3-11-2212/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsembril 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2212 Haldusasi X.X.i kaebus Estonian Business School rektori 04.08.2011 käskkirja nr 35õ tühistamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja menetlus seoses Estonian Business School rektori 04.08.2011 käskkirja nr 35õ tühistamisega vastustaja poolt.

2. Mõista Estonian Buisness Schoolilt X.X.i kasuks välja menetluskulud summas 388,80 eurot.

3. Tagastada X.X.ile (arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS) Kohtute raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv summas 15,97 eurot.

4. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluskäik

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X.X.i kaebus Estonian Business School rektori 04.08.2011 käskkirja nr 35õ tühistamise nõudes.

2. 19.12.2011 saabus kohtule vastustajalt taotlus lõpetada menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna Estonian Business School rektori 04.08.2011 käskkiri nr 35õ on vastustaja poolt tühistatud.

3. 21.12.2011 teatas kaebaja, et nõustub menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel ning palus mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 427,15 eurot ja tagastada riigilõiv summas 15,97 eurot. Kaebaja sõlmis 16.12.2011 kliendilepingu Advokaadibürooga HETA

Biin & Pihlakas kaebaja esindamiseks käesolevas asjas. Kliendilepingu täitmiseks tutvus advokaat kaasuse asjaoludega ning valmistus 20.12.2011 kohtuistungist osavõtuks. Kaebaja kandis seoses sellega põhjendatud kulu advokaadi 3 töötunni ulatuses, s.o kokku 388,80 eurot. Kulu kandmise tõendamiseks edastas kaebaja kohtule pangaväljavõtte ja arve koos aruandega. Kaebaja tasus ettemaksu 4 töötunni eest arvestusega, et kohtuistungile kuluv aeg on 1 tundi. Kohtuistungi ärajäämise tõttu peab kaebaja põhjendatud kuluks kolmele töötunnile vastavat tasu ning palub esindaja kulud mõista välja üksnes selles ulatuses. Kaebaja on 07.12.2011 kohtule edastatud menetlusdokumendile lisanud õppekorralduseeskirja. Nimetatud dokumendi usaldusväärsuse tagamiseks lasi kaebaja notaril teha 12.09.2010 vastustaja kodulehelt väljatrüki ning selle ka notariaalselt kinnitada. Sellega seoses on kaebaja kandnud kulusid notaritasuna 38,35 eurot. Kulu kandmise tõendamiseks on käesolevale avaldusele lisatud notari 12.09.2010 arve 5904, millelt nähtub, et arve on tasutud sularahas. Arvel kajastatud muid notari poolt kinnitada lastud dokumente ei ole kaebaja käesolevas kohtuasjas tõendina esitanud. Kaebaja kinnitab, et varasema kohtuasja menetlemisel ei ole ta siin toodud tõendi saamisega seotud kulusid palunud vastustajalt välja mõista. Kaebaja palub tagastada haldusasjas nr 3-11-2212 tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx (SEB Pank AS).

4. 29.12.2011 kohtule saabunud seisukohas palus vastustaja jätta kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks esitatud kujul rahuldamata. Vastavalt advokatuuriseaduse §

55 lg-le 4 peaks kaebaja ja Advokaadibüroo Heta, Biin ja Pihlakas vahel sõlmitud kliendileping olema kirjalik. 16.12.2011 tasus kaebaja advokaadibüroole ettemaksu summas

518.40 eurot. Kuna selle kohta ei ole esitatud ei arvet ega kliendilepingu koopiat, ei ole võimalik hinnata, mille eest ettemaks sooritati. 20.12.2011 esitas advokaadibüroo kaebajale arve nr 11456 summa 388,80 eurot tasumiseks. Arve tasumise aluseks on aruanne perioodist 01.12.2011-31.12.2011. Aruande kohaselt osutati teenust 16.12.2011 kell 12.20-15.20. Aruande kohaselt tutvus advokaat kolme tunni jooksul haldusasja materjalidega, tegi õigusliku analüüsi ja valmistus kohtuistungiks. Väidetavat õiguslikku analüüsi ei ole kohtule esitatud, mistõttu ei saa hinnata, kas selline analüüs tehti.

Samuti ei ole võimalik hinnata, milline osakaal advokaadi väidetavatest teenustest langeb analüüsile. Samuti on arusaamatu ja sisustamata õigusmõiste „kohtuistungiks valmistumine“. Kui materjalidega on tutvutud ja analüüs tehtud, siis sellega ongi ettevalmistused istungiks tehtud. X.ja tema advokaat ei ole sisustanud „kohtuks ettevalmistamise“ mõistetseda enam, et tegemist olnuks nn eelistungiga, millele advokaat nagunii üle ühe tunni aega ei planeerinud, teadmises, et vaidluseks nagunii selle asjaga ei lähe. EBSi õppekorralduseeskirjadele „usaldusvääruse tagamiseks“ dokumendi kohtulehelt väljatrüki notariaalse kinnitamise osas tuleb asuda seisukohale, et tegemist on kaebaja enda võetud kulutusega, mille tegemist seadus ei nõua.

Kuna kohtule ei ole esitatud notari koostatud notariaalmärkeid, siis pole võimalik hinnata, mida ja kuidas notar EBSi õppekorralduseeskirjade notariaalse kinnitamise puhul tuvastas. Olulisem on aga see, et EBSi õppekorralduseeskirjade osas ei olnud vajadust nende usaldusväärsust notariaalse kinnitamisega tagada. Tegemist on avalikult kättesaadava, TsMS § 231 lg 1 mõttes asjaoluga, mida kohus üldjuhul loeb üldtuntuks. Poolte vahel ei ole kunagi olnud vaidlust selle üle, kas EBSi õppekorralduseeskiri on kehtiv või mitte – EBS ei ole seda faktilist väidet, et tal on õppekorralduseeskiri ja et see on muuhulgas kättesaadav ka EBSi veebileheküljel, kunagi eitanud ja on sellega fakti sisuliselt omaks võtnud.

Õppekorralduseeskirja notariaalse tõendamisega võttis X. enda kanda mittevajaliku protsessuaalse kulutuse, mille väljamõistmist teistelt isikutelt ei ole võimalik mõistlikult põhjendada. Küsitav on ka 12.09.2010 notariaalse tõendamisega seoses tehtud kulutuse sidumine 12.09.2011 esitatud kaebuse esitamisega. EBSi õppekorralduseeskiri on olnud pooltevahelistes varasemates vaidlustes üks kesksemaid allikaid ja selle nüüd eraldi väljatoomine ja sidumine vajaliku kohtukuluga on alusetu, pahatahtlik ja kohut eksitav - puudub põhjuslik seos aastataguse tõendamise ja aasta hiljem alustatud kohtumenetluse vahel.

Kohtu seisukoht

5. Vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-le 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kuna kaebuses esitatud nõue on vastustaja poolt täidetud ning menetlusosalised on nõustunud käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamisega, tuleb menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Vastavalt HKMS § 24 lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

6. Vastavalt HKMS § 92 lg 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleval juhul peab vastustaja põhjendamatuks kaebaja õigusabikulusid, kuna kohtule ei ole esitatud kirjalikku kliendilepingut ning jääb selgusetuks, milliseid õigusteenuseid täpselt on advokaat kaebajale osutanud. Ka ei pea vastustaja põhjendatuks EBSi õppekorralduseeskirjadele notariaalse kinnitamisega kaasnevate kulude väljamõistmist. Kohus leiab, et puudub vajadus eraldi kliendilepingu väljanõudmiseks, selleks et veenduda, kas ja millistes õigusteenuse osutamises kaebaja ja teda esindava advokaadi puhul kokku lepiti. HKMS § 14 lg 51 sätestab, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui menetlusdokumendile on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea menetlusdokumendile volikirja lisama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Puudub alus kahelda asjaolus, et advokaat Ahti Kuuseväli esindab kaebajat käesolevas haldusasjas. Arve nr 11456 aruandest nr 1403 nähtub, et eelviidatud arve on koostatud seoses X.X.i ja EBSi vahelise vaidlusega. Kuigi käesolevas haldusasjas ei toimunud 22.12.2011 planeeritud kohtuistungit, ei saa pidada 16.12.2011 advokaadi poolt osutatud teenust põhjendamatuks, kuna sel hetkel ei olnud veel teada, et vastustajal on plaanis vaidlusalune käskkiri tühistada. Vastustaja oleks saanud õigusabikulude tekkimist vältida sellega, kui oleks vaidlustatud käskkirja varem kehtetuks tunnistanud. Kohus nõustub vastustajaga selles, et põhjendamatuks kuluks tuleb lugeda EBSi õppekorralduseeskirja väljatrüki notariaalse kinnitamisega kaasnevaid kulusid, kuna poolte vahel ei olnud selle autentsuse osas vaidlust ning puudus igasugune vajadus selle usaldusväärsuse kinnitamiseks. Arve kuupäev 12.09.2010 annab alust arvata, et see on koostatud seonduvalt varasema haldusasjaga nr 3-10-3351. Asjaolu, et kaebaja ei taotlenud eelviidatud kulude väljamõistmist vastustajalt varasemas kohtuasjas vaid soovib teha seda nüüd, ei saa olla aluseks selle kulu väljamõistmiseks vastustajalt. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt välja menetluskulu summas 388,80 eurot.

7. HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Seega tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot tema arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx (AS SEB Pank).

Tiina Pappel kohtunik