3-11-2829/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedD. T on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja märkinud selles, et soovib saada abi selleks, et vaidlustada sigarettide äravõtmises seisnenud Viru Vangla tegevus. Riigi õigusabi vajadust põhjendab ta väitega, et ei saanud viis päeva suitsetada, on juba esitanud vanglale 5000 euro suuruse nõude ja ei tule kohtusse esitatava kaebuse vormistamisel ilma juriidilise abita toime.
Legislator headnote
AI generated3-11-2829/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Eeltoodud järeldustel ei ole võimalik D. Tile riigi poolset õigusabi anda ning tema vastav taotlus jääb riigiõigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 6 nimetatud alustel rahuldamata, kuna ta taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-11-2829 Määruse kuupäev
3. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi
D. Ti taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus
Resolutsioon 1.Jätta D. Ti taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Määrus saata vene keelde tõlgituna kaebajale.
Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSED
1. D. T on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja märkinud selles, et soovib saada abi selleks, et vaidlustada sigarettide äravõtmises seisnenud Viru Vangla tegevus. Riigi õigusabi vajadust põhjendab ta väitega, et ei saanud viis päeva suitsetada, on juba esitanud vanglale 5000 euro suuruse nõude ja ei tule kohtusse esitatava kaebuse vormistamisel ilma juriidilise abita toime.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigiõigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 p 1, 2,
5 ja 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma, tal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi või on asjaoludest tulenevalt võimalus oma õiguse kaitseks ilmselgelt vähene.
D. T on varem korduvalt halduskohtusse pöördunud ja suutnud seejuures kõik oma kaebused iseseisvalt vormistada. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel ning vastava seadustiku §
19 lg 7 kohaselt pole halduskohus seotud kaebuse sõnastusega, mis tähendab sisuliselt seda, et kohus saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui kaebuse esitaja ei oska neid ise õiguslikult põhjendada. Siinkohal on oluline on ka see, et alates 01.01.2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 38 lg 1 ei nõua enam, et kaebuses esitataks nõude aluseks olevad õiguslikud põhjendused ja seega on võimalik kaebust koostada ka siis, kui õigusalased teadmised on vähesed või puuduvad üldse. Taotluse väidetest järelduvalt saaks D. T oma õigusi kaitsta üksnes Viru Vangla vastu esitatava mittevaralise kahju hüvitamise nõuetega. Kuna tegevus, mida on tal seejuures vaja vaidlustada puudutab üksnes tema enda isikuga seonduvat, puuduks nõude suhtes vähimgi avalik huvi.
3. Eeltoodud järeldustel ei ole võimalik D. Tile riigi poolset õigusabi anda ning tema vastav taotlus jääb riigiõigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 6 nimetatud alustel rahuldamata, kuna ta taotleb seda mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ning on ise võimeline oma õigusi kaitsma.
Raili Randlane Kohtunik