2-11-37651/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht

03. 01. 2012.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-37651 Tsiviilasi, hageja nõue DN´i (seaduslik esindaja JN) hagi IN´i vastu elatise nõudes. Tsiviilasja hind 1881 eurot. Menetlustoiming Asja lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DN (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: JN (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Stanislav Tšerepanov (OÜ Statam International (Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn) Kostja: IN (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus lihtmenetluses.

2. Välja mõista kostjalt IN´ilt elatis tema tütre DN´i (hageja) ülalpidamiseks 209.00 eurot kuus alates 10.08.2011. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel lugeda väljamõistetud elatis 107.00 euro ulatuses täidetuks.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine tütar. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on 418.00 eurot. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Hageja ema JN, kes on hageja seaduslik esindaja, viibib lapsehoolduspuhkusel.

Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 209.00 eurose igakuise elatusraha (toim lk 66).

Kostja hinnangul on tal võimalik hagejale 150 euro suurust elatist maksta. Nähtuvalt JN´i pangakonto väljavõttest on hageja ülalpidamiskulud ühes kuus keskmiselt 203.40 kuni 238.50 eurot, mitte 418.00 eurot, nagu hagis väidetakse. JN eksitab kohut, väites, et ta ei tööta. Nähtuvalt tema pangakonto väljavõttest töötas ta kuni 31.08.2011. a TLG OÜ-s. Lisaks eeltoodule tuleks arvestada, et kostja ema (hageja vanavanem) on hagejat rahaliselt toetanud.

Lähtuvalt eeltoodust palus kostja jätta hagi osaliselt rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2000. a määruse nr 44/201 art 5 p 2 kohaselt ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul kuulub asi selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 kohaselt perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni. Nimetatud konventsiooni art 4 järgi kohaldub ülalpidamiskohustustele ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigus.

Seega kuulub hagiavalduse menetlus Harju Maakohu kohtualluvusse, kusjuures kohaldamisele kuulub Eesti Vabariigi seadus.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lähtuvalt hagihinnast menetleb kohus hagiavaldust lihtsustatud korras. Hageja seaduslik esindaja on 04.11.2011. a ära kuulatud, kostja esitas vastuväited hagiavaldusele e-kirjaga, mis on piisav.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Tsiviilkolleegium on märkinud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-2-1-3-07). Tsiviilkolleegium on samuti selgitanud, et kõigepealt tuleks kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks ja otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (tsiviilasi nr 3-2-1-93-08). Tsiviilkolleegiumi selgituste järgi on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (tsiviilasi nr 3-2-1-33-11).

Õigustermin „põhjendatud kulutused“ ei kattu faktiliselt kantud kulutuste mõistega. Eriti olukorras, kus üks vanematest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale hoiab. Hageja vajadusi või kulutuste põhjendatust vaidlustatud ei ole. Vastulause piirdub üksnes faktiliste kulutuste tõendatuse problemaatikaga.

Hagiavalduse järgi kulub hageja igapäevaste vajaduste katmiseks keskmiselt 418.00 eurot kuus. Põhilise osa kulutustest hõlmab toit, so 135.00 eurot kuus. Kohtu hinnangul on igati mõistlik ning põhjendatud, kui laps saab tervislikku ning eakohast toitu. Midagi toreduslikku hageja poolt loetletud vajadused ei sisalda. Eas, kus laps intensiivselt kasvab ning mähkmeid vajab, on hagiavalduses näidatud kulutused riietele, mähkmetele, hügieenitarvetele õigustatud. Eluaseme kulud (toim lk 8 kuni 15) on arvepõhised. Hagiavalduses näidatud kulutused on kohtu hinnangul põhjendatud.

Järgnevaga võtab kohus seisukoha, missuguses ulatuses on kostja kohustatud hageja ülalpidamiskulusid kandma. 04.11.2011. a protokollilise määrusega kohustas kohus pooli esitama oma pangakonto väljavõtted. Kostja ei ole pangakonto väljavõtet esitanud, kuid palus kohtul nimetatud andmed pangast välja nõuda. Kohus rahuldas kostja taotluse. AS Swedpank vastuse kohaselt ei kuulu väidetav pangakonto kostjale. Tõendeid, millest johtuvalt kostja võimalus elatist maksta piirduks 150 euroga kuus, puuduvad. Nähtuvalt hageja pangakonto väljavõttest viibib lapse ema lapsehoolduspuhkusel, kusjuures vanemahüvitise suurus 235.70 eurot ning peretoetus 57.53 eurot.

Lõpparve, mis seoses töösuhte lõpetamisega hageja seaduslikule esindajale välja maksti, on ühekordne sissetulek. Elatise väljamõistmise seisukohalt on pigem oluline, et töökoht, kuhu pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist naasta, puudub. Täiendavalt kohus märgib, et juba viidatud väljavõtte kohaselt on lapse vanavanemad last korduvalt rahaliselt aidanud. Tsiviilkolleegium on leidnud, et alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus. Eelkõige tekib vanavanemal asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita.

Kui lapse üks vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib asenduskohustus üksnes teise vanema vanematel. Vanavanematel ei teki lapse ülalpidamisel solidaarkohustust, nad vastutavad osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile. Vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel lapselapse ülalpidamise kohustust, on õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale (tsiviilasi nr 3-2-1-75-11). Järelduvalt tsiviilkolleegiumi selgitustest tuleb kostja ema (lvavanem) poolt tasutud 107.00 eurot kostjalt väljamõistetavast elatusrahast maha arvata.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist hagi esitamist, mis on PKS § 108 alusel õigustatud. Eeltoodut kogumis hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et lapse vajadused jäävad pooles ulatuses kostja kanda. 209.00 euro suurune elatusraha on järelikult optimaalne, kuuludes hageja poolt nõutud ajast väljamõistmisele.

Hagiavaldus kuulub seega rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jätab kohus järelikult kostja kanda, sest hagi kuulus rahuldamisele. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar