3-11-2996/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsembril 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2996 Haldusasi M.L. kaebus Top Connect OÜ kohustamiseks või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks Resolutsioon

1. Võtta vastu M.L. kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 27.12.2011 saabus kohtule M.L. kaebus Top Connect OÜ kohustamiseks või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik kinnipeetavana vanglast helistada lähedase isiku telefoninumbrile. Kaebaja leiab, et kuna vabaduses on tal võimalik numbrile helistada, siis on piirang, mis välistab vanglast sellele numbrile helistamise, põhjendamatu. Ühtlasi palus kaebaja vabastada teda riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

2. 29.12.2011 saabus kohtule avaldus, milles M.L. teatas, et soovib võtta enda kaebuse Topp Connect OÜ kohustamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes tagasi ja loobuda sellest.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. HKMS § 24 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebusest. HKMS § 21 lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse või protesti esitajalt, peab ta seda vastuses märkima. Eelviidatud sätte eesmärgiks on eelkõige teavitada vastustajat pärast kaebuse menetlusse võtmist, kuid enne menetluse lõpetamist sellest, et viimasel on võimalik esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks, juhuks kui on menetluskulusid tekkinud. HKMS § 92 lg 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Kuivõrd kohus ei ole M.L. kaebust menetlusse võtnud ja vastustajat määranud, puudub vajadus vastustaja seisukoha küsimiseks menetluse lõpetamise taotluse kohta, kuna vastustajal ei saanud menetluskulusid tekkida.

4. 01.01.2012 jõustuva HKMS § 152 lg-st 3 koosmõjus lg 1 p-ga 3 võib järeldada, et kohtul on võimalik lõpetada haldusasja menetlus kaebust menetlusse võtmata juhul, kui kaebaja loobub enne kaebuse menetlusse võtmist oma kaebusest. Kuigi kehtivas HKMS-s vastav regulatsioon puudub, on kohus seisukohal, et vastavast põhimõttest on võimalik juhinduda ka kaebusest loobumise avalduse menetlemisel kehtiva HKMS alusel. HKMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus leiab, et puudub alus kaebusest loobumist mitte vastu võtta. Kuna kohus võtab kaebusest loobumise vastu, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada.

5. HKMS § 84 lg 5 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui 12 eurot, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest. Kuna kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas riigilõivu tasunud, riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu.

Tiina Pappel kohtunik