2-11-39485/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-39485 Tsiviilasi AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4 15014 TALLINN) hagi VL(isikukood XXX elukoht XXX) vastu võla nõudes Tsiviilasja hind

12 782,32 eurot Kohtuistungi toimumise aeg

07. detsember 2011.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Aase Sammelselg Kostja VL Tõlk Nadežda Timofejeva RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista VL 25 564,63 eurot AS-i Eesti Krediidipank kasuks.

3. Välja mõista VL

viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2011 kuni põhinõude 12 782,32 euro tasumiseni AS Eesti Krediidipank kasuks. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud VL kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused Pooled ja OL sõlmisid 05.06.2006 laenulepingu , mille kohaselt andis hageja laenu 300 384,75 eurot. 27.12.2006 suurendati laenusummat 41 542,57 euro võrra. 17.04.2008 laenulepingu muutmise kokkuleppega vabastati OL laenusaaja kohustustest. 25.02.2009

2 leppisid pooled kokku intressimääras KPB + 3,00% aastas. Laenu tagastamine pidi toimuma 25.06.2036.

Kostja ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. 11.11.2009 ütles hageja laenulepingu üles. Laenu tagamiseks müüdi hüpoteek asukohaga XXX Tallinn. Seisuga 23.08.2011 on kostjal täitmata kohustusi summas 148 945,17 eurot. Hageja nõuab hagis 25 564,63 euro väljamõistmist, millest põhiosa moodustab 12 782,32 eurot ja intress 12 782,31 eurot. Alates kohtulahendi tegemisest palub hageja välja mõista jooksev viivis seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus Seoses E OÜ aktiivse arendamisega soovis kostja ehitada ladu ja bürood eelarvega 20-25 miljonit krooni. Selleks osteti 4 maatükki, sh XXXja võeti laenu mitmest pangast. Kinnisvara arendamine aga ei õnnestunud.

Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled on 05.06.2006 sõlminud laenulepingu . Laenulepingut on mitmel korral muudetud (t lk 8-16). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi. 25.02.2009 muudatuses on intressiks kokku lepitud KPB + 3,00% aastas. Puudub vaidlus, et hageja ütles laenulepingu üles 11.11.2009 (t lk 34-39). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Puudub vaidlus selles, et kostja on laenulepingu sõlminud ja raha saanud. Puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole laenulepingu järgi raha tagastanud. Hageja arvestustele vastuväiteid ei ole. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist. Seejuures ei oma tähendust E OÜ äriplaani õnnestumine või ebaõnnestumine (t lk 53-92), sest laenulepingu subjektiks on kostja füüsilise isikuna, kes vastutab ka laenukohustuse täitmise eest. E OÜ ei ole pooltevahelise laenusuhte subjektiks. Kohus saab käesolevas vaidluses anda hinnangu vaid

3 pooltevahelisele laenusuhtele. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 12 782,32 eurot ja intressi 12 782,31 eurot ning alates kohtuotsuse tegemise päevast viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kosta kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik