2-11-53681/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-11-53681
Legislator headnote
AI generated2-11-53681/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 2-11-53681
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-11-53681
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 02.jaanuar 2012.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-53681 Tsiviilasi Mxxxx Txxxxxxx hagi Mxxxxx Txxxxxxx vastu elatise nõudes Hagihind 652,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja eestkostja: Jõgevas vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75003594; asukoht Piiri 4, Jõgeva), esindaja Elina Madal, OÜ Madal ja Partnerid (asukoht Tuglase 13-4, Tartu; e-post: elina@ampartnerid.ee); Kostja: Mxxxxx Txxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Mxxxxx Txxxxxxxxxx Mxxxx Txxxxxxxxxülalpidamiseks elatis 72 (seitsekümmend kaks) eurot 50 senti alates 02.01.2012.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu;
2-11-53681
2 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.
Asjaolud ja menetluse käik Jõgeva Maakohtu 18.11.2004.a otsusega tsiviilasjas 2-558/04 on Mxxxx Txxxxxxx tema emalt Mxxxxx Txxxxxxxxxx ära võetud ilma vanema õiguste ära võtmiseta. Sama otsusega on Mxxxx Txxxxxxxx eestkostjaks määratud Jõgeva Vallavalitsus ning Mxxxxx Txxxxxxxxxx välja mõistetud elatis xxxx Väikelastekodu kasuks Mxxxx Txxxxxxxx ülalpidamiseks igas kuus 620 krooni. Käesoleval ajal elab Mxxxx Txxxxxxx xxxxxx Koolkodus, mistõttu ei ole põhjendatud elatise maksminexxxxx Väikelastekodule, kus MxxxxxTxxxxxxx ei viibi. Hageja esindaja leiab, et elatis Mxxxx Txxxxxxxx ülalpidamiseks tuleb välja mõista eestkostja kasuks, kelle ülesandeks on lapse elu igakülgne korraldamine. Jõgeva Vallavalitsus nõustub eelnimetatud kohtuotsuses väljamõistetud elatise ja elatise alammäära suhtega ning leiab, et elatise suuruseks võib jääda pool elatise alammäärast, s.o 69,51 eurot.
Kohus võttis hagi 08.11.2011.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja viibimiskohas 09.11.2011.a kätte sotsiaaltöötaja Txxxx Lxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 4 näeb ette, et pikemat aega kaitseväes, vanglas, tervishoiuasutuses või muus sellises kohas viibivale isikule loetakse dokument kättetoimetatuks ka dokumendi üleandmisega sellel juhile või tema määratud isikule, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 09.11.2011.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.
Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et kostja Mxxxxx Txxxxxxxxx on alaealine laps MxxxxxTxxxxxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. a (tl 9). Jõgeva Maakohtu 18.11.2004.a otsusega on Mxxxxx Txxxxxxxxxx ära võetud laps Mxxxx Txxxxxxx ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Mxxxx Txxxxxxxx elu korraldamine on jäetud eestkosteasutuse Jõgeva Vallavalitsuse korraldada. Kohtuotsusega on Mxxxxx Txxxxxxxxxx välja mõistetud elatis xxxx Väikelastekodu kasuks lapse Mxxxxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates 01.11.2004.a summas 620 krooni, millele käesoleval ajal vastab 39,63 eurot igas kuus kuni Mxxxx Txxxxxxxx täisealiseks saamiseni, lapse täisealiseks saamisel õpingute jätkumisel põhikollis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses tuleb elatist tasuda jätkuvalt õpingute ajal. Käesoleval ajal viibib Mxxxx Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Koolkodus. Eelnimetatud kohtuotsusega ei ole MxxxxxTxxxxxxxxxx eestkostjat määratud, kuid tema elu on jäetud eestkosteasutuse korraldada. PkS § 176 lg 1 sätestab, et kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi
2-11-53681
3 linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Vastavalt PkS § 179 lg1 on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja ning tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PkS § 183 kohaselt nõuab eestkostja sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded. Seega täidab Jõgeva vallavalitus elatise nõudes lapse nimel hagi esitades oma eestkostja kohustusi.
Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 oli alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a määrusega nr 169 kehtestati aga alates 01.01.2012.a uus töötasu alammäär, milleks on 290 euro kuus. Seega on alates 01.01.2012.a elatise alammääraks 145 eurot kuus. Eestkosteasutus nõuab lapsele elatist poole seadusega ettenähtud alamäära ulatuses, s.o summas 69,51 eurot. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Kostja ei ole elatise nõudele nimetatud suuruses vastuväiteid esitanud. Kohus leiab aga lähtudes PkS § 101 lg 1 ja 2, et alates 01.01.2012 tuleks lähtudes hageja esindaja põhjendustest elatisena välja mõista 72.50 eurot, mis on pool elatise minimaalmäärast. Kohus jätab aga rahuldamata hageja nõude elatise välja mõistmiseks Jõgeva vallavalituse kasuks, kuna elatist saama õigustatud isikuks on MxxxxxTxxxxxxx mitte aga tema eestkostja ülesandeid täitma õigustatud kohaliku omavalituse asutus. Eestkosteasutusel on õigus ja kohustus korraldada elatise tasumise täitmine lapsele parimal viisil -avades talle eraldi arve, kasutades selleks valla arvet (viimasel juhul tuleb aga juhinduda PkS 183 lg 3). Kohus mõistab Mxxxxx Txxxxxxxxxx elatise välja alates otsuse tegemisest.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)
Maimu Laumets Kohtunik