2-11-24738/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

30.12. 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-24738

Tsiviilasi AD(IK xxx) hagi L D(IK xxx) vastu elatusraha suurendamiseks. Hagihind 371.16 eurot. Asja läbivaatamine 27.12.2011.a Menetlusosalised Hageja: AD(IK xxx, elukoht: xxx), seaduslik esindaja TS (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: Kostja: LD (isikukood: xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi lihtmenetluses.

2. Suurendada elatusraha ning mõista välja kostja LD elatis hageja AD ülalpidamiseks 70.00 eurot kuus alates 26.05.2011. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx.

3. Otsuse täitmine perioodi eest 26.05.2011.a kuni 26.12.2011. a lükata edasi ning mõista elatis nimetatud osas välja alates juba viidatud gümnaasiumi lõpetamise päevast kuni võlgnevuse tasumiseni 70.00 euro suuruste igakuiste osamaksetena. Viimane osamakse on tasaarvestuslik. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt antud tähtaegade kulgemist.

Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses palus hageja kostjalt väljamõistetud elatusraha suurendada alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni Xxx. Pooled olid nõus, et elatusraha suuruseks jääb 70.00 eurot.

Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lähtuvalt hagihinnast menetleb kohus hagiavaldust lihtsustatud korras. Hageja ning tema seaduslik esindaja on 28.12.2011. a toimunud kohtuistungil ära kuulatud, kostja esitas vastuväited hagiavaldusele kirjalikult, mis on piisav.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 101 lg

1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus möönab, et väljamõistetav elatis on alla kehtestatud elatise alammäära. Samas kohus nendib, et kostja elab Valgevenes, kus palgad on Eesti Vabariigi omadest erinevad. Väljamõistetava elatise suurus osas vaidlus puudub ning see vastab hageja poolt kohtuistungil täpsustatud nõude suurusele.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul nõudis hageja elatusraha väljamõistmist hagi esitamist, mis on PKS § 108 alusel õigustatud.

Poolte menetluskulud jätab kohus kostja kanda, sest hagi rahuldati. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar

.