3-11-2386/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2011, Tallinnas Haldusasja number 3-11-2386 Haldusasi L.G.e kaebus Muinsuskaitseameti 3. augusti 2011. a ettekirjutuse nr 251 tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja - L.G. Vastustaja - Muinsuskaitseamet Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Muinsuskaitseameti 3. augusti 2011. a ettekirjutuse nr 251 tühisus. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, st 29. detsembrist 2011. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Muinsuskaitseamet tuvastas 3. augusti 2011. a ettekirjutusega nr 251 (ettekirjutus nr 251), et Tallinna vanalinnas xxxxxx asuvale korterile nr 1 on omavoliliselt paigaldatud plastikaknad ning see on käsitatav muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 24 lg 1 p 5 rikkumisena. Ettekirjutusega pandi L.G.ele kohustus demonteerida xxxxxxx korterile nr 1 paigaldatud plastikaknad hiljemalt 26. septembril 2011. Muinsuskaitseamet hoiatas, et xxxxxxx korteri nr 1 plastikakende tähtajaks demonteerimata jätmise korral rakendatakse sunniraha 1300 eurot.

2. L.G. esitas Tallinna Halduskohtule 7. oktoobril 2011. a kaebuse ettekirjutuse nr 251 tühistamiseks ja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja esitas 21. novembril 2011 täiendava taotluse ettekirjutuse nr 251 tühisuse tuvastamiseks.

3. Kohus jättis 1. detsembri 2011. a määrusega ennistamata tähtaja ettekirjutuse nr 251 tühistamise taotlemiseks ning lõpetas selle nõude osas menetluse. Sama määrusega määras kohus ettekirjutuse nr 251 tühisuse tuvastamise nõude lahendamiseks kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2

4. L.G. palub tuvastada ettekirjutuse nr 251 tühisus. Kaebaja elab Tallinnas aadressil xxxxxxx korteris nr 1, kuid ettekirjutusega on kaebajale pandud kohustus demonteerida xxxxxxx korteri nr 1 aknad. Kaebaja soovib vabaneda kohustusest, mida tal ei ole võimalik täita.

5. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et tegemist on formaalse eksitusega ning ettekirjutusest nr 251 on võimalik mõistlikult aru saada, et kaebajat kohustati demonteerima temale kuuluva xxxxxxxx korter nr 1 plastikaknaid. Ettekirjutus on sisult õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei ole formaalsed menetlusvead haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. MuKS § 442 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt märgitakse järelevalveametniku ettekirjutuses ettekirjutuse resolutsioon, milles esitatakse kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad, ning viide sunnivahendi kohaldamise võimalusele ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Ettekirjutuse nr 251 resolutsioonis kohustas Muinsuskaitseamet kaebajat sunniraha ähvardusel demonteerima plastikaknad xxxxxx korteril nr 1, mida kaebaja ei oma ega valda ning millega tal kaebusest nähtuvalt puudub mistahes seos. Ka sunniraha hoiatus on seotud xxxxxxxx korteri nr 1 akende demonteerimisega.

7. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on haldusakti resolutsioon igaühele täitmiseks kohustuslik ning haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjendustes tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohus on seisukohal, et õigusaktidest tulenevalt ei ole Muinsuskaitseameti ettekirjutuse põhjendavas osas tuvastatud asjaoludel iseseisvat õiguslikku tähendust. Seega ei ole tähtsust ka sellel, et ettekirjutuse nr 251 põhjendavas osas on ühel korral nimetatud kaebaja õiget elukoha aadressi xxxxxx korter nr 1. Ettekirjutuse täitmisel on määrav tähtsus selle resolutsioonil, mis paneb kaebajale kohustuse, mille täitmata jätmise korral võib Muinsuskaitseamet rakendada sunniraha.

8. HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse, kui HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused on ilmselged (Riigikohtu 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas 3-3-1-21-03, p 13). Kohus leiab, et ettekirjutuse nr 251 tühisus on ilmselge, sest selle motiveeriv osa ja resolutsioon on vastuolus ning kaebajal ei ole võimalik ettekirjutuse resolutsiooniga temale pandud kohustust täita. Kaebaja ei ole võimalik demonteerida aknaid eluruumil, mida ta ei oma ning mille kasutamiseks tal ei ole mingit õiguslikku alust. Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmisel ähvardaks teda aga sunniraha. Muinsuskaitseamet on vale aadressi korranud ka sunniraha hoiatuses.

9. Kohus märgib, et haldusakti tühisuse üle otsustamisel ei oma tähtsust HMS § 58, mille kohaselt ei ole menetlusvõi vorminõuete rikkumine haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusakti tühisuse saabki Riigikohtu praktika kohaselt tuvastada ainult siis, kui haldusakti puudused on ilmsed ja olulised ning mõjutavad asja otsustamist.

3 10. Neil põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja tuvastab ettekirjutuse nr 251 tühisuse. Kohus selgitab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale ega tekita kellelegi õigusi või kohustusi (HMS § 63 lg 1). Muinsuskaitseamet võib kaebajale vajaduse korral teha uue ettekirjutuse.

11. HKMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Menetluskulude taotlusi pooltel ei olnud, seega jäävad mõlema menetlusosalise kulud nende enda kanda.

Monika Laatsit