalal oleval valguspostil eksponeeritud teabe näol ei ole tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Kõnealune valguspost asub Pilot Motors OÜ majandustegevuse sissepääsu juures, tähistab äri- ühingu nime ja esindatavat automarki ning valgusposti paigutamine haljasalale oli vajalik, sest esindus asub maja tagumises nurgas ega ole sõiduteelt nähtav. Kaebaja üürib ruume (540 m2 põrandapinda) Tammsaare ärikeskuses. Ärikeskuse moodustavad nii büroohoone, parkimismaja, haljasala kui ka parkla. Pilot Motors OÜ asukoht ei ole piiritletud ärihoonega või hoone tagumises otsas asuva sissepääsuga; kaebaja asukoht on Tammsaare äri- keskus (A. H. Tammsaare tee 47 kinnistu) tervikuna. OÜ-ga Tammsaare Ärikeskus sõlmitud üürileping lubab kaebajal kasutada ka 12 parkimiskohta, paigaldada ärilist tähist, samuti on kae- bajal õigus kasutada ilma täiendava tasuta ühispinda ühiselt teiste õigustatud isikutega; üürile- pingu pooled käsitlevad valguspostil olevat teavet mitte välireklaamina, vaid ärilise tähisena. Kuivõrd Tammsaare ärikeskusesse saab mööda teed, mis keerab maha A. H. Tammsaare teelt (tegemist on spetsiaalselt ehitatud sissesõiduteega, mille kaudu pääseb nii Tammsaare ärikeskuse kui ka K-Rauta ehituspoe parklatesse), tuleb seda kohta lugeda Tammsaare ärikeskuse sissepää- suks. Sissepääsuust kaebaja üüritud ruumidesse ja selle kõrval asuvat tähist ei ole A. H. Tammsaare teelt ega maja eest näha. Hoone on kumera kujuga ja sissepääs kaebaja ruumi- desse jääb kumeruse taha, kuhu ei saa ka autoga sõita, sest liiklusmärk keelab seda. Klient saab jätta auto ärikeskuse parklasse ja minna edasi jalgsi, kuid selleks peab ta olema veendunud, et kaebaja tegevuskoht just selles ärikeskuses asub. Alfa Romeo ametliku esindusena on kaebaja kohustatud olema piisavalt kergesti leitav, kuna üksnes tema majandustegevuse kohas on võima- lik teha tehase garantiinõuetele vastavaid hooldus- ja remonditöid. Kliendi seisukohast oleks ebamõistlik, kui tegevuskoha tähis asub kohas, kust seda näha pole. Valguspostil eksponeeritud teabe näol ei ole tegemist üleskutsega kauba ostmiseks, vaid on tähistatud esinduse asukoht.

Tallinna Ettevõtlusamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Asjakohatu on kaebuse väide, et Pilot Motors OÜ asukoht on kogu Tammsaare ärikeskus ja see- ga A. H. Tammsaare tee 47 kinnistu tervikuna. Määruse nr 44 § 1 lg 1 p 6 kohaselt käsitatakse majandus- või kutsetegevuse kohana kohta, kus vahetult pakutakse ja müüakse kaupa või vahe- tult pakutakse ja osutatakse teenust. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei ole reklaamina käsitatav üksnes selline teave, mis paikneb kohas, kus isik vahetult pakub/müüb kaupa või pakub/osutab teenust, ja selle koha sissepääsu juures. Kaebaja pakub/müüb kaupa ning pakub/osutab teenust A. H. Tammsaare tee 47 hoones üüritud ruumides. Paikvaatluse protokolli ja selle lisaks oleva foto järgi on tuvastatud, et valguspost asub kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepää- sust umbes 120 m eemal; valgusposti ja esinduse ruumide vahele jääb parkla ja väljasõidutee parklast. Parklat ei saa kaebaja majandus- või kutsetegevuse kohaks pidada, sest seal pakutakse parkimisteenust, mis kaebaja majandus- või kutsetegevus ei ole. RekS eelnõu seletuskiri kinni- tab, et seadusandja on pidanud oluliseks mitte käsitleda reklaamina sellist teavet, mis paigutatak-

3-11-386

3(7) se majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juurde, mitte aga valimatult majandus- või kut- setegevuse kohast ja selle sissepääsust eemale. Kuna kaebaja tegevuskoht on hoones, on tege- vuskoha sissepääs hoone osa, kust tegevuskohta sisenetakse, ning reklaamina ei ole käsitatav üksnes hoone sissepääsu juures paiknev teave. Sarnaselt rakendatakse RekS ja määrust nr 44 ka teiste maksukohustuslaste suhtes; teised samal kinnistul paiknevad ettevõtjad, kelle reklaamid asuvad haljasalal, st majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust eemal, on reklaamimaksu deklareerinud ja tasunud. Äriruumi üürileping ei oma tähendust. Esiteks ei ole kohtule esitatud leping allkirjastatud, teiseks on tegemist kaebaja ja kolmanda isiku vahelise eraõigusliku suhtega, mis ei oma tähtsust reklaa- mimaksu kohustuse tekkimise seisukohast. Valguspostil eksponeeritava teabe eesmärgiks on ilmselgelt äriühingu nime Pilot Motors ja kau- bamärgi Alfa Romeo üldine tutvustamine tarbijate hulgas. Kuna tegemist ei ole ka majandus- või kutsetegevuse koha tähistamisega, on selle peamine eesmärk teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, mistõttu on tegemist reklaamiga. Kuna tegemist on reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses ning maksuobjektiga määruse nr 44 mõistes, on maksukohustuslasel kohalike mak- sude seaduse § 10 lg 5 p 1 järgi kohustus esitada maksudeklaratsioon. Maksukorralduse seaduse § 91 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus tähtajaks deklaratsiooni esitamata jätmise korral mää- rata deklaratsiooni esitamiseks tähtaeg ja teha sunniraha hoiatus.

Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2011 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende enda kanda. Vaidlustatud korraldus on formaalselt õiguspärane - selle on andnud pädev isik, see vastab vor- mi- ja sisunõuetele, seda on piisavalt ja asjakohaselt õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Korraldus on ka sisuliselt õiguspärane ning kaebaja teistsugune seisukoht on ekslik ega tugine kehtivale õigusele. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 p 3 kohaselt ei käsitata rek- laamina väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike p-s 2 nimetatud teabega. Viidatud p 2 (so RekS § 2 lg 2 p 2) kohaselt ei käsitleta reklaamina majan- dus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Poolte selgitustest ja esitatud fotodest järelduvalt ei asu vaidlusalune valguskast ehitisel, samuti ei sisalda see andmeid kauba müügi või teenuse osutamise aja jms kohta ning see ei ole käsitatav ka suunaviidana kinnistul orientee- rumiseks. Kaebaja tugineb oma väidetes RekS § 2 lg 2 p-le 2 ning leiab, et tegemist ei ole reklaamiga vii- datud sättest tulenevalt ning kaebaja asukoht on kogu A. H. Tammsaare tee 47 paiknev kinnistu. Kohus kaebajaga ei nõustu ning leiab, et vastustaja on majandus- või kutsetegevuse koha mõiste sisu määratlenud õigesti. Kaebaja on tõlgendanud terminit „majandus- või kutsetegevuse koht“ põhjendamatult laialt, isegi kui arvestada allkirjastamata ja tõendina kõlbmatut üürilepingut. Kaebaja on Alfa Romeo sõiduautode ametlik edasimüüja, tema põhitegevus on sõidukite müük, hooldus ja remont. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 16, kaubandustegevuse sea- duse § 2 p-st 6 ja § 14 lg-st 1 on kaebaja majandus- ja/või kutsetegevuse kohaks büroo- ja tee- nindusruumid, mida kaebaja kasutab kauplejana oma ettevõtlusalaseks tegevuseks. Asjaolu, et kaebaja võib kasutada kinnistu territooriumil parkimiskohti parkimiseks, ei tähenda, et sellele osale laieneb ka tema tegevuskoha/kauplemiskoha määratlus. Lepingu või selle projekti p 6.4.3 järgi ei tohi parkimiskohti kasutada muul otstarbel kui autode parkimiseks, sh keelatud on ladus- tada kaupa ja teha muid toiminguid, mis häirivad või takistavad liiklust. Neil asjaoludel, ehkki kaebaja võib kasutada ka A. H. Tammsaare tee 47 paiknevat territooriumit liiklemiseks ja parki- miseks, on üksnes kaebaja majandustegevuse kohas võimalik teha tehase garantiinõuetele vasta-

3-11-386

4(7) vaid hoolduseid ja remonditöid. Seega on kaebaja majandustegevuse kohaks Tammsaare ärikes- kuse hoones üüritav pind. Sissepääs on koht, mille kaudu sisenetakse majandus- või kutsetegevuse kohta. Sissepääsuuks kaebaja üüritud ruumidesse asub hoone tagumises osas. Kuivõrd vaidlusalune teave ei asetse ei ärikeskuse hoonel ega kaebaja büroo- ja teenindusruumidesse sissepääsu juures, vaid sissepää- sust ca 120 m eemal haljasalal asuval valguspostil, siis on tegemist reklaamiga koos sellest tule- nevate järelmitega. Nimetatu tuleneb selgelt ka vastustaja osundatud RekS eelnõu seletuskirjast. Mingit tähtsust ei oma, kuidas üürilepingu pooled valguspostil olevat teavet käsitavad. Oluline on, kuidas seda saab kvalifitseerida seaduste jm õigusaktide alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Pilot Motors OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada, uue otsusega kae- buse rahuldada ning mõista vastustajalt välja kaebaja kantud menetluskulud. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ja määratlenud valesti kaebaja majandustegevuse asukoha, mistõttu on ebaõige ka korralduse õiguspärasusele antud hinnang. Ebaõige on kohtu seisukoht, et parkimiskohad ei ole osa kaebaja majandustegevuse kohast. Kae- baja ja tema klientide (mitte kaebaja töötajate) sõidukite parkimine kaebaja kasutusse antud par- kimiskohtadel on otseselt seotud kaebaja majandustegevusega – neid kohti kasutatakse autode esmaseks ülevaatuseks, mille põhjal antakse kliendile esmast teavet remonditööde või parenduste maksumuse ja tööde teostamise tähtaja kohta. Tehniliste rikete korral kasutatakse eelkõige töö- koda, kuid keretööde, rehvide kulumise, klaasi vahetuste jmt auto visuaalse ülevaatusega seon- duvat teostatakse eelkõige õues nii ruumi kokkuhoiu kui ka paremate valgustingimuste tõttu. Samuti kasutatakse parkimiskohti sõidukite pildistamiseks, mis on vajalik müügipakkumiste te- gemiseks, hindamisaktide koostamiseks, kindlustusjuhtumite fikseerimiseks jm taoliseks. Näite- na esitab kaebaja apellatsioonkaebuse lisana kirjavahetuse ja fotod, kust nähtub, et kaebaja klien- tide jaoks eraldatud parkimiskohas pargitud autost on tehtud pildid, mille põhjal on küsitud hin- napakkumist OÜ-lt Värvaltrans ning kindlustusselts väljastas garantiikirja ja kaebaja esitas kind- lustusele arve. Taoline tegevus on kaebaja tavaline majandustegevus ja parkimiskohtade kasuta- mine selle tegevuse juures on tavapärane. Kaebaja ei esitanud viidatud fotosid ja kirjavahetust esimese astme kohtus, sest kaebaja hinnangul oli parkimiskohtade kasutamine majandustegevu- seks ilmne ning menetluse ajal ei nähtunud, et kohus selles kahtleks. Kohtuotsuse viide lepingu p-le 6.4.3 on asjakohatu, sest lepinguga pole eelpoolkirjeldatud tegevus (autode pildistamine, kliendi auto seisukorra hindamine jms) keelatud. Kuna kaebajale ja tema klientidele on ette nähtud parkimiskohad nii maja ees kui selle taga, on oluline välja selgitada, kus asub kaebaja majandustegevuse koha sissepääs. Kaebaja hinnangul ei saa olla sissepääs kaebaja kasutuses oleva parkimiskoha piir, vaid see saab olla üksnes sissesõit Tammsaare ärikeskusesse. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja majandustegevus ei toimu läbi parkimiskohtade, on koh- tupoolne RekS tõlgendamine toonud kaasa ärikeskuse üürnike ebavõrdse kohtlemise reklaami- maksu määramise näol. Ärihoone teepoolses osas asuvad üürnikud saavad näidata oma nime, liiki jms teavet piiranguteta, teest eemale või takistuse taha jääva hooneosa üürnikud peavad klientidele nähtavaks tegemiseks tasuma reklaamimaksu. Kaebaja, kelle siseruumidesse sisse- pääs asub autoga ligipääsmatus kohas, ei saa olla võrdselt nähtav ja leitav oma klientidele, kuigi asub samas ärikeskuses. Alfa Romeo esinduse ukse kõrval olevat tähist ei ole võimalik näha, kuna hoone tagumise osa juurde sõitmist keelab liiklusmärk. Kohus on tõlgendanud RekS § 2 lg 2 p 2 põhjendamatult kitsalt, mis ei ole seaduse mõtte ja eesmärkidega kooskõlas. Sellise tõlgen- duse järgi peaks lugema nt Tammsaare ärikeskuse 9. korrusel asuvate äriühingute sissepääsuks 9. korruse koridori sissepääsuust.

3-11-386

5(7) Kaebaja majandustegevuse kohta tähistav silt ei asu A. H. Tammsaare teel suvalises kohas, vaid Tammsaare ärikeskuse sissesõidutee juures ning seda kohta tuleb lugeda sissepääsuks kaebaja majandustegevuse kohta.

Tallinna Ettevõtlusamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, halduskohtu otsuse muutmata ja kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Käesoleval juhul ei ole apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine HKMS § 34 lg 3 alusel lubatav. Vaide- ega halduskohtumenetluses ei väitnud kaebaja, et kasutab parklat majandus- või kutsetegevuse kohana; ka tegelikult ta seda ei tee, sest parklas pakutakse parkimisteenust, mis kaebaja majandus- või kutsetegevus ei ole. Majandus- või kutsetegevuse kohaks tuleb pidada piiritletud ala, kus kaupa müüakse või teenust osutatakse. Käesoleval juhul on kaebaja majandustegevuse kohaks ärikeskuse hoones üüritav pind; ainult hoones saavad kliendid osta kaupa ja sõlmida lepinguid ning hoones osutatakse ka teenust. Kuna kaebaja tegevuskoht on hoones, on tegevuskoha sissepääs hoone osa, mille kaudu sisenetakse tegevuskohta ning RekS § 2 lg 2 p 2 alusel ei käsitata reklaamina üksnes teavet, mis paikneb hoone sissepääsu juures. Kõnealune valguspost paikneb mitte kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, vaid hoonest eemal haljasalal ning valgusposti ja esinduse ruumide vahele jääb parkla ja väljasõidutee parklast. Seadusandja tahe on olnud, et teave, mida eksponeeritakse mitte vahetult majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures, vaid sellest eemal sõidutee ääres, oleks käsitatav reklaamina (RekS eelnõu seletuskiri ning seletuskirja täien- dus vastusena Eesti Linnade Liidu 19.06.2007 kirjale). Kaebaja käsitlus 9. korrusel asuva äriühingu sissepääsu kohta on ebaõige, sest teave, mis on eks- poneeritud siseruumides ja ei ole suunatud avalikkusele, ei ole käsitatav reklaamimaksu objekti- na määruse nr 44 § 2 lg 1 tähenduses.

Pilot Motors OÜ selgitas täiendavates seisukohtades, et ei esitanud halduskohtumenetluses tõendeid parkla kasutamise kohta oma majandustegevuses, kuna ei arvanud, et kohus selles faktis kahtleb. On üldteada asjaolu, et autode müügi, remondi jms tegevusega tegelevad äriühingud teostavad autode esmast ülevaatust ja müügi tarbeks fotode tegemist enamasti välitingimustes. Uute tõendite asja juurde võtmine ei põhjusta kohtumenetluse venimist, samuti puudub alus ka- helda tõendite usaldusväärsuses. Samasuguseks uueks tõendiks on ka vastustaja esitatud Eesti Linnade Liidu kiri. Vastustaja on liialt keskendunud sellele, kas kaebaja osutab teenust parkimiskohtadel või mitte. Käesoleval juhul ei olegi see keskse tähendusega, esmajärguliselt olulise tähtsusega küsimuseks on, kuidas konkreetse kaasuse asjaolusid arvestades mõista RekS § 2 lg 2 p-s 2 kasutatud mõistet majandus- või kutsetegevuse koha sissepääs. Samas jääb apellant selle juurde, et ta kasutab ren- ditavate siseruumide ja vaidlusaluse valgusposti vahele jääval parkimisplatsil renditavaid parki- miskohti oma majandustegevuseks ning seega on parkimiskohad käsitletavad kaebaja majandus- tegevuse kohana. Tõendamata on vastustaja väide, et teised samal kinnistul tegutsevad juriidilised isikud on rek- laamimaksu deklareerinud ja tasunud; samuti ei õigusta see kaebajale maksusumma põhjendama- tut määramist. Kõik sildid, millel eksponeeritakse isiku nime, kaubamärki, tegevusala, domeeni jne, täidavad mingil määral reklaami eesmärki, kuid RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata neid kõiki reklaamina. Vaidlusaluse valgusposti peamiseks eesmärgiks on tähistada kaebaja majan- dustegevuse koha sissepääs, et klientidel oleks lihtsam tulla kaebaja tegevuskohta. Olukorras, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub üldkasutatavast teest eemal ja seda ei ole võimalik näha, tuleb sissepääsuna käsitleda just sellele territooriumile sisenemise kohta.

3-11-386

6(7) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Halduskohus leidis, et vaidlusalune haldusakt on formaalselt ja sisuliselt õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja otsuse põhjendustega ega korda neid, mär- kides vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist. Kaebaja märgib õigesti, et asja lahendamisel on oluline selgitada, kas kõnealusel valguspostil eksponeeritud teave on käsitatav reklaamina reklaami mõiste kohaselt ning kas see teave on hõlmatud RekS § 2 lg 2 p-s 2 nimetatud eranditega. Reklaamina RekS tähenduses on käsitletav teave, mille sisu, kuju või esitlusviisi näol sisaldub äratuntav ja piisavalt intensiivne üleskutse kauba ostmiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsust asjas nr 2-3/382/05). Ringkon- nakohus jagab vastustaja ja esimese astme kohtu seisukohta, et vaadeldav valguspost on paigal- datud sõiduautode müügi- ja teeninduskeskuse külastajate ja sealt kaupu/teenust ostvate inimeste arvu suurendamiseks. Kuigi valguspost sisaldab teavet vaid kaebaja ärinime Pilot Motors ja Alfa Romeo kaubamärgi kohta, on selle eesmärgiks juhtida isikute tähelepanu kaebaja asukohale ja müüdavale kaubale/osutatavatele teenustele ning see ei ole suunatud vaid neile, kes on juba ot- sustanud kaebajalt kaupa/teenust osta ja otsivad sissepääsu tema tegevuskohta. Valguspost on paigutatud suure liiklusega tee äärde ning valgustatud, mis osundab sellele, et soovitakse saavu- tada ka selliste inimeste tähelepanu, kes sellekohase viidata kaebaja poolt pakutava kau- ba/teenuse ostmisest huvitatud poleks. Seetõttu on kõnealuse objekti puhul tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, mitte kaebaja majandustegevuse kohta tähistava sildiga. RekS § 2 lg 2 loetleb teabe, mida ei loeta reklaamiks ning kaebaja viidatud p 2 kohaselt ei käsita- ta reklaamina teatud teavet mh ka siis, kui see paikneb majandus- või kutsetegevuse koha sisse- pääsu juures. Halduskohus on viidatud normis nimetatud mõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ sisustanud õigesti. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mida tuleb sisustada mh lähtudes selle keelelisest tähendusest ja reklaamimaksu eesmärgist, mis ei ole üks- nes kohalikule omavalitsusele fiskaalse kasu toomine, vaid ka ülemäärase avalikku ruumi koor- mava info hulga vähendamine. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et kui paigutada A. H. Tammsaare tee äärde kõigi Tammsaare ärikeskuses asuvate äriühingute valguspostid, koormaks see liialt linnaruumi ja hajutaks autojuhtide tähelepanu. Tallinna Ringkonnakohus asus 25.11.2011 otsuses nr 3-11-1062 seisukohale, et maksuobjektiks saab olla vaid selline teave, ilma milleta on tarbijatel piisavalt teavet kaubandustegevuse ja paku- tavate teenuste ja müüdava kauba kohta, ning maksuvabalt tuleb anda võimalus ettevõtjale jaga- da teavet selle kohta, kuidas ettevõtja müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga seda, kuidas ettevõtja tegevuskohta on võimalik üles leida. Viidatud seisukoht on asjakohane ka käes- oleval juhul. Suure ärihoone puhul, kus paikneb palju äriühinguid, saab konkreetse äriühingu kutse- või majandustegevuse kohana pidada mitte hoonet või kinnistut tervikuna, vaid konkreet- selt piiritletud ala, kus ta kaupa müüb ja teenuseid pakub. Kaebaja majandustegevuseks on sõi- dukite müük, hooldus ja remont, ta üürib sõiduautode müügi- ja teeninduskeskusena kasutami- seks 540 m2 põrandapinda A. H. Tammsaare 47 kinnistul asuvas hoones, samuti on kaebaja ka- sutusse antud 12 parkimiskohta, neist kolm hoone ees, so A. H. Tammsaare tee ääres asuvas 106 kohalises parklas (lepingu lisa 2 – parkimiskohtade plaan) ja ülejäänud kaebajale määratud par- kimiskohad asuvad hoone taga (so sissepääsuga Tuisu tänavalt). Ringkonnakohtu arvates selleks, et liiklejad leiaksid piisavalt lihtsalt sissepääsu kõnealusesse müügi/teeninduskeskusesse, ei ole A. H. Tammsaare tee ääres autojuhtidele suunatud teave kõnealuse müügi- ja teeninduskeskuse olemasolu kohta esitatud kujul vajalik. Valguspost asub müügi- ja teeninduskeskusest (sealhul- gas ka kaebajale eraldatud parkimiskohtadest) sedavõrd kaugel, et valgusposti ei saa pidada müügi- ja teeninduskeskuse sissepääsu juures olevaks. Sissepääs tähendab sissepääsu võimalda- vat kohta või käiku. Hoone sees paikneva müügi- ja teeninduskeskuse puhul ei saa sellesse sisse- käik asuda mujal kui üksnes hoone konstruktsioonis. Arvestades, et valguspost ei asu hoone vä- lisukse, mille kaudu sõidukite müügi- ja teeninduskeskusse pääseb, vahetus läheduses, valgus-

3-11-386

7(7) posti ja uste vahel paikneb parkla ja sissesõidutee ärikeskuse hoone juurde, ei saa RekS § 2 lg 2 p 2 kõnealusele valguspostile kohaldada. Otsitud on kaebaja väide, et tema majandustegevuse kohaks on ka parkimiskohad ning põhjen- damatu on etteheide, et halduskohus hindas tõendeid vääralt. Kaebaja ei ole varasema menetluse käigus väitnud, et kasutab oma majandus- või kutsetegevuse käigus lisaks ärihoones asuvale pin- nale ka parkimiskohti, kuigi kaebusele esitatud vastulauses märkis vastustaja, et parklat ei saa kaebaja majandus- ja kutsetegevusekohaks mingil juhul pidada, ning põhjendas seda seisukohta. Väljaspool ehitist paikneva majandus- ja kutsetegevuse koha puhul on asjakohane lähtuda RekS § 2 lg 2 p-st 3 (reklaamina ei käsitata väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust), millele kaebaja viidanud pole. Apellatsioonkaebusest ega apellandi täiendavatest sei- sukohtadest ei selgu, milliste asjaolude või tõendite pinnalt pidi kohus järeldama, et hoone ees asuvad kaebaja kasutusse antud parkimiskohad on tema majandus- ja kutsetegevuse kohad. Kae- buse põhjenduste kohaselt üksnes majandustegevuse kohas on kaebajal võimalik teha tehase ga- rantiinõuetele vastavaid hoolduseid ja remonditöid. Sõidukite parkimiseks ettenähtud kohtadel ei toimu sõidukite müüki ning seal ei ole ilmselt võimalik ka vastavaid hoolduseid ja remonditöid teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutu parkimisplats teenuse osutamise kohaks pelgalt asja- olu tõttu, et sinna pargitakse äriühingu autosid või et sinna pargitud kliendi sõidukit väidetavalt visuaalselt üle vaadatakse ja pildistatakse. Apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid (kirjavahetus kaebaja ja kindlustusettevõtja vahel, garantiikiri, arve, fotod sõidukitest) jätab ringkonnakohus tähelepanuta (HKMS § 198 lg 3) ja tagastab need apellandile, kuna kaebaja ei ole nende esimese astme kohtus mitteesitamist nõue- tekohaselt põhistanud, samuti ei kinnita need dokumendid kaebaja väidet, et ta kasutab üüritud parkimiskohti oma majandustegevuse käigus. Põhjendatud pole kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest. Olenemata kaebaja renditud ruumide paiknemisest ärikeskuse hoones ja ukse juurde sõidukiga juurdesõidu võimalustest, on kaebajal võrdselt teiste Tammsaare ärikeskuse üürnikega võimalus paigutada oma ärinimi, logo või kau- bamärk ärikeskuse hoonele, sh A. H. Tammsaare tee äärsesse poolde, ning selliselt esitatud teave ei ole RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt reklaamina käsitatav.

Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esita- nud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud samuti tema enda kanda.

Kaire Pikamäe Oliver Kask Silvia Truman