2-10-24188/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2011. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-24188

Tsiviilasi SDhagi DDvastu elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja JD(isikukood XXX), tema seaduslik esindaja SD(isikukood XXX, mõlema elukoht XXX ) Kostja DD(isikukood XXX;viimane elukoht XXX); XXX

kohtuistungi toimumise aeg

15.detsember 2011.a. Kohtuistungil osales hageja seaduslik esindaja SD.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista DDelatis 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) EUR tütar JD (sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks perioodi 01.02.2010.a kuni 18.12.2010.a. eest.

3. SDl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2(3) Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil

Hageja nõue ja põhjendused

SD esitas kohtule 21.05.2010.a. hagiavalduse elatise nõudes tütre J ülalpidamiseks alates 01.02.2010.a. summas 5500 EEK kuus. Tütar on 17-aastane ning tema vajadused ühes kuus on 5500 krooni. Kohtuistungil hageja täpsustas haginõuet ja palub kostjalt välja mõista elatis 180 eurot, mis on pool lapse vajadustest. Kuna tütar sai täisealiseks 18.12.2010.a. palub elatise välja mõista tütre täisealiseks saamiseni s.o. kokku 10,5 kuu eest summas 1890 eurot. Aktsepteerib, et kostja on tütre arvele mingit raha kandnud, millest tema ülevaadet ei oma. Samas nõustub kostja poolt tütre arvele kantud summa tasaarvestamisega.

Kostja vastuväited

Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses väidab, et tema vabakutselise muusikuna tegutses FIE-na, kuid sattus kahjumisse, võlgadesse ja tema arved on arestitud maksuameti poolt. Ta ei saanud tööd teha seoses temalt muusikainstrumentide vargusega. Leiab, et tema rasket olukorda on soodustanud ka hageja seaduslik esindaja täiendavate kohtuvaidlustega. Nõustub tasuma lapsele seaduses sätestatud minimaalset elatist alates vanemate lahutusest (aprill.2010.a.) kuni kostja FIE-na tegevuse peatamiseni (september 2010.a.) s.o. 5 kuu jooksul. Soovib elatise küsimuse lahendada koos SDga nende vahelise ühisvara jagamise vaidlusega ja teha sellega seotud tasaarvestusi. Perioodil 01.02.2010.a. – 31.12.2010.a. on tütre arvele kandnud raha summas 4420.- krooni. Peab hageja nõuet liiga suureks.

Kohtuotsuse põhjendused

SD ja DD tütar JD on sündinud XXX.a., seega sai täisealiseks 18.12.2010.a. Peale vanemate abielusuhete lõppemist ja eraldi elama asumist elab tütar koos emaga. Kostja on ajavahemikul 04.03.2010.a. kuni 14.09.2010.a. kandnud tütre arvele 4420 krooni s.o. 282 eurot. Toodud asjaolude osas poolte vahel vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.02.2010.a., sest sellest ajast ei ole kostja tütre ülalpidamist materiaalselt toetanud. Väidab, et lapse vajadused kuus on 5500 krooni s.o. 351 eurot. Palub kostjalt välja mõista ca pool lapse ühe kuu vajadustest s.o. 180 eurot kuus, mis teeb elatise suuruseks kuni lapse täisealiseks saamiseni 1890 eurot.

3(3) Kostja lapse vajadusi vaidlustanud ei ole, leiab aga, et ei suuda raske majandusliku olukorra tõttu nõutud elatist tasuda. Nõustub maksma elatist minimaalmääras kuni oma FIE-na tegevuse lõpetamiseni ja sissetulekute kaotamiseni. PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole esitanud tõendeid oma töövõimetuse või muude mõjuvate põhjuste kohta, mis oleksid aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on kahel korral taotlenud kohtuistungi edasilükkamist seoses tema tööga Soomes. Kohus järeldab, et kostja on suutnud ennast tööga kindlustada. Hagi elatise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata 180 eurot. Arvestades hageja täisealiseks saamist, peab kohus põhjendatuks mõista elatis välja kindlas summas s.o. perioodi 01.02. – 14.09.2010.a. (10,5 kuu) eest. See moodustab 1890 eurot. Kostja on tõendanud pangakonto väljavõttega, et on ajavahemikul 04.03-14.09.2010.a. kandnud tütre arvele raha 4420 krooni s.o. 282 eurot. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasaarvestamist väljamõistetava elatisega. Pärast tasutud summa mahaarvamist jääb kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 1608 eurot. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik