2-10-29884/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. jaanuaril 2012

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-10-29884

Kohtuasi

MP hagi AS-i F vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks, hüvitiste ning

lisatasu väljamõistmiseks

Hagihind

16 711.80 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: MP(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepingulised

esindajad adv. Kairi Tuulmägi, adv. Pirkka-Marja Põldvere

Kostja:

AS

F

(registrikood:

XXX

asukoht:

XXX)

lepingulised esindajad Kalle Oja ja Helen Reinvart

Kohtuistungi toimumise aeg

23. novembril 2011

Resolutsioon

1. MPhagi AS-i F vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja töölepingu lõpetamiseks, hüvitiste ning

lisatasu väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista AS-ilt F MP kasuks lisatasu 1216.08 (üks

tuhat kakssada kuusteist eurot ja 08 senti)

3. Jätta rahuldamata MP hagi 08. jaanuaril 1993.a sõlmitud

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu

lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel

4. Jätta rahuldamata MP hagi AS-ilt F MP kasuks töölepingu

õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses hüvitise 5359,95 euro väljamõistmiseks

5. Jätta rahuldamata MP hagi AS-ilt F MP kasuks töölepingu

erakorralise ülesütlemise 90-päevase etteteatamistähtaja

järgimata

jätmise

tõttu

8537,98

eurot

hüvitise

väljamõistmiseks

6. Jätta rahuldamata MP alternatiivselt esitatud nõue

tuvastada, et AS-il F puudus õigus tööleping ilma

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ning mõista AS-ilt

F MP kasuks välja hüvitis töölepingu erakorralise

ülesütlemise

90-päevase

etteteatamistähtaja

järgimata

jätmise tõttu iga tööpäev eest MP keskmise päevapalga

ulatuses kokku summas 8537,98 eurot

7. Lõpetada menetlus välislähetuse lisatasu nõudes 2009.a

novembri-detsembri eest summas 25 370 krooni/1621.44

eurot

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 93% ulatuses MP ja 7% ulatuses AS-i F

kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Eelnev menetluskäik, hagiavalduse nõuded ja asjaolud

15. märtsil

2010.a

esitas

hageja

töötajana

Tööinspektsiooni

Põhja

Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise kehtivuse vaidlustamiseks, töölepingu

lõpetamiseks, hüvitise väljamõistmiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 83 865 krooni, hüvitise maksmiseks töölepingu erakorralise

ülesütlemise 90-päevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu iga tööpäeva eest keskmise

päevapalga ulatuses summas 133 590,30 krooni ja maksmata jäänud välislähetuse lisatasude

maksmise nõudes summas 25 370 krooni.

19. märtsil 2010.a esitas töötaja vastavalt töövaidluskomisjoni nõuandele täpsustatud avaldused

ning eraldas nõuded selleks, et mõlemad avaldused vastaksid ITVS § 4 lõikele 1. Hageja lähtus

avalduste täpsustamisel ja nende vormistamisel töövaidluskomisjonist saadud informatsioonist,

mille kohaselt pidi sellisel kujul võimalik olema menetleda hageja nõudeid üheaegselt sõltumata

sellest, et kokku on töötaja nõudesumma üle 150 000 krooni. Töötaja sai aru, et

töövaidluskomisjon menetleb mõlemat nõuet, mis on liidetud ühte menetlusse, kuid mida

käsitletakse eraldi avaldustena.

Töövaidluskomisjon tegi 19. mail 2010.a otsuse töövaidlusasjades nr 9.4-2/1090-10 ja 9.4-2/969-

10, millega jättis töötaja nõuded rahuldamata. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 19.

mail 2010.a.

Hageja esitas 18.juunil 2010.a individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 2

alusel Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise ning hüvitiste ja lisatasu väljamõistmise nõudes kokku summas 236 482,80 krooni.

Hageja oli seisukohal, et Harju Maakohtus tuleb menetleda kõiki hageja nõudeid ning ükski

esitatud nõuetest ei ole aegunud.

29. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil loobus hageja töövaidluskomisjonile esitatud

välislähetuse lisatasu nõudest 2009.a novembri-detsembri eest summas 25 370 krooni

(töövaidluskomisjoni menetluses vähendatud nõue summas 16 409,70 krooni).

23. novembril 2010.a täiendas ja täpsustas hageja nõuet ja palus, et töölepingu tühisuse

tuvastamise korral lõpetaks kohus hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alates

15.02.2010.

Hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsuses on ekslikult märgitud, et hageja loobus osaliselt

oma nõudest, tegelikult ei ole hageja ühestki nõudest loobunud. Töövaidluskomisjon on jätnud

hageja nõude ebaõigelt menetlemata, mistõttu tuleb menetleda hageja nõuet kohtus.

Hageja asus kostja juurde tööle 08. jaanuaril 1993.a. 25. augustil 2009.a sõlmitud töölepingu nr

293 redaktsiooni kohaselt töötas hageja kostja juures projektihalduri ametikohal ettevõtte

Lärisuunal, mille peamiseks tegevusalaks on ripplagede müük ja paigaldus.

15. veebruaril 2010.a esitas tööandja hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

töötajast tuleneval põhjusel põhjendusega, et tööandja on kaotanud hageja suhtes usalduse.

Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud oma töökohustusi, vaid kostja on öelnud töölepingu üles

alusetult. Ebaõige on töölepingu ülesütlemise avalduses esitatud väide, et hageja saatis

klientidele esitatud hinnapakkumised kostjale alles 1,5 kuud peale vastava nõude esitamist.

Hagejalt küsiti üksnes infot, kas pakkumised on esitatud ning kas klientidelt on tulnud

pakkumiste kohta tagasisidet. Juhul, kui G.K oleks juba novembris soovinud näha konkreetseid

hinnapakkumisi, siis tulnuks seda ka hagejalt selgesõnaliselt küsida. Hagejale sellist korraldust ei

esitatud ning ta ei saanud seda eeldada. Töötaja vastas kõikidele tööandja e-kirjadele ning

muudele päringutele alati mõistliku aja jooksul ega ole kordagi avaldanud, et ta keeldub

tööandjale informatsiooni saatmisest, tegemist oli üksteisest möödarääkimisega, mis ei saa olla

aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Hageja ei nõustu, et ta viis tööandja tahtlikult eksimusse ning esitas võltsitud hinnapakkumisi

eesmärgiga luua tööandjale ebaõige ettekujutus põhjustest, miks IKEA objekti pakkumine ei

osutunud edukaks. Hageja esitas 17. detsembril 2009.a tööandjale andmed teadmisega, et

tegemist on majasisese informatiivse pakkumisega, mida saab kasutada järgnevate pakkumiste

või läbirääkimiste tarbeks indikatiivse dokumendina ning mis ei ole seotud ühegi konkreetse

hinnapakkumisega. Pakkumise tegemise alusmaterjalina kasutas hageja eelnevalt reaalselt tehtud

pakkumisi. Hageja leiab, et kuna 17.detsembri 2009.a pakkumine edastati ettevõtte siseselt, siis

ei saanud see kahjustada kostja mainet äripartnerite ees. Väär on kostja väide, et hageja on

pahatahtlikult eemaldanud YIT R OY-le tehtud pakkumisest lisatööde hinnad. Lisatööde

lisamine pakkumisse ei ole vajalik, see on läbirääkimiste küsimus, mistõttu võttis hageja

lisatööde pakkumise kostjale esitatud informatiivse iseloomuga pakkumisest välja. Lisatööde

eemaldamise eesmärgiks ei olnud kostja eksitamine, vaid selgema ja arusaadavama dokumendi

edastamine kostjale. Alusetud ja tõendamata on tööandja väited, nagu oleks töötaja muutnud

pakkumiste hindasid või teinud liiga kõrge hinnaga pakkumisi seetõttu, et AS F ei saaks Soomes

projekte, et hagejal oli isiklik huvi mitte viibida Soomes, kus projekti tulemus võis osaliselt

minna kirja teisele ärisuunale ja tulu kostja teisele ärisuunale. Hageja ei ole rikkunud TLS § 15

lg-st 1 tulenevat lojaalsuskohustust. Hageja leiab, et pakkumise saatmine ühepäevase

hilinemisega ei saa põhjustada ebausaldusväärse partneri mainet ning kostja ei ole vastavat

asjaolu tõendanud. Pakkumine esitati esimesel võimalusel ning selle esitamisega hilinemine

toimus hagejast mitteolenevatel põhjustel. L OY-le mõeldud pakkumises ei märkinud ekslikult

tellijaks NCC R OY-d mitte tema, vaid eelarvestaja. Kostja ei ole tõendanud, et eeltoodu oleks

põhjustanud kostja äripartneri L OY usaldamatust kostja suhtes.

Töölepingu ülesütlemine on õigusvastane ka põhjusel, et ülesütlemisele ei ole esinenud nõutavat

hoiatust TLS § 88 lg 3 kohaselt. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna tööandja ei ole öelnud

töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude

teadasaamist. Tööandja sai hinnapakkumiste erinevusest teada 21. detsembril 2009.a, seega oleks

ta pidanud koheselt võtma vastu otsuse töötajaga töölepingu lõpetamise suhtes. Tööandjal kulus

kõikide asjaolude väljaselgitamiseks 3 päeva, 12. veebruarist 2010.a kuni 15. veebruarini

2010.a., mistõttu oleks tööandja jõudnud kõik asjaolud välja selgitada hiljemalt jaanuari alguses

kui hageja pärast kollektiivpuhkust tööle tuli. Tööandjal puudus õigus öelda tööleping üles

seaduses sätestatud 90-päevast etteteatamistähtaega järgimata, kuna väidetav rikkumine ei

saanud kostja käitumist arvestades olla kostja jaoks sedavõrd raske, et see oleks õigustanud

töölepingu etteteatamata lõpetamist.

Hagejal on õigus nõuda tööandjalt hüvitist nii töölepingu õigusvastase ülesütlemise kui ka

etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 83 865 krooni/

5359,95 eurot. Hageja on kostja juures töötanud alates 08. jaanuarist 1993.a, mistõttu oleks

tööandja pidanud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järgima TLS § 97 lg 2 p-st 4 tulenevat

etteteatamistähtaega, millise sätte rikkumise tõttu on töötajal õigus nõuda tööandjalt TLS § 100

lg-s 5 sätestatud hüvitist 133 590,30 krooni /8537,98 eurot.

2009.a suvel leppis tööandja juhatuse liige MP hagejaga suuliselt kokku, et Soome projekti (L )

läbiviimise eest makstakse hagejale perioodil september 2009.a – märts 2010.a lisatasu, mille

kohta kirjalikku dokumenti ei koostatud. Igakuise lisatasu suurus oli netosummana 10 213

krooni, lisatasu suurus ei muutunud puhkuse ajal. Seega on hageja õigustatud töö eest lisatasu

saama ka 2010.a jaanuaris, kuna ta tegi vastava projekti nimel tööd. 2010.a veebruaris töötas

hageja 15 päeva, seega on veebruarikuu eest väljamõistetav summa 50% väiksem ehk 6342,50

krooni. Kokku on töötajal saamata lisatasu summas 19 027,50 krooni (netosumma vastavalt

15 319,50 krooni). Hageja saamata jäänud lisatasunõude esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 3

alusel kolm aastat.

Hageja leiab, et nõue 83 865 krooni suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole aegunud, kuna ta

eraldas 19. märtsil 2010.a oma nõuded ehk kõrvaldas 15. märtsi 2010.a avalduse puudused, mitte

ei esitanud töövaidluskomisjonile uusi avaldusi. Lisaks peatus nõuete aegumine ajavahemikus

15. märts – 19. märts 2010. a, mistõttu juhul, kui hageja 19. märtsi 2010.a dokumente saaks

käsitleda uute avaldustena, on need esitatud töövaidluskomisjonile tähtaegselt.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja ütles hagejaga sõlmitud

töölepingu erakorraliselt üles, kuna hageja pani toime teod, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu.

Hageja esitas hageja pahatahtlikult Soome klientidele hinnapakkumised 02.11.2009.a L OY-le

ja 09.11.2009.a YIT R OY-le kõrgemate hindadega, mis ei olnud konkurentsivõimelised ja

hiljem 17.12.2009.a kostjale esitatud hinnapakkumistes muutis hindu oluliselt madalamaks, st

konkurentsivõimelisemaks, jättes kostjale mulje, et tegemist on Soome klientidele esitatud

hinnapakkumistega.

Võrreldes L OY hinnapakkumisi nähtub, et hageja poolt kliendile saadetud hinnapakkumise

maksumus on 356 805,20 eurot/ 5 582 788,24 krooni, kostjale esitatud hinnapakkumises on aga

maksumuseks märgitud 266 720,20 eurot/ 4 173 264,28 krooni. Lisaks on hageja muutnud ka

pakkumise sisu jättes välja positsioonid AK2, AK3, AK4, AK5, AK6 ja AV1. Võrreldes YIT R

OY hinnapakkumisi nähtub, et hageja poolt kliendile saadetud hinnapakkumises on kajastatud

lisatööd, mis kokkuvõttes suurendasid pakkumise maksumust.

Kostja ei ole andnud korraldust hagejale koostada informatiivseid pakkumisi. Soome klientide

ehitusobjektidele tehtud pakkumiste võitjad olid 17. detsembriks 2009.a selgunud, mistõttu

hinnapakkumiste muutmine ei omanud enam mingit majanduslikku sisu. Kostjale tahtlikult

valeandmete esitamisega põhjustas hageja tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Hageja on saanud kätte ülesütlemisavalduse, milles kajastub kostja otsene tahteavaldus öelda

tööleping erakorraliselt üles hagejast tuleneval põhjusel usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja pani

toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja väide, et

ülesütlemisavaldus on tühine juhul, kui seal puudub viide paragrahvi numbrile, on väär.

Kostja ei nõustu väitega, et ta ei öelnud töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama, kuna töölepingu

ülesütlemisavalduse näol on tegemist tööandja kaalutletud otsusega, mille tegemise eel tuleb

välja selgitada olulised asjaolud. Hageja esitas kostjale Soome klientidele tehtud

hinnapakkumised alles 17.12.2009.a., misjärel kostja pöördus klientide poole päringuga saamaks

selgust, miks hinnapakkumised ei osutunud edukaks. Hageja teo tagamaid ja asjaolu, kas hageja

esitas 17.12.2009.a valeandmed tahtlikult või tahtmatult, asuti selgitama jaanuaris 2010.a. pärast

23.12.2009 - 03.01.2010.a kestnud kollektiivpuhkust. Hageja viibis korralisel puhkuse

ajavahemikul 25.01.2010 - 07.02.2010.a ning 10.02.2010 - 11.02.2010.a Soomes töölähetuses.

Selgitamaks välja hageja suhtumist oma teguviisi palus kostja ta selgitusi andma 12.02.2010.a.

Esmalt hageja eitas toimunut, kui hageja kasutuses olnud arvuti failiregistrist nähtus, et

ehitusobjektidele TI ja KLon koostatud kaks hinnapakkumist, kusjuures esialgseid pakkumisi

on muudetud (modifitseeritud), siis hageja oma teguviisis midagi taunivat ei leidnud ning leidis,

et ta seisis Lärisuuna huvide eest. Kostja juhtkonnale selgitas hageja oma tegu 15.02.2010.a.

Eelviidatud kohtumise järel oli ilmne, et hageja esitas kostjale tahtlikult valeandmeid ning

hagejaga otsustati töösuhe üles öelda.

Kuna hageja tööleping on üles öeldud õiguspäraselt, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda

hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest.

Isegi juhul, kui hagejal on õigus nõuda hüvitist, siis leiab kostja, et arvestades ITVS tulenevaid

menetluslikke erisusi, töölepingu õigusvastase ülesütlemise hüvitise nõuet ITVS § 24 alusel

maakohtus

menetleda

ei

saa,

kuna

hageja

loobus

eelviidatud

nõude

menetlusest

töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon hüvitise nõuet loobumise tõttu ei menetlenud ega

selles osas otsust teinud. Tulenevalt ITVS § 15 lg 2 p 1 on hüvitise nõude menetlus lõpetatud.

Nõudest loobumisel on materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed, mis ei võimalda nõuet

maakohtus uuesti esitada.

Kostja esitas vastuväite hageja alternatiivsele nõudele juhuks, kui maakohus käsitleb hageja

hüvitise nõuet töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest uue nõudena ning taotleb kostja TsÜS §

143 kohaselt aegumise kohaldamist eelviidatud nõudele ITVS § 6 lg 1 alusel. Hageja on esitanud

hüvitise nõude maakohtule 18.06.2010.a. Nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab töötaja

õiguse hüvitist nõuda. Ühtlasi palus kostja vähendada hüvitise suurust arvestades ülesütlemise

asjaolusid, kuna hüvitise välja mõistmine maksimaalmääras oleks ebaõiglane arvestades töötaja

poolt tööandja eksitamist.

Hagejaga sõlmitud töölepingu nr 293 punktis 6.2 on tööandja hoiatanud töötajat, et võib lepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid

huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, muu hulgas juhul, kui töötaja on pannud toime teo,

millega on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kuna hageja tööleping öeldi üles

usalduse kaotamise tõttu ning arvestades hageja (projektihalduri) töö volituste mahtu, sh kostja

mõistlikke võimalusi ajaliselt ja mahuliselt kontrollida hageja tööd ning vajadusel takistada

kostjale kahju tekitamast, ei olnud mõistlik eeldada lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja

lõpuni, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda ülesütlemise hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel.

Hageja nõue, et sõltumata töölepingu ülesütlemise õiguspärasusest, on tal tulenevalt pikast

staažist tekkinud õigus nõuda TLS § 97 lg 2 p 4 sätestatud etteteatamistähtaja järgimist, ei ole

kooskõlas TLS sätestatud põhimõtetega. Olenemata töötatud ajast lasub töötajal kohustus alluda

tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 3

kohaselt peab tööandja kohtlema kõiki töötajaid võrdselt, pikaajaline staaž ei ole ülesütlemise

piiranguks TLS § 92 mõttes.

Hageja lisatasu nõude õiguslik alus on kostja arvates ebaselge, kuna hageja tugineb nii suulisele

kokkuleppele, mille ta sõlmis 2009.a suvel juhatuse liikme MP kui ka L ärisuuna juhi

EK11.12.2010.a meilikirjale.

Kostja on maksnud hagejale preemiat, kuid on teinud seda subjektiivse hinnangu põhjal. Eha

Kasel ei olnud volitusi sõlmida või muuta hageja töölepingut. EK11.12.2010.a meilikirjast

nähtub kavatsus muuta töötasustamise tingimusi selliselt, et Soome projekti läbiviimise korral

makstaks neile lisatasu. Meilikirjas toodud palgalisa maksmise korra kohaselt tekib palgalisale

õigus Soomes läbiviidava Lastekliiniku projekti puhul. Kavatsuse kohaselt tulnuks II etapi

palgalisa maksta 3 kuu eest, st. jaanuarist kuni märtsini või vastavalt projekti läbiviimise alguse

edasi lükkamiseni. Seega oli palgalisa tingimuseks, et konkreetse Soomes läbiviidava projekti

eest on õigus lisatasule. Hageja ei ole tõendanud, et ta viis 2010.a jaanuaris ja veebruaris Soomes

läbi Lastekliiniku projekti. Hageja oli ajavahemikul 25.01.2010.a kuni 07.02.2010.a puhkusel.

Kavandatavast palgalisa korrast ei nähtu, et õigus palgalisale olnuks ka ajal, mil hageja viibib

puhkusel. Hagejal ei ole tekkinud õigust saada palgalisa 2010.a jaanuarikuu eest, kuna projekti

algus lükkus edasi. Hageja esmane töölähetus Soome Lastekliiniku projekti läbiviimisega seoses

toimus 10.02.- 11.02.2010.a.

Kostja esitas hageja nõudele ITLS § 6 lg 1 alusel aegumise vastuväite, kuna hiljemalt

16.02.2010.a kui hageja kontole laekus lõpparve II osa pidi hageja saama oma õiguste

väidetavast rikkumisest teada ning esitama lisatasu saamise õiguse tunnustamise nõude

töövaidlusorganile hiljemalt 17.06.2010.

Kohtuotsuse põhjendused

Töövaidluskomisjoni 13.mai 2010 otsusest ning töövaidlusasjade toimikutes nr. 9.4-2/969-10 ja

nr. 9.4-2/1090-10 olevatest hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldustest nähtub, et

15.märtsil

2010.a

esitas

hageja

töötajana

Tööinspektsiooni

Põhja

Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse kokku nelja nõudega - töölepingu ülesütlemise kehtivuse

vaidlustamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu õigusvastase

ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 83 865 krooni, hüvitise

maksmiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise 90-päevase etteteatamistähtaja järgimata

jätmise tõttu iga tööpäeva eest keskmise päevapalga ulatuses summas 133 590,30 krooni ning

maksmata jäänud välislähetuse lisatasude saamiseks novembri ja detsembri kuude eest summas

25 370 krooni. Avaldus registreeriti 15.märtsi 2010 kuupäevaga ja numbriks märgiti 9.4-2/969.

IVTS § 4 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjonis ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis

ületavad 150 000 krooni. Kuna 15.märtsil 2010 esitatud avaldus ületas ITVS § 4 lõikes 11

sätestatud piirangu, siis esitas hageja 19. märtsil 2010.a uued avaldused, milles olid nõuded

eraldatud kahte avaldusse.

Töövaidluskomisjonile esitatud uutest avaldustest nähtub, et ühes avalduses esitas hageja kaks

nõuet – töölepingu ülesütlemise kehtivuse vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks töölepingu

erakorralise ülesütlemise 90-päevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu iga tööpäeva eest

päevapalga ulatuses summas 133 590,3 krooni, sellele märgiti 15.märtsil 2010 registreeritud asja

number 9.4-2/969, templiga pandi kuupäevaks 19.03.2010, käsikirjas kirjutati kuupäevaks I

avalduse esitamise aeg 15.03.2010 ning teises avalduses esitas hageja kolm nõuet – töölepingu

ülesütlemise kehtivuse vaidlustamiseks (korduvalt), töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

saamiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

summas 83 865 krooni ja maksmata jäänud välislähetuse lisatasude saamiseks kahe kuu eest

summas 25 370 krooni, avaldus registreeriti uue numbriga 9.4-2/1090 ja sellele pandi samuti

kaks kuupäeva - templiga märgiti kuupäev 19.03.2010 ja käsikirjas kirjutati I avalduse esitamise

aeg 15.03.2010. Tunnistaja KH ütlustest nähtub, et 19.märtsil 2010 esitas hageja uued avaldused

seetõttu, et nõuete summa ületas komisjonile arutamiseks lubatud nõuete summa piiri ning, et

üks avaldustest registreeriti esmase numbriga 9.4-2/969-10 ning teine uue numbriga 9.4-2/1090-

10. Tunnistaja möönis kohtuistungil, et tegelikult esitati kõik avaldustes sisalduvad nõuded

esmakordselt 15.03.2010.

Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt arutati 13.mail 2010 alljärgnevaid nõudeid: töölepingu

ülesütlemise vaidlustamises, hüvitise nõudes töölepingu erakorralise ülesütlemise 90-päevase

etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest summas 133 590.30 krooni ja maksmata välislähetuse

lisatasu osas summas 16 409.70 krooni, kokku nõudeid summas 150 000 krooni jättes need

rahuldamata. Kostja taotluse alusel kohaldati aegumist hageja 19.03.2010 avalduses esitatud

nõuetele, seejuures jäeti otsuses täpsustamata, millistele avaldaja nõuetele aegumist

kohaldatakse. Otsust on põhjendatud üksnes töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude osas.

Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt loobus hageja 15.03.2010 avalduses esitatud nõudest

hüvitise saamiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 83 865 krooni.

ITVS § 15 lg 2 p 1 sätestab, et töövaidluskomisjon lõpetab asja menetluse, kui avaldaja loobub

enne töövaidluskomisjoni istungit või istungi ajal kõikidest esitatud nõuetest, üksikutest nõuetest

loobumisel lõpetab töövaidluskomisjon menetluse loobutud nõuetes.

Hageja eitab nõudest loobumist, seda ei ole kajastatud istungi protokollis ega võetud eraldi

avaldusena töövaidluskomisjoni asja juurde. Tunnistaja KH ütlustest avaldaja nõudest loobumise

asjaolude kohta lisateavet ei nähtu. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt seda hageja nõuet

komisjoni istungil ei arutatud, kuid ka menetluse lõpetamise kohta ei ole seisukohta võetud ega

menetluse lõpetamist otsust resolutsioonis vormistatud, mistõttu asub kohus seisukohale, et

antud nõue on jäetud töövaidluskomisjonis alusetult lahendamata ning kuulub seetõttu kohtu

poolt läbivaatamisele.

Tulenevalt ITVS § 4 11 ei saanud töövaidluskomisjon pädevust ületamata lahendada hageja

15.märtsil 2010 avalduses esitatud rahalisi nõudeid, mis ületasid 150 000 krooni. Kuna

töövaidluskomisjon ei keeldunud 150 000 krooni ületavate nõuete menetlusse võtmisest ITVS §

15 lg 1 p 4 alusel, vaid andis hagejale võimaluse esitada nõuded uuesti eraldatuna kahte

avaldusse, mida hageja tegi 19.03.2010, siis tuleb asuda seisukohale, et rahalise piirmäära

ületanud nõudeid - hüvitise saamiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses summas 83 865 krooni ja maksmata jäänud välislähetuse lisatasude

saamiseks kahe kuu eest summas 25 370 krooni, menetleti töövaidlusasjana 9-4./21090-10.

Nõuete esitatuks lugemise kuupäevade osas ei ole töövaidluskomisjon olnud järjepidev, kuna

hageja nõue hüvitise saamiseks töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 83 865 krooni, on registreeritud töövaidlusasjas nr 9-4./21090-10, mis

uue kuupäevaga pidanuks tunnistaja KH ütluste kohaselt olema registreeritud 19.03.2010, kuid

töövaidluskomisjoni otsuses on märgitud, et hageja loobus oma 15.03.2010 avalduses esitatud

nõudest. Järelikult lähtus ka töövaidluskomisjon avalduse esitamise esmasest kuupäevast ehk

15.märtsist 2010. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et kohtule esitatud töövaidluskomisjonis

registreeritud hageja avaldustest, töövaidluskomisjoni otsusest ega tunnistaja KH ütlustest ei ole

võimalik kohtul üheselt järeldada, millisel kuupäeval luges töövaidluskomisjon avaldaja nõuded

esitatuks, tuleb lähtuda kõigi nõuete esitamise esialgsest kuupäevast so. 15.märtsist 2010.

Töövaidluskomisjoni asjaajamise kord, kehtestatud Tööinspektsiooni 29.01.2008 käskkirjaga nr.

1-02/3, ei näe asjaajamisel ette tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) sätete kohaldamist,

seega puudub kohtul alus hageja ettepanekul kohaldada töövaidluskomisjoni avalduste esitamisel

TSMS-is sätestatut.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 19. mail 2010.a. 18. juunil

2010.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise,

hüvitiste ja 2010.a jaanuaris-veebruaris saamata jäänud lisatasu väljamõistmise nõudes, kokku

summas 236 482,80 krooni.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 sätestab, et kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada

kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded,

mis esitati töövaidluskomisjonile.

Kohus on seisukohal, et lisatasude nõuet 2010.a jaanuari ja veebruari eest summas 19 027,50

krooni, tuleb menetleda uue nõudena, kuna töövaidluskomisjonile esitati lisatasude nõue

novembri ja detsembrikuude eest summas 25 370 krooni, mida töövaidluskomisjon käsitles

vähendatud, 16 409.70 krooni ulatuses ja millest hageja kohtuistungil loobus.

Hagejaga sõlmitud töölepingu nr 293 uue, 25. augustil 2009.a, sõlmitud redaktsiooni kohaselt

asus hageja kostja juurde tööle 08. jaanuaril 1993. a. projektihalduri ametikohale. Poolte vahel

puudub vaidlus, et hageja töötas ettevõtte L ärisuunal ning tema tööülesannete hulka kuulus

ripplagede müügi ja paigalduse hinnapakkumiste koostamine ja esitamine klientidele ning

klientidega suhtlemine.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatega 15.02.2010 nr.10 (TVK 9.4-2/969-10 lk 48-50) on

tõendatud, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval

põhjusel, kuna tööandja kaotas usalduse hageja suhtes.

Ülesütlemisteate põhjenduste kohaselt esitas hageja tahtlikult Soome klientidele (02.11.2009.a L

OY-le ja 09.11.2009.a YIT R OY-le) kõrgemate hindadega hinnapakkumised, mis ei olnud

konkurentsivõimelised ja hiljem 17.12.2009.a kostjale esitatud hinnapakkumistes muutis hindu

oluliselt madalamaks, st konkurentsivõimelisemaks, jättes kostjale mulje, et tegemist on Soome

klientidele esitatud hinnapakkumistega. Võrreldes L OY hinnapakkumisi nähtub, et hageja poolt

kliendile saadetud hinnapakkumise maksumus on 356 805,20 eurot/ 5 582 788,24 krooni,

kostjale esitatud hinnapakkumises on aga maksumuseks märgitud 266 720,20 eurot/ 4 173

264,28 krooni. Lisaks on hageja muutnud ka pakkumise sisu jättes välja positsioonid AK2, AK3,

AK4, AK5, AK6 ja AV1. Võrreldes YIT R OY hinnapakkumisi nähtub, et hageja poolt kliendile

saadetud hinnapakkumises on kajastatud lisatööd, mis kokkuvõttes suurendasid pakkumise

maksumust, tööandjale on näidatud sama pakkumist vähemate lisatingimustega.

Kostja märkis ülesütlemise teates, et hageja esitas klientidele pakkumised tähtaegu eirates, L

OY-le 02.11.2009, tähtaeg oli 28.10.2009 ja YIT R OY-le KL objekti kohta 10.11.2009,

tähtaeg oli 09.11.2009, mis näitab kostjat Soome turu klientide silmis ebausaldusväärse

partnerina.

Kostja leidis, et hageja esitas Profiline asju teadlikult kõrgema hinnaga, kui neid sel ajal

tavapäraselt pakuti, isiklikel eesmärkidel, sooviga mitte saada kostjale nimetatud tööd, mida

tõendab tema enda fabritseeritud hinnapakkumine, mille ta edastas 17.detsembril 2009 oma

otsesele juhile ning lõi sellega tööandjale vale pildi põhjustest, miks IKEA objekti pakkumine ei

osutunud edukaks. Kostjale antud selgitustes põhjendas hageja oma käitumist sellega, et ta ei

usalda kostja juhtkonda, ei taha oma teadmisi töökaaslastega jagada ja püüab kaitsta L huve

kostja eest.

Kostja leidis, et hageja rikkus TLS § 15 lg 1 nõuet, mille kohaselt töötaja täidab oma kohustusi

tööandja vastu lojaalselt, TLS § 15 lg 2 p 1 mille kohaselt peab töötaja tegema kokkulepitud tööd

ja täitma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, TLS § 15 lg 2 p3, mille kohaselt peab töötaja

täitma õigel ajal ja täpselt tööandja korraldusi ja TLS §-i 15 lg 2 p 9, mille kohaselt peab töötaja

hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite

usaldamatuse tööandja vastu.

Pooled ei vaidle selle üle, et 02.11.2009.a koostas ja esitas hageja pakkumise ehitusobjekti IKEA

TS kohta L OY-le, millel hageja on näidanud pakkumise saajana NCC R OY-d, kellel puudub

seos eelviidatud ehitusobjektiga, summas 356 805,20 eurot (5 587 569,43 krooni) ja

09.11.2009.a ehitusobjekti KL kohta YIT R OY-le koos lisatöödega (TVK 9.4-2/969-10 lk

19,20,22).

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et 17.12.2009.a esitas hageja kostjale Soome objektidele L

TI(TVK 9.4-2/969-10 lk 25) ja YIT KL tehtud pakkumised, mis erinesid L OY-le 02.11.2009

ja YIT R OY-le (TVK 9.4-2/969-10 lk 25 pöördel) 09.11.2009.a esitatud pakkumistest oma sisu

ja maksumuse poolest, kuid mitte vormistuslikust küljest.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja andis hagejale korralduse esitada talle Soome objektidele

02.11.2009.a L OY-le TI ja YIT R OY-le KL09.11.2009.a tehtud hinnapakkumised ning kas

hageja poolt toime pandud tegu on käsitletav teona, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse

enda vastu.

Hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt sai ta tagasiside L OY-lt selle kohta, et kostja ei

võitnud pakkumist liiga kõrgete hindade tõttu ning et ta edastas detsembri keskpaiku saabunud

EK pahase kirja peale kostjale info, millest oleks kostjal edaspidi kasu, sest sama kõrge

pakkumise edastamisel oleks kostja samasse kohta jõudnud.

Pooltevahelise meilikirjavahetusega (TVK 9.4-2/969-10 lk 23) on tõendatud, et 11.11.2009.a kell

9.22 saatis Profiline ärisuuna võtmekliendihaldur GK meilikirja insener-eelarvestaja EV, kus

palus “Saata info (pakkumised) järgmiste objektide kohta YIT KL, PEAB ACV, L TI”.

Samal kuupäeval kell 9.28 saatis insener-eelarvestaja EV meilikirja edasi hagejale (subject FW:

Soome objektid) järgmise sisuga “minult soovitakse infot? Kas annad neile seda ise? Sest mina

saan öelda neile ainult seda, et pakkumised on edastatud sinule. Audi objekti kohta ei tea mina

midagi. /...../”.

Samal kuupäeval kell 10.12 saatis hageja meilikirja teemaga Soome objektid edasi ärisuuna

juhile Eha Kasele sisuga “???”. Ärisuuna juhi vastusest 11.11.2009.a kell 10.20 nähtub, et info

on vajalik, kuna Gern paneb pakkumiste küsimised ja vastused ja tulemused tabelisse ja et Audi

on ekslikult sattunud nimekirja. Hageja küsis 11.11.2009 kell 10.25 vastuses EK „Mis infot

tahetakse?“, mille peale EKvastas 11.11.2009 kell 10.35 „Soovitakse teada, kas pakkumine

saadetud/tehtud ja kas mingit tagasisidet on.“

Meilikirjavahetusega (TVK 9.4-2/969-10 lk 24) on tõendatud, et 07.12.2009.a kell 14.46 edastas

kostja ärisuunajuht ja juhatuse liige MO Soome objektide kohta päringu EK „G ei ole siiani

vastust saanud, kuigi on 2x küsinud. Küsin siis ise. Palun saada pakkumised? Mis nendest

pakkumistest on edasi saanud?“. Meilikiri edastati L juhi EKpoolt 07.12.2009.a kell 14.54

hagejale, millele hageja vastas „Vastasin sulle ju tookord“.

14.12.2009.a kell 11.47 saatis EK meili hagejale „M soovib neid pakkumisi meilile“ millele

hageja vastas 14.12.2009 kell 17.30 “Minu arvamus, ei saa saata või peab arutama, mida saata....

Milliseid pakkumisi me sealt saame? /…/ IKEA osas on otsus, materjal meie, läheb

B ”.

Tunnistaja EV ütlustega on tõendatud, et tema edastas hagejale G K kirja, milles viimane soovis

näha hindadega pakkumisi, kuna tunnistaja hindadega ei tegelenud ning andis hagejale vajalikud

mahud ja materjali kogused, mille järgi tehti hind.

15.02.2010 toimunud vestluse, millest võtsid osa MP, MO, hageja ja KL, protokolliga (TVK 9.4-

2/969-10 lk 27-28) on tõendatud, et hageja võttis omaks asjaolu, et ta esitas erinevat infot

klientidele ja kostja juhtkonnale, et temapoolse valikulise info andmise põhjustas omaniku otsus

Laekeskus maha müüa ja vajadus L huve kaitsta, et ta ei tahtnud jagada oma teadmisi ja soovis

neid hoida kostja eest, et ta ei ole valmis usaldama kostja juhtkonda.

Tunnistaja K L ütlustega on tõendatud, et 17.12.2009 hageja poolt tööandjale saadetud

pakkumise juures ei olnud selgitavat kaaskirja ega märkust, et klientidele tehtud pakkumist on

muudetud, mida kinnitas ka hageja vande all antud ütlustes. Tunnistaja K L ütlustega on

tõendatud, et 15.02.2010 koosolekul, mis järgnes 12.02.2009 koosolekule, paluti hagejal

selgitada, miks ta esitas tööandjale teistsugust informatsiooni hinnapakkumiste kohta, kui

kliendile, põhjendada oma käitumist ja tunnistada tehtud viga, kuid selget vastust hagejalt ei

tulnud, hageja rääkis L huvide kaitsmisest, et ta püüdis jätta kostjale tõendit sobiva pakkumise

kohta ning, et ta ei usalda kostja juhtkonda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja ei

vastanud koosolekul selgelt küsimusele, miks ta viivitas Soome firmadele saadetud pakkumiste

esitamisega kostjale.

Poolte meilikirjavahetusega, 15.02.2010 vestluse protokolliga ning tunnistajate K L ja

EVütlustega on tõendatud kostja vastuväited ja töölepingu ülesütlemise teates märgitud asjaolud,

et kostja tööandjana soovis hagejalt alates 11.novembrist 2009 teada saada, millised pakkumised

hageja tegi YIT KLja L TIkohta, millised vastused pakkumistele saadi ning andis hagejale

korduvalt korralduse edastada Soome klientidele edastatud hinnapakkumised.

Eelnimetatud tõenditega on ümber lükatud hageja vande all antud ütlused, et kostja ei palunud

temalt Soome tellijatele 02.11.2009.a ja 09.11.2009.a edastatud hinnapakkumisi, et ta esitas

tagasisidena andmed tööandjale juba detsembri alguses ja, et pakkumisi küsiti alles 14.02.2009.

Tõenditega on tõendatud ka, et kostja ei ole hagejalt soovinud saada või andnud talle korraldust

saata informatiivseid pakkumisi.

Asjaolu, et hageja ei märkinud kostjale 17.12.2009.a edastatud hinnapakkumistele, et tegemist

on informatiivse pakkumistega ega neid kuupäevaliselt Soome klientidele esitatud algsetest

hinnapakkumistest tõendab, et hageja esitas tahtlikult kostjale valeandmeid.

Kuna nii hageja ütlustest kui ka eelpoolkäsitletud tõenditest nähtuvalt olid Soome klientide

ehitusobjektidele tehtud pakkumiste võitjad 17.detsembriks 2009.a selgunud, siis ei omanud

hinnapakkumiste muutmine tellijale sobivamaks või kostjale võimetekohasemaks enam tähtsust,

mistõttu hageja käitumine oli vastuolus kostja korraldustega ja kostjat eksitav.

Kohtul puudub alus kahelda 15.02.2010 toimunud vestluse protokolli tõepärasuses, kuna selles

kajastatu langeb kokku tunnistaja K L kohtus antud ütlustega.

Hageja väide, et ta sai GK soovist aru selliselt, et ta ei pea saatma tutvumiseks mitte

konkreetseid pakkumisi, mis olid klientidele edastatud, vaid informatiivse pakkumise, mis

vastaks kostja võimetele, ei ole uuritud tõendite põhjal mõistlikult võimalik ega usutav.

Tõendamata on hageja väited selle kohta, et tekkinud olukorra põhjustasid teised kostja töötajad

ning väited, et tegemist oli tema varjatud koondamisega. Hageja esitatud väljavõte kostja L

töötajate internetis avaldatud kontaktandmetest (2-10-29884 lk115-118) ei tõenda hageja

ametikoha koondamist.

Tähtsust ei oma hageja väited selle kohta, kas kostja oleks saanud Soome objektidel inimressursi

vms. puudumise tõttu ka tegelikult tööd teha või mitte.

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

kui töötaja on toime pannud teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu on põhjendatud

ja tõendatud, kuna hageja jättis esmalt rohkem kui kuu aja vältel kostjale tema poolt nõutud info

esitamata ja seejärel andis ebaõigeid andmeid Soome klientidele saadetud hinnapakkumiste

kohta. Nii töölepingu ülesütlemise teatest kui ka 15.02.2010 vestluse protokollist nähtub, et

Soome tellimuste mittesaamise põhjuste väljaselgitamine oli kostjale majanduslikel põhjustel

väga oluline, hageja esitatud pakkumistest olenes, kas kostja saab klientidelt tellimuse või mitte.

Ekslik on hageja seisukoht, et TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatud tööandja usalduse kaotuse

põhjustamine peab olema seotud varalise kahju tekitamisega või lepingupartnerite usalduse

kaotusega. Alates 01.07.2009.a kehtivas töölepinguseaduse redaktsioonis on tööandjale kahju

tekitamise ja tööandja vastu kolmanda isiku usaldamatuse põhjustamine sätestatud eraldi

töölepingu ülesütlemise alustena, vastavalt TLS § 88 lg 1 p 6 ja 7.

Kohus on seisukohal, et TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu lõpetamine töötajaga usalduse

kaotuse tõttu ei eelda varalise kahju tekitamist tööandjale ega kolmanda isiku usaldamatuse

põhjustamist, antud sätte kohaldamiseks piisab, et töötaja on tööandjat petnud, varastanud,

esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil

tööandjaga ebaausalt. Töötaja ebaaus käitumine tööandja suhtes on antud juhul tõendatud.

Asjaolu, millistel eesmärkidel hageja tööandjale ebaõiget teavet esitas ei oma TLS § 88 lg 1 p 5

kohaldamise mõttes tähtsust ega vaja tõendamist.

Hagejaga töölepingu lõpetamisel usalduse kaotuse tõttu ei oma tähendust, et varasemalt oli

hageja töötanud kostja juures seitseteist aastat ja käitunud tööandja suhtes lojaalselt ja korrektselt

ning täitnud oma töökohustusi väga tulemuslikult ega ka see, et töötajaga läbi viidud

arenguvestlused kinnitasid, et hageja on tööandja jaoks olnud väärtuslik töötaja, kes on alati

olnud valmis vajadusel abistama teisi kolleege ning jagama nendega oma teadmisi, korraldades

mitmeid koolitusi kliendihalduritele ja -teenindajatele, samuti projektijuhtidele (TVK 9.4-

2/1090-10 lk 47,52). Kostja on sedasama kinnitanud ka oma vastuväidetes ning 15.02.2010

protokollist ja tunnistaja K.L ütlustes nähtuvalt on ta püüdnud välja selgitada võimalused

pooltevahelise koostöö jätkamiseks.

Töölepingu ülesütlemisel usalduse kaotuse tõttu ei pea eelnema TLS § 88 lg 3 sätestatud

hoiatust, kuna nimetatud sätte kohaselt peab tööandja töötajat eelnevalt hoiatama kui ta ütleb

lepingu üle töötaja kohustuste rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu. Kuigi tööandja on

viidanud ülesütlemise teates töötaja kohustusi sätestatavate õigusnormide rikkumisele (TLS §

15), siis töötaja kohustuste rikkumise tõttu hagejaga töölepingut üles öeldud ei ole.

Siiski on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu nr 293 punktis 6.2 hoiatanud hagejat, et võib

lepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, muu hulgas juhul, kui töötaja on

pannud toime teo, millega on põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

TLS § 95 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ülesütlemisavaldusega ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist

põhjendama.

Antud juhul puudub vaidlus, et hageja on saanud kätte ja tutvunud ülesütlemisavaldusega, milles

on ulatuslikult põhjendatud temaga töölepingu erakorralist ülesütlemist usalduse kaotuse tõttu.

Ülesütlemisavalduses kajastub kostja otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 mõttes, öelda tööleping

erakorraliselt üles hagejast tuleneval põhjusel usalduse kaotuse tõttu, kuna hageja pani toime teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kuna ülesütlemisavalduses on selgelt

väljendatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alus, siis ei oma avalduse õiguspärasuse

seisukohalt tähtsust, et selles puudub viide vastavale õigusnormile.

Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja ei öelnud töölepingut üles mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Töölepingu

ülesütlemisavalduse näol on tegemist tööandja kaalutletud otsusega, mille tegemise eel tuleb

välja selgitada olulised asjaolud.

Tõendatud on, et hageja esitas kostjale Soome klientidele tehtud hinnapakkumised 17.12.2009.a.

Kostja vastuväidete kohaselt pöördus ta klientide poole päringuga, miks hinnapakkumised ei

osutunud edukaks ning sai L OY-lt tagasiside koos neile esitatud kostja hinnapakkumistega

21.12.2009.a (KS kiri TVK 9.4-2/969-10 lk 21-22).

Vastuväidete kohaselt asuti hageja teo tagamaid ja asjaolu, kas hageja esitas 17.12.2009.a

valeandmed tahtlikult või tahtmatult, selgitama jaanuaris 2010.a. pärast 23.12 kuni 03.01.2010.a

kestnud

kollektiivpuhkust.

Asjaolu,

et

eelviidatud

ajavahemikul

oli

kostja

juures

kollektiivpuhkus on tõendatud juhtkonna meilikirjaga 01.12.2009.a (2-10-29884 lk 64).

Seletuse juhtunust andis kostja kliendihaldur GK19.01.2010.a. (TVK 9.4-2/969-10 lk 29).

Hageja puhkuse arvestusega ja töölähetus käskkirjaga nr 49 20.10.2010.a (2-10-29884 lk 65-67)

on tõendatud tema puhkusel viibimine ajavahemikul 25.01.2010.a kuni 07.02.2010.a ning

Soomes töölähetuses viibimine 10.02.2010.a kuni 11.02.2010.a.

Hagejalt on tema teo kohta selgitusi küsitud 12.02.2010.a. (TVK 9.4-2/969-10 lk 29 pöördel).

Hageja seletuskirjast nähtub vaid, et ta pole kedagi soovinud kahjustada ning seisab L ärisuuna

huvide eest. 17.12.2009 esitatu kohta selles selgitust antud ei ole.

Kostja väitel hageja esmalt eitas toimunut aga kui hageja kasutuses olnud arvuti failiregistrist

nähtus, et ehitusobjektidele TI ja KL on koostatud kaks hinnapakkumist, kusjuures esialgseid

pakkumisi on muudetud (modifitseeritud), siis hageja oma teguviisis midagi taunivat ei leidnud

(TVK 9.4-2/1090-10 lk 30-31).

15.02.2010 vestluse protokolliga (TVK 9.4-2/969-10 lk 32-33) on tõendatud, et kostja

juhtkonnale selgitas hageja oma tegu 15.02.2010.a., mille järel selgus kostjale lõplikult, et hageja

esitas talle valeandmeid tahtlikult ning hagejaga otsustati töösuhe üles öelda.

Esitatud tõenditest nähtub, et tööandjale oli oluline igakülgselt välja selgitada varasemalt väga

hea ja lojaalse töötaja käitumise põhjused, motiivid ja võimalused jätkata temaga koostööd, mis

aga 15.02.2010 toimunud vestlusel positiivseid tulemusi ei andnud. Seega ei lõpetanud kostja

põhjendatult hagejaga töölepingut usalduse kaotamise tõttu kergekäeliselt ega kiirustades.

Kohus võttes arvesse, et TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja erakorralist ülesütlemist

põhjendama kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis, et töölepingu saab töötajaga üles öelda

ainult seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, mis tuleb eelnevalt välja selgitada, et tööandja pidi

teabe saamiseks pöörduma päringutega klientide poole, tööandja ja töötaja puhkusel viibimise

aega, töötaja komandeeringus viibimise aega ning hagejalt ja töötajatelt selgituste saamiseks

kulunud aega, aga ka aega oma töö ümberkorraldamiseks leiab, et tööleping lõpetati hagejaga

VÕS § 196 lg 3 sätestatud mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et hageja kui lepingulise töötaja jaoks oli soodsam, et leping lõpetati 2010.a

veebruaris, mitte 2009.a detsembris või 2010.a jaanuari alguses, mistõttu ei ole kostja hageja

õigusi viivitamatult töölepingu ülesütlemata jätmisega mingil moel kahjustanud. Seega tuleb

hagejaga 08.01.1993 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue jätta

rahuldamata.

Kuna hageja tööleping on üles öeldud õiguspäraselt, mistõttu jättis kohus hageja nõude

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub hagejal õiguslik alus

nõuda kohtult TLS 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist alates 15.02.2010 ja TLS § 109 lg 1

sätestatud hüvitist töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest summas 83 865 krooni/ 5359,95

eurot, mistõttu ka see nõue tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta.

TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS

§ 97 lg 2 p-i 4 kohaselt peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama 90

päeva, kui töösuhe tööandja juures on kestnud rohkem kui kümme tööaastat. TLS § 100 lg 5

tuleneb, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal

õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

TLS § 97 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates on tööandja põhjendanud töötajaga töölepingu

ülesütlemist ilma etteteatamistähtajata sellega, et töötaja käitumine oli pahatahtlik, järjekindlalt

tööandja korraldusi ja huve eirav, tööandjat eksitav, Profiline ärisuuna tööd takistav ning et

tööandjal oli kõiki asjaolusid kaaludes põhjust arvata, et hageja jätkab klientidega suhtlemisel

tööandja huvide kahjustamist ning, et töötaja kontrollimine tema töö iseseisvat iseloomu ja

mahtu (ettevõtte krediitkaartide kasutamine, lepingute allkirjastamine, läbirääkimiste pidamine

jne.) arvestades ei ole mõistlikul viisil võimalik.

Kohus leiab, et kostja on ülesütlemise avalduses piisavalt põhjendanud, millistest asjaoludest

lähtudes ta leidis, et töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimist antud juhul arvestades

kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi ei või mõistlikult nõuda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja töö oli iseseisev, et tema volituste maht oli suur, et ta

koostas iseseisvalt pakkumisi ja suhtles klientidega, et hageja andis juhtkonnale oma tööst aru

vaid juhtkonna nõudmisel, et hageja tööst sõltus, kas kostja saab klientidelt tellimusi või mitte.

Pärast YIT R OY-le ja L OY-le konkurentsivõimetute ja hilinemisega saadetud pakkumisi,

mille tõttu jäid kostjal vastavad tellimused saamata ning hageja 12.02.2010 ja 15.02.2010

väljendatud seisukohti, et L ja Profiline ärisuundade lahutamisega tekkis ettevõttes vastuolu ja, et

ta kaitseb L ärisuuna huve, mis oli ainult üks kostja ettevõtte ärisuundadest, et ta ei usalda kostja

juhtkonda ega taha kostjaga jagada oma teadmisi, ei saanud kostjalt mõistlikult nõuda lepingu

jätkamist seaduses sätestatud 90-päevase etteteatamistähtaja lõpuni. Põhjendatud oli kostja

kaalutlus ka selles osas, et ta ei saanud hageja volituste suure mahu ja töö iseseisvuse tõttu

hagejat etteteatamistähtaja vältel kontrollida. Järelikult oli töölepingu lõpetamine ilma

etteteatamistähtaega järgimata põhjendatud ning esitatud hagi 90 päeva eest keskmise

päevapalga väljamõistmiseks või alternatiivselt selle õiguse tuvastamiseks ja sama summa

väljamõistmiseks kokku 133 590,00 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

TLS § 29 kohaselt makstakse töötasu töö tegemise eest.

Hageja väitel leppis ta 2009.a suvel tööandja juhatuse liikme MP suuliselt kokku, et Soome

projekti (L ) läbiviimise eest makstakse hagejale perioodil september 2009.a – märts 2010.a

lisatasu. M P ja hageja kokkulepet otseste tõenditega tõendatud ei ole.

Kohtule esitatud L ärisuuna juhi EK kirjast nähtub, et hagejale makstakse palgalisa Soomes

läbiviidava projekti (L ) puhul vastavalt kokkulepitule kahes etapis: I etapis - augusti, septembri,

oktoobri ja novembri eest ning II etapis kolme kuu eest jaanuaris, veebruaris märtsis või

vastavalt projekti läbiviimise alguse edasilükkumisest 3 kuu eest. Kirjast ei nähtu kokkuleppe

pooled ega lisatasu maksmise kord töötajate puhkuse ajal.

EK11. detsembri 2009.a e-kirjast nähtub, et Soome projekti palgalisa maksmise kord on saadetud

koopiana (rida CC: MP) äriühingu juhatuse liikmele MP , millest saab järeldada, et viimane oli

teadlik lisatasu maksmisest. Kirja kategoorilisest sõnastusest ja asjaolust, et kirjas märgiti ära

lisatasu maksmine ka kirja saatmise ajale eelnenud kuude eest, ei saa järeldada, et tegemist oli

alles kavatsusega hakata tulevikus mingitel tingimustel lisatasu maksma. Ka oli selleks ajaks

hagejale lisatasu juba maksma hakatud.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates on kostja juhatuse liige MP märkinud muuhulgas, et

Soomes töötamise eest oli hagejale ette nähtud motivatsioonitasu.

Asjaolu, et hagejale on lisatasu osaliselt välja makstud, tõendab hageja pangakonto väljavõte (2-

10-29884 lk 30/111), mille kohaselt maksis kostja hagejale lisatasu alates 2009.a septembrist.

Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et 09. oktoobril 2010 a on talle makstud välja

septembrikuu töötasu summas 28 101 krooni, kuigi töötaja töölepingujärgne töötasu oli

igakuiselt 17 888 krooni (neto). 09. novembril 2009.a on talle makstud oktoobrikuu töötasu

kokku summas 28 101 krooni. 2009 a novembri töö eest on töötajale makstud põhipalk ning

lisatasu välja eraldi, kuupalk summas 17 888 krooni on makstud välja 09. detsembril 2010.a ning

lisatasu summas 10 213 krooni 21. detsembril 2009.a. Ka 08. jaanuaril 2010.a on töötajale

makstud detsembrikuu töötasu summas 25 908 krooni, mis sisaldas ka lisatasu.

Palgalehtedelt nähtub, et tööandja maksis töötajale lisatasu sõltumata sellest, kas töötaja viibis

osa kuust puhkusel. Seega oli igakuise lisatasu suurus netosummana 10 213 krooni (28 101 –

17 888 = 10 213). Esitatud tõenditest saab järeldada, et hagejal oli juhatuse liikme MP lisatasu

maksmise kokkuleppe või oli MP ilma hagejaga kokku leppimata EKe-kirjas märgituga nõus.

Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et hagejale maksti eelnimetatud kuudel

ühekordseid preemiaid ega seda, et lisatasu maksti ühekordsete juhatuse käskkirjade alusel.

Hageja vande all antud ütlustega, tunnistaja K.L ütlustega ja hageja pangakonto väljavõttega (2-

20-29884 lk 30) on tõendanud, et hageja viibis 2010 aasta jaanuarikuus Soomes lähetusel kolmel

korral. Lähetustasu on talle makstud lähetuste eest 06-07.01.2010, 20.-21.01.2010 ja 28.-29.2010.

Järelikult on tal õigus lisatasule, mida on MP nimetanud ka motivatsioonitasuks, Soomes

töötamise eest nii jaanuarikuus kui ka veebruarikuus, hoolimata sellest, et kostja esitatud tõendite

kohaselt (2-10-29884 lk 66-69) lükkus Soomes läbiviidava Lastekliiniku projekti II etapp YIT R

OY ja kostja vahel 21.01.2010.a sõlmitud protokolli järgi edasi 2010.a veebruarisse.

Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kuigi projekt lükkus edasi, algasid

läbirääkimised järgmise objekti tööde osas varem, millega seoses viibis ta Lastekliiniku objekti

II etapi tööde planeerimise tõttu jaanuarikuus 2010 Soomes kolmel korral ning pidi seetõttu ka

puhkuselt välja tulema. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks Soomes lähetustel viibides

täitnud tööülesandeid, mis ei olnud seotud Soome Lastekliiniku projektiga.

Kohus on seisukohal, et eelnevate tõenditega on tõendatud hageja nõue lisatasu saamiseks ja

ümberlükatud kostja sellekohased vastuväited.

Hageja konto väljavõttega on tõendatud, et kuigi hageja viibis puhkusel 2009.a detsembrikuus,

maksti talle lisatasu siiski täies ulatuses, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja puhkusel

viibimine lisatasu maksmist Soome L projekti läbiviimisel ei mõjutanud. Seega on hageja

lisatasu nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses nii jaanuari kui ka veebruarikuu

eest summas 19 027.50 krooni/ 1216.08 eurot. Hageja saamata jäänud lisatasunõue ei ole

aegunud, kuna tegemist on töötasu nõudega, mille esitamise tähtaeg on ITVS § 6 lg 3 alusel

kolm aastat.

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb menetlus lõpetada välislähetuse lisatasu nõudes 2009.a

novembri-detsembri eest summas 25 370 krooni/1621.44 eurot (töövaidluskomisjoni menetluses

oli vähendatud nõue summas 16 409,70 krooni).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg 1 tulenevalt tuleb menetluskulud jätta 93% ulatuses MPja 7% ulatuses AS-i Fa

kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi

võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust

ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline

menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses

esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Kohtunik: