2-10-43670/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-43670

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-43670 Tsiviilasi OÜ B (EK OÜ õigusjärglane) hagi MA’u ja KK’i vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind

130 732.36 krooni (8 355.32 eurot) Menetlustoiming Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ B (EK OÜ õigusjärglane, registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, elektronpost menetlus@leppik.ee) Kostja I MA(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II KK (isikukood XXX, elukoht XX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, elektronpost viktor@lauspartners.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-43670.

2. Asendada senine hageja EKOÜ (kustutatud) uue hagejaga OÜ B (registrikood XXX, asukoht XXX; lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm, Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, elektronpost menetlus@leppik.ee).

3. Kinnitada OÜ B (hageja), MA’u (kostja I) ja KK’i (kostja II) vahel sõlmitud

2-10-43670

kompromiss alljärgnevas: 3.1. Kostja I tasub hagejale 6 071.61 eurot järgnevalt:

a) 3 035.80 eurot hiljemalt 20.01.2012; b)

3 035.80 eurot hiljemalt 20.08.2012. Tasumine toimub hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank. 3.2. Hageja loobub oma nõudest kostja II vastu. 3.3. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-10-43670 menetlus.

5. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist OÜ-le B hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o 479.34 eurot (7 500 krooni), arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

6. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud EKOÜ esitas 07.09.2010 Harju Maakohtule hagi MA’u ja KK’i vastu kahju summas

130 732.36 krooni hüvitamise nõudes.

Kohus peatas 15.11.2010 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-08-18637.

02.01.2012 esitasid pooled kohtule kompromissi ning taotluse menetluse lõpetamiseks. Kompromissi on sõlminud hageja õigusjärglane OÜ B. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 paluvad pooled, et kohus uuendaks menetluse tsiviilasjas ning menetluse uuendamise järgselt kinnitaks kompromissi ja lõpetaks tsiviilasjas menetluse. Pooled kinnitavad, et nad on TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kohtuistungit pidamata. Hageja palub menetluses tasutud riigilõivust pool tagastada. Pooled on kokku leppinud välistada määruskaebuse esitamise õiguse kohtumääruse peale, millega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohtu põhjendused TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS § 361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 361 lg 1, uuendab kohus peatatud menetluse.

TsMS § 209 lg 1 kohaselt lubab kohus juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses

2-10-43670

ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku § 391 lg 1 järgi võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav äriühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. 30.07.2010 sõlmisid OÜ B ühendava ühinguna ja EKOÜ ühendatava ühinguna ühinemislepingu, mille kohaselt EKOÜ ühines OÜ-ga B ning EKOÜ loetakse lõppenuks. Kanne ühinemise kohta kanti äriregistrisse 22.09.2010 ning EKOÜ kustutati registrist. Seega on OÜ B EK üldõigusjärglane. Kuna EKOÜ on lõppenud, on tegemist menetlusõigusjärglusega TsMS § 209 lg 1 järgi. Arvestades eeltoodut ning juhindudes TsMS § 209 lg 1, lubab kohus OÜ-l B astuda hagejana menetlusse esialgse hageja asemel ning asendab hageja EKOÜ uue hagejaga OÜ B.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 03.08.2010 (maksekorraldus nr 869) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 15 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 7 500 krooni (479.34 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank.

2-10-43670

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

Meeli Kaur kohtunik