3-10-2984/134 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29.12.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2984 Haldusasi Lontan OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 15. oktoobri 2010. a maksuotsuse nr. 12.2-3/7380-5 ning 15. oktoobri 2010. a maksuotsuse nr. 12.2-3/8691-15 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Lontan OÜ, lepinguline esindaja Meelis Krautmann; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, volitatud esindajad Maire Saare ja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.05.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lontan OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 12.12.2011

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 03.05.2011 kohtuotsus muutmata ja Lontan OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 30.01.2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) alustas 10.09.2009 korralduse nr. 12.2-3/7380-1 alusel Lontan OÜ 2009. a juunija juulikuu maksustamisperioodide käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. PMTK alustas 30.10.2009 korralduse nr 12.2-3/8691-1 alusel Lontan OÜ 2009. a septembrikuu ja 25.11.2009 korralduse nr 12.2-3/8691-6 alusel 2009. a oktoobrikuu maksustamisperioodide käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.

3-10-2984

2(20)

2. PMTK 15.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/7380-5 (edaspidi maksuotsus I) määrati Lontan OÜ-le 2009 juunija juulikuu käibelt tasumisele kuuluvaks käibemaksu summaks

505 148 krooni ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu summaks

888 266 krooni, kokku 1 393 414 krooni. Maksuotsuse kohaselt on kaebaja deklareerinud 2009 juunis ja juulis oma maksudeklaratsioonidel sisendkäibemaksu OÜ Sillaotsa LK metallijäätmete ostuarvete alusel, kuid tegelikult ei ole kaebaja nimetatud äriühingult metallijäätmeid ostnud. Eeltoodu on tõendatud maksupettuse skeemis osalemisele viitavate järgmiste asjaoludega: metallijäätmete päritolu polnud võimalik tuvastada, sest OÜ Sillaotsa LK esindaja J Mi väitel müüdi kaebajale OÜ-lt Belenga saadud laojääke, OÜ-s Belenga läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli tulemusena sellel äriühingul vanametatalli polnud;

OÜ Sillaotsa LK töötaja O. Ki väitel müüdi edasi Jõhvist OÜ Zelezniku laoplatsilt toodud metallijäätmeid; OÜ Sillaotsa LK tegevuskohas Tallinnas, Nisu 2 toimunud vaatluse käigus vanametalli ei avastatud, seal puudus vanametalli kogumisplats ja seadmed selle töötlemiseks või hoiustamiseks; Jõhvis, Sompa tee 40 toimunud vaatluse käigus selgus, et sõidukiga registreerimisnumbriga 708ARV vedusid teostava V. Si seletuse kohaselt asus seal ühes konteineris üksnes Baltfer Co vanametall ning eelnimetatud veokiga on V. S vedanud vanametalli üksnes Baltfer Co-le; enamus OÜ Sillaotsa LK küsitletud töötajatest ei osanud edastada informatsiooni vanametalli hoiustamise või ladustamise kohta; paljud töötajad on eelnevalt töötanud Belenga OÜ-s ja hiljem MontazMetal OÜ-s, mõlemas on juhatuse liikmeks olnud J.

M; vanametalli veoga tegelevatel isikutel puudus vanametalli veoga seotud dokumentatsioon ning Sillaotsa LK OÜ-l jäätmeluba metallijäätmete ostuks ja müügiks; Nisu 2, Tallinn omanikuks on OÜ Registon (juhatuse liige I P), kellele kuulub ka veoauto registreerimisnumbriga 708ARV; Sompa 40, Jõhvi omanikuks on Jõhvi Tööstuspark ning seda rendib OÜ Zeleznik, kelle juhatuse liige J B on ka väidetavalt vanametalli vedanud sõiduki registreerimisnumbriga 151AXE omanik; OÜ Sillaotsa LK pangakontolt ei nähtu tavapäraseid majandustehinguid, väidetavalt soetatud metallijäätmete eest tasumist pole toimunud ning äriühingu pangakontole kantud raha kantakse suurte summadena AS Tavid arveldusarvele, kust see hiljem sularahas välja võetakse.

Kuna kaebaja koostab ise metallijäätmete üleandmis-vastuvõtuaktid, pidi ta olema teadlik, et vaidlusaluste aktide ja arvete alusel tegelikult metallijäätmeid ei soetatud ning ta osales maksupettuses eesmärgiga saada maksueelist. Fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu suurendamine saab olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Ettevõtlusega mitteseotud väljamakselt tuleb tasuda ka tulumaks.

3. PMTK 15.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/8691-15 (edaspidi maksuotsus II) kohustati Lontan OÜ-d tasuma käibemaksu summas 672 120 krooni ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 1 095 249 krooni. Maksuotsust põhjendati sellega, et kaebaja kajastas 2009 septembris ja oktoobris käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas OÜ- ga MontazMetal toimunud tehinguid, kuid tegelikkuses neid tehinguid ei toimunud. Eeltoodu on tõendatud maksupettuse skeemis osalemisele viitavate järgmiste asjaoludega: sõidukid registreerimisnumbritega 151AXE, 758AJS ja 693TCY ei oma sellist kandevõimet, nagu on märgitud vanametalli veodokumentides; eelviidatud sõidukitel ning sõidukil registreerimisnumbriga 708ARV puudub jäätmeluba ning seega luba metallijäätmete veoks; autojuhtide selgitused ei ole järjekindlad, kuid V. Si esialgse ja usaldusväärse seletuse kohaselt on ta sõidukiga 708ARV viinud metalli üksnes Baltfer Co-le; OÜ MontazMetal on väidetavalt soetanud vanametalli OÜ-lt Sillaotsa LK ja viimane OÜ-lt Belenga, kuid vastavaid kulutusi OÜ MontazMetal arveldusarvelt ei nähtu; OÜ Belenga kontrollimisel selgus, et äriühing ei ole reaalseid vanametalli müügitehinguid teinud; OÜ Sillaotsa LK ei esitanud 2009 augusti kohta läbi viidud maksude tasumise õigsuse kontrolli osas metalli soetamisdokumente; kõik viidatud äriühingud on seotud J Miga ning OÜ MontazMetal

3-10-2984

3(20) arvelduskontole laekunud raha on edasi kantud AS-le Tavid ning hiljem sularahas välja võetud. Järelikult on J. Miga seotud äriühingud kaasatud tehingute ahelasse üksnes selleks, et reaalselt tegutsevatel äriühingutel tekiks võimalus J. Miga seotud äriühingute nimel väljastatud arvete alusel vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja viia ettevõtlusest välja rahalisi vahendeid ilma makse maksmata. Piisav alus on arvata, et väljavõetud sularaha jõudis ringiga tagasi ülekandeid teinud äriühinguteni, sest vastasel korral puudunuks vajadus sularaha välja võtta. Seda eriti olukorras, kus väidetavalt pidi OÜ MontazMetal tasuma metalli eest samuti J. Miga seotud äriühingule. Kuna kaebaja on kinnitanud, et koostas vanametalli vastuvõtu-üleandmisaktid ise, pidi ta olema teadlik, et kaupa tegelikult OÜ-lt MontazMetal ei soetatud. Eelneva pinnalt saab järeldada, et ta osales maksupettuses. Pole põhjust kahelda, et kaebaja omas metallijäätmeid, kuid metallijäätmeid ei soetatud OÜ-lt MontazMetal, tegelik tehingupartner pole teada ning teada pole palju kaebaja vanametalli eest maksis. Kuna majandustehingute toimumine kuludokumentides näidatud müüjaga ei leidnud kinnitust, väljamakse seotus ettevõtlusega pole tõendatud, kaebaja pole täitnud kaasaaitamiskohustust määral, mis võimaldaks määrata maksu hindamise teel, tuleb kaebajale määrata täiendav tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.

4. Lontan OÜ taotles halduskohtule esitatud kaebuses PMTK 15.10.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/7380-5 ning 15.10.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/8691-15 tühistamist. Kaebust põhjendati järgmiselt.

1) Maksuotsuste faktiline alus – kaebaja osalemine maksupettustes - on tõendamata. Vaidluse all ei ole asjaolu, et OÜ Sillaotsa LK ja OÜ MontazMetal olid vanametalli müügikäibe deklareerinud. Maksu tasumata jätmine nende poolt ei oma aga kaebaja maksustamise seisukohalt tähtsust, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamist see ei takista. Ükski maksuhalduri poolt esile toodud asjaolu ei näita, et juhul, kui kaebaja äripartnerid panid toime maksupettuse, oleks kaebaja sellest teadlik olnud. Selliseks arvamuseks ei saa anda alust asjaolu, et kaebaja ja äripartnerite vahel olid tihedad ärialased sidemed.

2) Majandustegevuse puudumine OÜ-l Sillaotsa LK ja OÜ-l MontazMetal vaidlusaluste tehingute toimumise ajal ei ole tõendatud. Vanametalli müük kaebajale ja teistele vanametalli ostjatele on ilmselgelt majandustegevus. Maksumenetluse käigus toimunud laoplatsi vaatluse põhjal ei saa teha järeldusi varasemalt toimunud tehingute kohta. Tehingute toimumist ei välista ka jäätmeloa puudumine või metallijäätmete vedamine sõidukite kandevõimet ületades. Samas pole jäätmeloa vajadust veenvalt põhjendatud, sest jäätmeseaduse §-st 73 tulenevalt peaks jäätmeluba olema üksnes vanametalli kokkuostul, mitte oma metalljäätmete äraveol. Jäätmeseaduse § 106, mis reguleerib metallijäätmete kokkuostu, ei näe ette kohustust tuvastada füüsilist isikut, kes metalli üle annab ega tema sidet äriühinguga, kelle nimel ta esineb. Muud selles sättes ette nähtud nõuded on kaebaja poolt järgitud. Kuna tasumine eelnimetatud äriühingutele toimus panga kaudu, pole rikutud ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid täiendavaid hoolsusnõudeid.

3) Tulumaksu määramise osas ei ole maksuhaldur arvestanud, et vanametall on tegelikkuses soetatud ja välisriiki edasi müüdud. Müüja isik ei ole kulutuse tegemise juures määrav, oluline on, et ettevõtluses kasutatav kaup soetati ning selle eest tasuti. Viimati nimetatud asjaolusid pole maksuhalduri poolt kahtluse alla seatud. Maksuhalduril oleks olnud võimalus määrata maksusumma ka hindamise teel. Maksuhaldur pole maksumenetluse käigus küsinud kaebajalt täiendavaid andmeid, seetõttu pole võimalik asuda seisukohale, et hindamise läbiviimist takistas kaebaja poolne kaasaaitamiskohustuse rikkumine.

5. PMTK vaidles kaebusele vastu ja esitas järgmised seisukohad.

3-10-2984

4(20)

1) Lontan OÜ ei ole tõendanud, et fiktiivsetel arvetel märgitud tehingud on tegelikkuses toimunud. OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ puhul on tegemist fiktiivseid arveid väljastanud äriühingutega ning arvetel näidatud isikud ei ole tegelikkuses kaupa müünud. Kuna maksuotsused on tõenditega põhistatud, lasub selles toodud seisukohtade ümberlükkamise kohustus maksukohustuslasel.

2) Kaebuse esitaja väidab, et maksuhaldur tuvastas 11.12.2009 Lontan OÜ tegevuskoha vaatluse käigus MontazMetal OÜ poolt vanametalli toomise, samuti vanametalli olemasolu ja kaalumise ning on eelnevast teinud ebaõige järelduse, et vaidlus kauba olemasolu osas puudub. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses ega hiljem nõustunud sellega, et kaebaja on arvetel näidatud kauba saanud. PMTK 03.09.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/10083-30 on tuvastatud, et OÜ-l MontazMetal puudus kaup, mida müüa ning eelnimetatud maksuotsuse alusel on vastavalt korrigeeritud ka MontazMetal OÜ käibedeklaratsioone.

3) Maksuhaldur on maksuotsustes põhjendanud, milles seisnes kaebaja huvi osaleda maksupettuses ja milles seisnes kasusaamine (maksuotsuse I lk 20 neljas lõik ja maksuotsuse II lk 10 kuues lõik).

4) OÜ-d Sillaotsa LK ja MontazMetal jäätmeseaduses nõutud jäätmeluba ei omanud ning kaebaja oli sellest teadlik. Asjaolu, et kaebaja aktsepteeris vaidlusaluste tehingupartnerite puhul jäätmeloa puudumist, viib järeldusele, et kaebaja ei olnudki väidetavatest tehingupooltest huvitatud, sest reaalseid tehinguid ei toimunud.

5) Maksupettuses osalevate äriühingute juhatuse liikmete või tegevust korraldavate isikute tihedad tööja/või ärialased suhted on üheks tavapäraseks maksupettust kinnitavaks asjaoluks. Vastustaja on tõendeid kogumis hinnates välistanud Lontan OÜ heausksuse tehingutes osaühingutega Sillaotsa LK ja MontazMetal. Tõendatud on, et tegemist oli fiktiivsete tehingutega ning kaupa ei müüdud. Tehingute mittetoimumine välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise. Usutav ja tõenäoline on, et tasutud summad liikusid Lontan OÜ-ga seotud isikutele tagasi.

6) Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Fiktiivne arve ei ole nõuetele vastav algdokument. Algdokumendid on fiktiivsed, kui sellised dokumendid on vormistatud ilma majandusliku sisuta ning väljastatud Lontan OÜ-le, kes vajas/tellis neid ettevõttest maksuvabalt raha väljaviimiseks ning valeandmete esitamiseks maksudeklaratsioonides. TuMS § 51 lg 2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele. Kaebaja ei saa üldsõnaliselt väita, et kaup on ettevõtluses olemas, kuivõrd tõendamaks vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamaksete seotust ettevõtlusega, peab olema võimalik tuvastada väljamakse ja konkreetse kauba soetamise vaheline seos. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud ettevõtlusega seotus ning maksuhalduril ei ole võimalik kontrollida, mille eest tegelikult väljamakseid tehti.

6. Tallinna Halduskohtu 03.05.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

1) Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et tehingud OÜ-ga Sillaotsa LK olid fiktiivsed ning kaebaja osales maksupettuses. Eeltoodu nähtub järgmisest tõendite analüüsist. Lontan OÜ juhatuse liikmete V B ja S T 04.11.2009 seletuse kohaselt asuvad Lontan OÜ metallijäätmete

3-10-2984

5(20) laod ja vastuvõtupunktid ainult aadressil Betooni 19, kus metallijäätmete vastuvõtmise ja väljaandmisega tegeleb 4 inimest, sealhulgas juhatuse liikmed ise. Esindajate kinnitusel soetati MontazMetal OÜ-lt ja OÜ-lt Sillaotsa LK vaske ja roostevaba messingit ning mõlema äriühingu arved on allkirjastanud J M. Samas ei osanud esindajad selgitada, kellelt mõlema äriühingu kaup täpselt pärineb ega teadnud ka seda, kus asuvad OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ kauba ladustamispunktid. Kauba üleandmine toimus juhatuse liikmete väitel Betooni 19 aadressil ning metallijäätmeid transporditi 3-4 autoga, mille numbrid on märgitud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidele. Kauba andis tavaliselt üle autojuht, vahel viibis kohal ka M. Isikute tuvastamiseks OÜ-lt Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ-lt mingeid dokumente ei küsitud (kd I, tl 199-200).

2) 04.11.2009 vaatluse käigus on tehtud foto DSC00051 ruudulisest kirjaplokist, mille kohta äriühingu juhatuse liige S T selgitas 16.03.2001 kohtuistungil vande all (kd II, tl 248-252), et tegemist on äriühingu sisearvestusega, millelt on näha, kellelt, millal ja kui palju kaupa tuli ja kui palju, kellele ja millal läks. Äriühingu juhatuse liikme väitel oli tegemist sisemise arvestusega selleks, et mitte pöörduda iga kord raamatupidaja poole ülevaate saamiseks. Kirjaploki andmed kattuvad OÜ Sillaotsa LK poolt väljastatud arvetel näidatud koguste ja kuupäevadega. Tegemist pole usaldusväärse tõendiga, sest välistatud pole võimalus, et äriühingu nn sisearvestus koostati spetsiaalselt maksuhalduri jaoks, kuna kaebuse esitajat oli vaatluse toimumisest ette teavitatud. Kuna kaebaja juhatuse liikmete selgituste kohaselt koostatakse arved tavaliselt hiljem kui metallijäätmete vastuvõtmine (kd I, tl 199 pöördel), peaksid kirjaploki kuupäevad ja arvete kuupäevad olema erinevad. Praegusel juhul nad kattuvad, mis kinnitab arvamust, et kirjaplokk on koostatud maksumenetluse tarvis täiendava tõendi loomise eesmärgil.

3) Kaebuse esitaja esitas kohtumenetluse käigus Lontan OÜ metallijäätmete laoarvestuse perioodil 01.06.2009-03.11.2009 (kd II, tl 160-162). Laoarvestuse andmed on kooskõlas sisearvestuse andmetega. Lontan OÜ poolt OÜ-lt Sillaotsa LK metallijäätmete soetamist tõendab ka Lontan OÜ poolt Keskkonnaametile 2009. aastal esitatud jäätmearuanne (kd II, tl 163-164), mille tabelis 3 on kajastatud 2009. aastal OÜ-lt Sillaotsa LK vase, pronksi ja valgevase ostmine ning Lontan OÜ käibesaldo andmik (kd II, tl 152-159), milles kajastatud käive on kooskõlas OÜ Sillaotsa LK ostuarvetega. Samas ei selgitanud kaebaja, miks tal puudus võimalus esitada eeltoodud tõendeid maksumenetluses (vrd Riigikohtu otsus nr 3-3- 1-47-07). Hanzacom OÜ müügijuhi Aare Pilve ütlustest 16.03.2011 kohtuistungil (kd II, tl 241-246), selgub, et tema teada tegeleb Lontan OÜ igapäevaselt metalli töötlemise, sorteerimise, käitlemise ja puidu töötlemisega. Samas oskas Aare Pilv OÜ-le Lontan vanametalli toovatest äriühingutest nimetada vaid OÜ-d MontazMetal, kellele Hanzacom OÜ lühiajaliselt rentis ruume enda kinnistul 2010. aastal, kuid rahaliste probleemide tõttu leping oktoobris 2010 lõpetati. Ühtlasi kinnitas Aare Pilv, et on näinud viimasel 3 aastal J. Mit vanametalli üleandmisel ja vastuvõtmisel.

4) OÜ Sillaotsa LK juhatuse liige oli ajavahemikus 29.12.2008-03.05.2010 J M. 28.04.2010 tegi Harju Maakohus määruse osaühingu lõpetamise kohta pankrotimenetluse raugemise tõttu. 28.06.2010 kustutati äriühing registrist. Äriregistri andmebaasist ei nähtu, et OÜ Sillaotsa LK tegeleks metallijäätmete kokkuostu ja müügiga. OÜ Sillaotsa LK ei omanud ka jäätmeluba. Nagu nähtub Lontan OÜ juhatuse liikmete poolt maksuhaldurile 04.11.2009 antud seletusest (kd I, tl 199-200), olid juhatuse liikmed sellest teadlikud. Kui OÜ Sillaotsa LK oleks tegelenud metallijäätmete kokkuostu ja edasimüügiga, oleks ta Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-st 4 tulenevalt pidanud taotlema Keskkonnaametilt jäätmeluba. Kuigi jäätmeloa puudumine iseenesest ei välista tehingute toimumist, annab see aluse põhjendatud kahtluseks OÜ Sillaotsa LK faktiliselt vanametalli müügiga tegelemise osas.

3-10-2984

6(20)

5) OÜ Sillaotsa LK juhatuse liikme J Mi 31.03.2009 suulise seletuse kohaselt (kd II, tl 87-89) suunati senine OÜ Belenga majandustegevus järk-järgult üle OÜ-sse Sillaotsa LK, kogu tegevus, mis toimus vanametalli kokkuostul ja müügil Belengas, toimub samade reeglite alusel ka Sillaotsas – kasutatakse samu autojuhte ja autosid. Tegeletakse vanade varude müügiga. OÜ-l Sillaotsa LK on ladu Jõhvis, kus renditakse OÜ-le Zelesnik kuuluvat territooriumi ning asjadega tegeleb ja autodega sõidab M isiklikult; samuti tegeleb metalli vastuvõtmisega kohapeal keegi J.

Metallijäätmete müügi kohta selgitas M, et osa metallijäätmeid viisid ostjad ise Jõhvist ära, osa toodi Tallinnasse Nisu 2 territooriumile ja ladustati seal. Kaupa Lontan OÜ-le müüdi Mi kinnitusel Jõhvi laost ning Lontan OÜ viis metallijäätmed oma lattu Tallinnasse. 2009. a. andis J M maksuhaldurile täiendavad kirjalikud seletused, mille kohaselt soetas OÜ Sillaotsa LK Lontan OÜ-le müüdud metallijäätmed OÜ-lt Belenga. Vastavaid metallijäätmeid hoiustati ja ladustati Jõhvis, kust toimus vedu Nisu 2 aadressile (autoga 708ARV) ja edasi vedu autoga 196AOR OÜ-le Lontan.

Transpordi organiseeris OÜ Sillaotsa LK. Isikute tuvastamiseks küsis Lontan OÜ OÜ-lt Sillaotsa LK koopiat isikut tõendavast dokumendist (kd II, tl 90-91). 17.09.2009 seletuse kohaselt ostis J M OÜ Sillaotsa LK 2008. a. detsembris ning tegevusaladeks on vanametalli ost-müük ja ehitustööd. Transporditeenuste lepingud on sõlmitud OÜ-dega Lankanet, Registon, Zelesnik ja eraisik P Bga. Jõhvist veetakse vanametall Tallinnasse, aadressile Nisu 2. Vanametall ostetakse OÜ-lt Belenga, teisi hankijaid ei ole (kd II, lk. 92- 93). 20.10.2009 selgitas J.

M, et 004MDT on A F isiklik auto ja sõiduk 708ARV kuulub OÜ- le Registon. Jõhvis laadib autole 708ARV metalli peale Zinetski; aadressil Nisu 2 laadivad töötajad K, L jt metalli ümber väikestele autodele registreerimisnumbritega 004, 602, 68, 196 ja viivad ostjatele. Pärast OÜ Sillaotsa LK arveldusarve arestimist 25.08.2009 teeb samu operatsioone OÜ MontazMetal (kd II, tl 95-96). J Mi 26.01.2010 seletuse kohaselt müüs OÜ Belenga kogu metallijäätmete jäägi OÜ-le Sillaotsa LK 2009. aasta augustis ning kõik müüdud metallijäätmed asusid Sompa tee 40 aadressil Jõhvis.

Metallijäätmete jäägid said otsa 2009. a lõpus. Sõiduki 708ARV kandevõime on 40-50 tonni, konteineri, mida sõiduk708 ARV veab, mahutavus kuni 30 tonni (kd I, tl 232). J. Mi erinevatel aegadel maksuhaldurile antud seletused on omavahel vastuolus, teatud osas vastuolus Lontan OÜ juhatuse liikmete seletustega ning vastuolus ka J. Mi enda poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Nii näiteks selgitab J. M kord, et kaupa müüdi Lontan OÜ-le Jõhvi laost ja Lontan OÜ viis metallijäätmed Jõhvist ise oma lattu Tallinnasse, hiljem vastupidiselt eelnevale, et transpordi organiseeris hoopis OÜ Sillaotsa LK ning metallijäätmeid veeti algul Jõhvist Nisu

2 aadressile ja sealt edasi autoga 196AOR Lontan OÜ-le. Mi seletused on vastuolus ka OÜ Sillaotsa LK metallijäätmete üleandmise-vastuvõtmise aktidega (kd II, tl 53-64), mille kohaselt metallijäätmeid (RV, CU, L) vedanud autode numbrimärgid olid 708ARV ja 151AXE. Ühtlasi erineb Mi seletus Lontan OÜ juhatuse liikmete seletusest. Kui Lontan OÜ juhatuse liikmed kinnitasid, et isikute tuvastamiseks OÜ-lt Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ- lt dokumente ei küsitud, siis M kinnitab oma seletuses vastupidist.

6) 2009. a juunis ja juulis esitatud deklaratsioonidelt nähtub, et OÜ-s Sillaotsa LK töötas 28 inimest (vt maksuotsuse lk. 4). Maksuhaldur on maksumenetluses võtnud seletused OÜ Sillaotsa LK töötajatelt O Kilt, O Alt, A Plt, J Filt, A M, J Malt, I Plt ja P Bilt. O Ki poolt maksuhaldurile 20.11.2009 antud selgituste kohaselt töötas ta 2009. aastal nii MontazMetal OÜ-s kui ka Sillaotsa LK OÜ-s, ning tegeles aktide ja arvete koostamise ja kontrollimisega Nisu 2a kontoris. Sellele, kust OÜ Sillaotsa LK metallijäätmeid 2009. a juunis ja juulis tarnis, vastas O K, et „see on jälle Mi küsimus“, kuid lisas, et „arvetel nähtuvalt ostab Sillaotsa LK metalli Belengast“. O. K ei mäletanud, millal metallijäätmeid osteti, kuid selgitas, et metalli toovad suured masinad Kohtla-Järvelt ja Jõhvist ning Jõhvist toob kaupa Nisu tänavale autoga xxxxxxxxxx V S. O. Ki väitel kaup kaalutakse Jõhvis,

3-10-2984

7(20) sorteeritakse Nisu tn-l ja viiakse väikeste autodega äriühingutele BaltFer CO, Vakaru Refonda, Lontan jt. Kui autojuht viib kauba Lontanile, koostab S T akti, O. K võtab akti vastu ja koostab arve. Sillaotsa LK OÜ-lt toimetasid metallijäätmed ostjani autojuhid B autoga xxxxxxx, S autoga xxxxxxx ja B autoga xxxxxxxx. Juunis ja juulis oli Sillaotsa LK ja Zelesnik OÜ vahel teenusleping, mille kohaselt vedas S autoga xxxxxxxx Jõhvist Tallinna metalli (kd I, tl 238-239). O. K kinnitas ka 12.01.2010 seletuses (kd II, tl 80-81), et autojuht V tõi autoga xxxxxxxxx (kandevõime 20 tonni) 2-3 korda nädalas Jõhvist laoplatsilt vanametalli aadressile Nisu 2, kus töötajad L ja K selle ära sorteerisid.

Erinevalt varasemast selgitusest tunnistas O. K, et kui vanametall tuli Jõhvist, siis seda ei kaalutud, kuna OÜ-l Sillaotsa LK puuduvad vanametalli kaalumiseks kaalud. Samuti tunnistas O. K, et aadressil Nisu 2 ei olnud äriühingul vanametalli lõikamiseks ja sorteerimiseks mingit tehnikat. A F, kes töötas 2009. a. algusest peale OÜ-s Sillaotsa L K autojuhina, andis maksuhaldurile 12.01.2010 seletuse, milles kinnitas metallikogumisplatsi olemasolu aadressil Nisu 2, kuid eitas töövahendite olemasolu vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks.

A. Fi väitel tõid suured masinad vanametalli aadressile Nisu 2 hoopis Lätist ja Leedust ning hoovi peal laaditi metall ümber autodele xxxxxxx ja xxxxxxxxx. Äriühingu tehingupartneritest oskas ta nimetada OÜ-d Sekmetall, OÜ-d Vakaru Refonda ja OÜ-d Baltfer ja Ko (kd II tl 73). Äriühingu koristaja I P perioodil 01.01.2009 kuni 01.10.2009 selgitas maksuhaldurile, et ta nägi Nisu 2 hoovil, et N ja O laadisid mingisugust metalli rohelist värvi veoautolt puidust aluste peale. Vanametalli ladustamise, laadimise, lõikamise ja sorteerimise töövahendite, autode, äriühingu hankijate ja klientide kohta isik selgitusi anda ei osanud (kd II, tl 67-68).

P B 12.11.2009, 16.11.2009 ja 14.01.2010 maksuhaldurile antud seletustest (kd I, tl 219, 215; kd II, tl 71) nähtub, et isik töötas 2009. aastal autojuhina nii OÜ-s Sillaotsa LK kui ka MontazMetal OÜ-s ning vedas sõidukiga Peugeot Boxer 693TCY MontazMetal OÜ-le, Sillaotsa LK-le ja Belenga OÜ-le kuuluvaid metallijäätmeid. P. Bi kinnitusel toimus 2009. a. septembris metallijäätmete pealelaadimine aadressil Nisu 2, Tallinn, kus on tõstuk ning metallijäätmed on sorteeritud ja kastides. Metallijäätmeid vedas ta OÜ-sse Lontan, BaltFer OÜ-sse ja OÜ-sse Sekmetall.

Metall kaaluti OÜ-s Lontan. Mingit teist metallijäätmete ladu peale Nisu 2 P. B ei teadnud. Auto xxxxxxxx kandevõime on 1 tonn ja P. B transportis sellega metalli kaks korda nädalas. OÜ Sillaotsa LK vanametalli kogumisplats või ladu asub

P. B kinnitusel Nisu 2 hoone taga nurgas. Mingeid töövahendeid vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks P. B ei näinud ega osanud nimetada ka OÜ Sillaotsa LK põhilisi hankijaid ega kliente. Palka Bi sõnul talle töö eest ei makstud. OÜ-s Sillaotsa LK töötanud elektrikud A M (kd II, tl 82-83), J F (kd II, tl 75), O A (kd II, tl 69), A P (kd II, tl 83) ning äriühingus 2009. a. jaanuarist alates kullerina töötanud E Ma (kd II, tl 85) ei teadnud midagi metallijäätmetega seotud tehingutest ega olnud näinud, kus metallijäätmeid hoiti või sorteeriti.

7) Eeltoodud seletuste pinnalt ei saa järeldada, nagu oleks OÜ Sillaotsa LK näol 2009. aastal tegemist olnud reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga, kuna kõigi küsitletud isikute väitel on nad äriühingus või selle heaks 2009. aastal töötanud. OÜ-l Sillaotsa LK puudunuks vajadus esitada maksuhaldurile kontrollitaval perioodil deklaratsioone 28 töötaja kohta, kui majandustegevus oleks puudunud. Siiski ei kinnita äriühingu töötajate seletused tehingute toimumist OÜ Sillaotsa LK ja Lontan OÜ vahel 2009. a. juunis ja juulis. Tähelepanuväärne arv äriühingu töötajaid ei teadnud äriühingu vanametalli ärist midagi. Ainsad isikud, kes üldsõnaliselt metallijäätmete vedamist Lontan OÜ-sse kinnitasid, olid P B ja O K. P B vedas enda kinnitusel metallijäätmeid sõidukiga Peugeot Boxer 693TCY ka OÜ- sse Lontan. Seda, et B toimetas Sillaotsa LK-lt metallijäätmed ostjani, kinnitas ka O K. Samas on eeltoodud seletused vastuolus metalli üleandmise-vastuvõtmise aktidega, millest ei nähtu, et eeltoodud sõidukiga oleks vanametalli OÜ-lt Sillaotsa LK 2009. a juunis ja juulis

3-10-2984

8(20) üldse Lontan OÜ-sse transporditud. Kuna P B ei saanud seega olla 2009. a juunis ja juulis Lontan OÜ-sse metallijäätmeid sõidukiga Peugeot Boxer 693TCY vedavaks isikuks, ei saa eeltoodud kolmandate isikute seletusi pidada usaldusväärseteks. A Fi ja I P seletustest võib järeldada, et Nisu 2 aadressil võis teatud juhtudel metalli ümberlaadimine küll toimuda, kuid arvestades asjaolu, et ka eeltoodud isikud eitasid OÜ-l Sillaotsa LK töövahendite olemasolu vanametalli ladustamiseks, laadimiseks, lõikamiseks või sorteerimiseks, võib järeldada, et Nisu 2 aadress ei olnud faktiliselt mõeldud vanametalli ladustamise ja sorteerimise platsiks. Lisaks väärib märkimist, et A Fi väitel tõid masinad vanametalli hoopis Lätist ja Leedust, mitte äriühingu Jõhvis asuvalt laoplatsilt.

8) Jõhvis Sompa 40 aadressil 10.11.2009 toimunud vaatluse protokollist nähtuvalt andis Sompa 40 aadressil toimuva kohta selgituse ka OÜ-le Sillaotsa LK väidetavalt territooriumi rentiva OÜ Zelesnik juhatuse liige J A, kes selgitas, et territooriumile tuuakse metalli autoga 708ARV, metall sorteeritakse ja lõigatakse ning veetakse seejärel äriühingusse BaltFer Co. J. Ai väitel on osa metalli tema isiklik metall, osa metalli tuleb eraisikutelt ning metalli on toodud ka ühest Jõhvi firmast. Laoplatsil olevate konteinerite kohta kinnitas J. A, et need kõik kuuluvad äriühingule BaltFer Co. Samal vaatlusel seletusi andnud MontazMetal OÜ autojuht V S kinnitas, et töötab äriühingus autojuhi ja sorteerijana alates 1. septembrist 2009, mujale kui BaltFer Co tema metalli viinud ei ole ja keegi teine autoga 708ARV ei sõida. Vaatluse käigus ei tuvastatud Sompa tn 40 aadressil suurtes kogustes metalli ladustamist. Fotod kinnitavad seda, et metallijäätmete ladustamisega teatud ulatuses Sompa 40 aadressil tegeleti, puuduvad aga tõendid selle kohta, et metallijäätmed oleksid kuulunud osaühingutele Sillaotsa LK või MontazMetal ning neid oleks transporditud OÜ-le Lontan. OÜ Zelesnik juhatuse liikme J Aleksandrovi ja autojuht V Si selgituste kohaselt veeti 2009. a juunis-juulis vanametalli ainult BaltFer Co-sse. V. Si hilisemad ütlused (kd I, tl 222-224; 227-229) on antud J. Mi koostatud graafikule tuginedes ning ei ole usaldusväärsed. Kuna V S selgitas vaatluse käigus, et ta asus MontazMetal OÜ-sse autojuhina ja sorteerijana tööle 1. septembrist 2009, ning sõidukiga 708ARV keegi teine peale tema ei sõida ja nimetatud sõidukiga transporditi vanametalli vaid äriühingusse BaltFer Co, on ümber lükatud ka O Ki seletus, mille kohaselt transportis V S autoga 708ARV vanametalli Nisu 2a aadressile ka 2009. a juunis-juulis.

9) Tallinnas Nisu 2a 20.11.2009 toimunud vaatluse käigus selgus, et Nisu 2a territoorium kuulub OÜ-le Registon, kellelt Sillaotsa LK ruume rendib, esitletud ca 100-200 m2 suurusel laoplatsil metalli ega ka metalli transportivaid veokeid näha ei olnud. Samuti puudusid laoplatsil igasugused märgid (nt autojäljed, metallijäätmete ümberlaadimisel tekkiv praht), mis kinnitaksid, et seal oleks kunagi metalli ümberlaadimistöid teostatud. Ümberlaadimistöid tehti seal väidetavalt nii juunis-juulis kui ka MontazMetal OÜ poolt septembris-oktoobris. OÜ-l Sillaotsa LK ladustamisplatsi olemasolu ei kinnita ka Jõhvis Sompa 40 aadressil teostatud vaatlus.

10) OÜ-le Sillaotsa LK Jõhvis laoplatsi rentinud ning kaubikut Ford 151AXE omav OÜ Zelesnik juhatuse liikme J Bi 15.10.2009 seletuse kohaselt (kd I, tl 208-211) osutab OÜ Zelesnik OÜ-le Belenga teenuseid (Sompa 40, Jõhvis asuva territooriumi allrendile andmine, metallijäätmete sorteerimine ja lõikumine ning transportimine) kunagise laenu tasaarvelduseks. J. Bi kinnitusel ei asu viidatud territooriumil metallijäätmete vastuvõtupunkti ega kaalu ning OÜ Belenga metall tuuakse territooriumile veoautoga 708ARV, millega V viib metallijäätmed ära. Teised äriühingud peale OÜ Belenga J. Bi selgituse kohaselt territooriumil metallijäätmeid ei ladusta. J. B ise on osutanud enda kinnitusel veoteenust OÜ-le Belenga autoga Ford Transit 151AXE, mis mahutab 2 tonni, enne seda sõiduautoga Nissan 936MBP, mis mahutas 4 tonni ning väikese furgoonautoga

3-10-2984

9(20) 758AJS, mis mahutab umbes 4 tonni. Lontan OÜ kohta arvas J. B, et see asub ilmselt Betooni tänaval. Ühtlasi kinnitas J. B, et üks või kaks korda on ta metallijäätmeid vedanud ka Betooni tänavale, kus andis metallijäätmed üle angaaris. Betooni tänaval ei olnud aga kedagi OÜ-st Belenga kaalumise ega metallijäätmete üleandmise juures. Samas ei ole J B ega OÜ Zelesnik kunagi Nisu 2 aadressile metallijäätmeid vedanud. J Bi 06.11.2009 kirjaliku vastuse (kd I, tl 206) kohaselt maksuhalduri 06.11.2009 korraldusele osutas ta metallijäätmete veoteenust OÜ-le Sillaotsa LK ning OÜ-le MontazMetal oma isikliku autoga 151AXE. Ta laadis metalli aadressil Sompa 40, Jõhvi peale, toimetas Lontan OÜ-le ning müük vormistati OÜ Sillaotsa ja MontazMetal nimele. Transporditeenuse eest arveldas temaga OÜ Sillaotsa LK esindaja J M. Vastuse kohaselt on sõiduki Ford Transit kandevõime 2200 kg, kuid tegelikult võib selle autoga vedada 3200 kg. J Bi 28.01.2010 seletuse (kd II, tl 65-66) kohaselt on ta näinud Sompa 40 territooriumilt metalli ära vedamas nii autot 708ARV, samuti on ise seda ära vedanud autoga 151AXE. Vahetevahel on auto 708ARV sõitnud ka OÜ-le Zelesnik kuuluva haagisega, mille kandevõime on umbes 12-15 tonni. J. Bi väitel on ta metalli vedanud ka OÜ-le Lontan Betooni tänaval. OÜ-s Lontan toimub metalli kaalumine Bi väitel samamoodi nagu OÜ-s Vakaru Refonda – st tema sõidab kaalu juurde, seal istub üks naine, kes kaalub metalli ära, kirjutab kaaluaktile auto numbri ja kaalu; kaaluakt antakse tema kätte, ta viib selle Mile. Siis sõidab ta platsi peale, kus on väikesed kaalud. Seal kaalutakse väikesed kotid ära ja kirjutatakse, kui palju mingit erinevat metalli on.

11) J. Bi seletused sõiduki Ford Transit 151AXE kandevõime osas on ajas kasvavas suunas muutuvad (15.10.2009 seletuse kohaselt mahutas sõiduk 2 tonni metallijäätmeid; 06.11.2009 kirjaliku vastuse ja 28.01.2010 seletuse kohaselt juba 2,2 tonni metallijäätmeid, kusjuures 06.11.2009 seletuse järgi võib autoga tegelikult vedada 3200 kg kaupa), mistõttu võib eeldada, et isikut on hilisemate vastuste andmisel mõjutatud. Maksumenetluses maksuhalduri poolt Maanteeametilt välja nõutud sõiduki 151AXE registriväljavõttest (kd I, tl 214) nähtub, et sõiduki kandevõime on 2074 kg. OÜ Sillaotsa LK arvetest ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktidest nähtuvalt jäi eeltoodud sõidukiga transporditud metallijäätmete kaal vahemikku 0,739 kuni 3,364 tonni ühe veo kohta (kokku 14 vedu, neist kandevõimet ületati 9 korral). J. B oskas nimetada äriühingu, kellele ta Betooni tänavale metallijäätmeid viis, alles pärast maksuhalduri poolt äriühingu nime nimetamist kuigi vedude arvu (14) arvestades oleks ta reaalselt toimunud veoteenuse osutamise korral pidanud seda mäletama. Samas ei ole J. B ise kinnitanud 14 veo toimumist – kui eeldada 15.10.2009 antud seletuse õigsust, saab järeldada, et B ei vedanud vanametalli Betooni tänavale enam kui 1-2 korda. Samuti on märkimisväärne, et J. B Jõhvis asuva laoplatsi valdajana esimeses seletuses välistas territooriumi kasutamise metallijäätmete ladustamiseks teiste äriühingute poolt peale OÜ Belenga. Seega võib järeldada, et isegi kui J. B Betooni tänavale paaril korral metallijäätmeid viis, ei teinud ta seda OÜ Sillaotsa LK või MontazMetal OÜ, vaid mõne teise äriühingu (nt OÜ Belenga) nimel. Kuigi J. B hilisemas seletuses maksuhaldurile väitis, et ta on toimetanud OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ nimel metalli Lontan OÜ-le, läheb J. Bi seletus vastuollu Ki ja Mi seletustega, kuna J. Bi kinnitusel on ta OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ nimel vedanud metallijäätmeid Sompa 40 asukohast otse Lontan OÜ-le; Ki seletuste ning Mi hilisemate seletuste kohaselt transporditi metall Jõhvist esmalt Nisu tänavale ja sealt edasi Lontan OÜ-le. Kõige tõepärasemaks loeb kohus siiski isiku esmaseid selgitusi, kuna tõenäoliselt ei olnud isikut siis J. Mi poolt seletuste andmiseks instrueeritud.

12) Arvestades haldusasjas nr 3-09-1766 (OÜ Refonda kaebus PMTK 20.02.2009 maksuotsuse ning MTA 13.07.2009 vaideotsuse osalise tühistamise nõudes) esitatud tõendeid - Mark Bermani seletust, fotosid ja vastuvõtu akte - võib lugeda tõendatuks, et sõiduk 151AXE on transportinud OÜ-le Refonda vanametalli üle oma kandevõime, kuid tõendid on ebapiisavad selleks, et tõendada ülekaaluga metallijäätmete vedusid ka Lontan

3-10-2984

10(20) OÜ-le. Lisaks ilmneb tõenditeks olevatelt fotodelt, et sõiduki, numbriga 708ARV välimuses on erinevatel aegadel toimunud olulisi muutusi. Näiteks on sõidukil numbrimärgiga 708ARV 2009. a. juulis kiri „REFONDA“, mis võiks viidata sõiduki seotusele OÜ-ga Vakaru Refonda (kd III, tl 53 pöördel), 2009. a septembril sellist kirja aga sõidukil ei ole (kd III, tl 54, 55).

13) OÜ Sillaotsa LK Danske Bank A/S Eesti filiaali arvelduskontol nr. 332130610009 perioodil 01.06.2009-31.12.2009 (kd II, tl 114-127) toimunud tehingutest ei nähtu, et OÜ Sillaotsa LK oleks viidatud ajaperioodil tasunud võimalikele metallijäätmete hankijatele kauba eest, samuti reklaami, kütuse või muude tavapärases majandustegevuses tekkivate kulude eest. Äriühingu pangakontole on erinevatelt täpsustamata isikutelt, samuti OÜ-lt Lontan laekunud makseid vanametalli arvete eest ning raha võetakse pangakontolt välja sularahas. Maksuhaldur tuvastas kontrollimiste käigus, et „OÜ Sillaotsa LK kajastas maksustamisperioodil 2009 juuni kuni juuli käibedeklaratsioonidel arveid, millel näidatud teenuseid äriühing tegelikkuses ei osutanud. Samuti selgus kontrolli käigus, et äriühing ei ole reaalselt riigile makse tasunud“ (maksuotsuse lk. 15). Maksude tasumata jätmine võib koosmõjus suurtes kogustes sularaha pangakontolt väljavõtmisega viidata sellele, et äriühingut kasutati teiste äriühingute huvides raha maksuvabalt äriühingutest väljaviimiseks ning see võis jõuda ringiga tagasi äriühingu juhatuse liikmeteni. J. Mi kinnitusel ostis OÜ Sillaotsa LK kõik metallijäätmed vaid OÜ-lt Belenga. OÜ Belenga (juhatuse liige J M), kellelt OÜ Sillaotsa LK väidetavalt metallijäätmed soetas, kustutati äriregistrist 11.01.2010. OÜ Belenga viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2006. a. kohta. 30.11.2009 lõpetas Harju Maakohus määrusega tsiviilasjas nr. 2-09-43111 OÜ Belenga pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Puuduvad andmed, et OÜ Sillaotsa LK oleks metallijäätmete eest OÜ-le Belenga tasunud.

14) Kuigi OÜ Sillaotsa LK metallijäätmete arve-saatelehed ning üleandmise-vastuvõtmise aktid, samuti Lontan OÜ sisearvestus, laoarvestus, käibesaldo andmik ja jäätmearuanne toetavad järeldust tehingute toimumise kohta, ei toeta seda OÜ Sillaotsa LK ja Lontan OÜ juhatuse liikmete vastuolulised selgitused, maksumenetluses kogutud kolmandate isikute ütlused ning OÜ Sillaotsa LK pangakonto väljavõte. OÜ Sillaotsa LK pole teinud metallijäätmete kokkuostu ja käitlemisega seoses mingeidki kulutusi või ostnud reklaamiteenust. Ta ei omanud Tallinnas Nisu 2a ega ka Jõhvis Sompa 40 aadressil metallijäätmete kokkuostuks, sorteerimiseks ja lõikamiseks seadmeid. Enamik äriühingu töötajaid ega ka Sompa 40 aadressil selgitusi andnud isikud ei teadnud äriühingu metallijäätmetega tegelemisest midagi. Ühtlasi puudusid äriühingul endal autod vanametalli vedamiseks, vedajate selgitused vanametalli vedamisest olid vastuolulised ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Samuti puudus OÜ-l Sillaotsa LK jäätmeluba. OÜ Sillaotsa LK võis toimida arvevabrikuna, mis võimaldas Lontan OÜ-l deklareerida metallijäätmete ostutehingutelt sisendkäibemaksu ja seda alusetult riigilt tagasi saada. Arvestades ka asjaolu, et OÜ Sillaotsa LK maksuhaldurile reaalselt tehingutelt käibemaksu ei tasunud, jäi riigil tehingutelt käibemaks saamata; Lontan OÜ poolt OÜ-le Sillaotsa LK vanametalli eest tasutud käibemaksusummad võisid maksupettuses osalenud pooled omavahel jagada või kasutada muul viisil vastavalt varem kokkulepitule. Arvestades asjaolu, et Lontan OÜ-l olid ärisidemed ka OÜ-ga Belenga, ta jätkas äritegevust OÜ-ga Sillaotsa LK ning pärast OÜ Sillaotsa LK tegevuse lõpetamist tehingute tegemist OÜ-ga MontazMetal, kes kõik olid J. Miga seotud äriühingud ning Hanzacom OÜ müügijuhi Aare Pilve sõnul J. M isegi rentis lühiajaliselt ruume Lontan OÜ tegevuskohaga ühel kinnistul, tuleb eeldada J. Mi ning Lontan OÜ juhatuse liikmete tihedaid ärialaseid suhteid. Lontan OÜ juhatuse liikmed pidid OÜ-ga Sillaotsa LK tehinguid tehes olema teadlikud ka OÜ Belenga suhtes teostatud maksukontrollist ning kuivõrd OÜ Sillaotsa LK jätkas sisuliselt OÜ-ga Lontan tehingute tegemist OÜ Belenga asemel, võisid osapooled eeldada, et ka OÜ Sillaotsa LK ning temaga

3-10-2984

11(20) seotud äriühinguid võidakse samuti maksuhalduri poolt kontrollida ning sellest tulenevalt võidi vormistada dokumendid tehingute kohta neile sobival viisil. See selgitab, miks on tehingute kohta koostatud dokumentaalsed tõendid vastuolus tunnistajate ning juhatuse liikmete seletustega. Maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt põhjendanud äriühingute osalemist maksupettuses (vt maksuotsuse lk-d 18-19). Seetõttu on käibemaksu juurdemääramine kaebuse esitajale põhjendatud. Kuna ei ole selge, mille eest Lontan OÜ OÜ-le Sillaotsa LK väljamakseid tegi ning OÜ Sillaotsa LK arved ei kajasta majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel, on põhjendatud ka kaebuse esitajale tulumaksu juurdemääramine. Maksupettuse eesmärgil koostatud fiktiivsete arvete korral ei ole maksusumma määramine hindamise teel võimalik.

15) Lontan OÜ tehingud MontazMetal OÜ-ga 2009 septembris ja oktoobris (Maksuotsus II) on maksuhaldur õigesti lugenud mittetoimunuks. Eeltoodut kinnitab järgmine tõendite analüüs.

16) Metallijäätmeid vedasid esitatud dokumentide järgi veokid numbrimärkidega 151AXE, 708ARV, 693TCY, 758AJS. Maksuhaldur on ühe tehingute toimumist välistava asjaoluna tuginenud sõidukite kandevõimele. Sõidukite xxxxxxxx ja xxxxxxxxx registrist nähtuvat kandevõimet on ületatud ebaoluliselt ning sellest ei saa järeldada tehingute mittetoimumist. V Si (708ARV) ütlused metallijäätmete veo kohta MontazMetal OÜ-lt Lontan OÜ-le ei ole usaldusväärsed. Kuivõrd V Si seletused on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised, tuleb pidada usaldusväärseks isiku esmaseid ütlusi, mis ta andis 10.11.2009 Jõhvis, aadressil Sompa 40 toimunud maksuhalduri vaatluse käigus.

V S kinnitas, et töötab OÜ-s MontazMetal autojuhi ja sorteerijana alates 1. septembrist 2009; mujale kui BaltFer Co tema metalli viinud ei ole ning keegi teine autoga xxxxxxx peale tema ei sõida. Hilisemad ütlused (kd I, tl 222-224, 227-229) on varasematega oluliselt vastuolus. Vastuseks maksuhalduri 21.01.2010 küsimusele, kuhu S vedas metalli 2009. a septembris-oktoobris, vastas V S J. Mi poolt koostatud graafikule tuginedes, et vedas metalli äriühingutele Lontan, Sekmetall ja Baltfer, samuti Nisu 2 aadressile. Arvestades asjaolu, et V S tugines eeltoodud vastuse andmisel Mi poolt talle ettekirjutatud andmetele, võib eeldada isiku kallutatust ning seda, et Si poolt ajaliselt varem antud seletused on tõepärasemad kui hilisemad seletused.

J Bi ütlused on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised ning seega pole need usaldusväärsed tõendid metallijäätmete veo toimumise osas. Nii muutusid J. Bi seletused sõiduki xxxxxxx kandevõime osas ajas kasvavas suunas (2 tonnist 15.10.2009 seletuses kuni 3,2 tonnini 06.11.2009 seletuses). Samuti võib J. Bi seletustes märgata ebakindlust ja teadmatust seoses metallijäätmete vedamisega Lontan OÜ-le. Septembris-oktoobris 2009 transportis sõiduk xxxxxxxxxxxx metallijäätmeid Lontan OÜ-le arve-saatelehtede ja aktide kohaselt kokku 8 korral.

Kaubik Ford 151AXE kuulub OÜ-le Zelesnik. 15.10.2009 arvas J. B, et Lontan OÜ „asub ilmselt Betooni tänaval“ ning et ta on üks või kaks korda ka metallijäätmeid sinna vedanud (kd I, tl 208-211). 06.11.2009 ja 28.01.2010 seletustes enam esialgset ebakindlust ei nähtu ning J. B selgitab juba detailselt metallijäätmete vedamist Lontan OÜ-le OÜ-le MontazMetal metallijäätmete veoteenuse osutamise raames (kd I, tl 206; kd II, tl 65-66). Seega võib järeldada, et ka J. Bi on hilisemate ütluste andmisel mõjutatud. P Bi seletustest (12.11.2009, 16.11.009 ja 14.01.2010; kd I, tl 219, 215; kd II, tl 71) nähtub, et isik töötas 2009. aastal autojuhina nii OÜ-s Sillaotsa LK (alates 2009. märtsikuust) kui ka MontazMetal OÜ-s ning vedas sõidukiga Peugeot Boxer 693TCY MontazMetal OÜ-le, OÜ- le Sillaotsa LK ja Belenga OÜ-le kuuluvaid metallijäätmeid.

P. Bi kinnitusel toimus 2009. a. septembris metallijäätmete peale laadimine aadressil Nisu 2, Tallinn, kus on tõstuk ning metallijäätmed on sorteeritud ja kastides. Metallijäätmeid vedas P B enda kinnitusel OÜ-sse Lontan, BaltFer OÜ-sse ja Sekmetall OÜ-sse. Metall kaalutakse Lontan OÜ-s. Mingit teist metallijäätmete ladu peale Nisu 2 isik ei teadnud. Kohus märgib, et isiku seletuse

3-10-2984

12(20) usaldusväärsus võib tekitada kahtlusi juba seetõttu, et väide OÜ-le Sillaotsa LK kuulunud metallijäätmete vedamisest OÜ-le Lontan sõidukiga Peugeot Boxer 693 on vastuolus kahe äriühingu endi raamatupidamisdokumentidega, mis metallijäätmete vedu nimetatud sõidukiga juunis-juulis ei kinnita. Samuti ei kinnita metallijäätmete ladustamist Nisu 2 aadressil Nisu 2 vaatluse protokoll. Kuivõrd P Bilt võeti seletus esimest korda alles novembris, mil olid varasemaga võrreldes muutunud ka J Bi seletused, võib eeldada, et ka P Bit oli seletuste andmiseks instrueeritud. Autojuhtide kinnitusi vedude toimumise kohta OÜ- le Lontan ei muuda usaldusväärsemaks ja tõepärasemaks ka maksuhaldurile esitatud vedude graafikud (kd I, tl 235-237), kuna viimased on koostanud MontazMetal OÜ juhatuse liige J. M, kes on maksumenetluses andnud selgelt vastuolulisi ütlusi.

17) MontazMetal OÜ esindajalt J Milt on võetud seletused 09.11.2009 (kd III, tl 8-9) ning 04.02.2010 (kd III, tl 11-12). 09.11.2009 seletuse kohaselt asub MontazMetal OÜ kontor Tallinnas Nisu 2 ning metalli kogumisplatsid on 01.09.2009 sõlmitud rendilepingu alusel Jõhvis, Sompa 40 (2000 m2 suurune plats); samuti on Nisu 2 territooriumi valdajaga suuline kokkulepe, et mõnikord toimub sellel territooriumil metalli sorteerimine. Mi kinnitusel puuduvad MontazMetal OÜ-l seadmed ja masinad metalli kogumiseks, töötlemiseks, kokkuostuks ja edasimüügiks, kuid ta kasutab rendilepingute alusel OÜ Zelesnik seadmeid, mis asuvad Jõhvis. Mi kinnitusel ostis MontazMetal OÜ metalli OÜ-lt Sillaotsa LK ja müüs osaühingutele Baltfer, Sekmetall, Lontan ja Refonda. OÜ Sillaotsa LK metall asus Jõhvis, Sompa 40 aadressil, kust MontazMetal OÜ poolt renditud autod tõid metalli aadressile Nisu 2, kus toimus metalli sorteerimine; sealt aga toimetati metall väiksemate autodega kaalumisele Jüris, Tallinnas aadressil Betooni 8 ja Männikul. Seejärel vormistati kaalumajades akt, mille alusel läks metalli omandiõigus üle MontazMetal OÜ-le ning siis müüdi metall lõppostjale. Metalli tõi Jõhvist Nisu tänava vahelattu auto 708ARV, autojuhiks oli V. Metalli müügil kasutas äriühing OÜ Baltfer konteinereid, mida veeti autoga 708ARV.

J. Mi eeltoodud seletused metallijäätmete vedamisest sorteerimiseks Nisu 2 aadressile on vastuolus autojuht V Si esialgse, maksuhaldurile Sompa 40 aadressil 10.11.2009 toimunud vaatluse käigus antud seletusega, mille kohaselt tema mujale kui BaltFer Co metalli viinud ei ole ning keegi teine autoga 708ARV peale tema ei sõida (vastustaja seletuse lisa 32). V Si seletust toetab ka OÜ Zelesnik juhatuse liikme J Aleksandrovi Sompa 40 aadressi vaatluse käigus 10.11.2009 antud selgitus, mille kohaselt tuuakse metall territooriumile autoga 708ARV, sorteeritakse ja lõigatakse ning veetakse seejärel äriühingusse BaltFer Co (vt vastustaja seletuse lisa 32). Kui Nisu 2 puudusid seadmed metallijäätmete töötlemiseks, pole selge, miks neid vastavate seadmetega Sompa 40 laoplatsilt sorteerimiseks Nisu 2 aadressi väikesele platsile veeti. Seadmete puudumist vanametalli ladustamiseks, sorteerimiseks ja lõikamiseks kinnitasid vaidlusalusel ajaperioodil äriühingus töötanud ning maksuhalduri poolt üle kuulatud A M, J F, A F, O A, I P, E Ma ja P B. A M, J F, O A, A P ja E Ma ei teadnud midagi ka äriühingu vanametalli-ärist, vanametalli ladustamiskohast, äriühingu klientidest ja hankijatest. A P küll kinnitas Nisu 2 aadressil metallikogumisplatsi olemasolu, kuid selgitas samas, et vanametalli tõid sinna masinad Lätist ja Leedust, ka ei nimetanud ta äriühingu tehingupartnerina OÜ-d Lontan, vaid ainult osaühinguid Sekmetall, Vakaru Refonda ja BaltFer Co (kd II, tl 73). Nisu 2 aadressil metalli sorteerimist ei kinnita ka maksuhalduri poolt 20.11.2009 läbi viidud Nisu 2a territooriumi vaatlus. Jõhvis Sompa 40 toimunud vaatluse käigus tehtud fotod kinnitavad seda, et metallijäätmete ladustamisega teatud ulatuses Sompa 40 aadressil tegeleti, puuduvad tõendid selle kohta, et metallijäätmed oleksid kuulunud MontazMetal OÜ-le ning neid oleks transporditud Lontan OÜ-le. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tuleb järeldada, et MontazMetal OÜ-l faktiliselt metallikogumisplatsi, vajalikke seadmeid ja masinaid vanametalliga tegelemiseks ei olnud, kuigi äriühingu juhatuse liige J. M on oma seletustega

3-10-2984

13(20) proovinud jätta muljet, nagu oleks MontazMetal OÜ omandanud suurtes kogustes vanametalli OÜ-lt Sillaotsa LK, rentinud selle tarbeks suure laoplatsi Jõhvis, Sompa 40 ning kasutanud metalli sorteerimiseks ka Nisu 2 territooriumi. MontazMetal OÜ arvelduskonto septembrija oktoobrikuu väljavõttelt (kd I, tl 241-247) nähtub, et arvelduskontole laekuv raha võetakse sularahas kontolt välja; samuti ei nähtu kontolt tavapäraseid majandustegevuseks tehtavaid kulutusi. Eeltoodud tõendid kogumis loovad piisava aluse kahtluseks, et äriühingut kasutati vaid fiktiivsete arvete koostamise eesmärgil ning faktilist äritegevust äriühingus ei toimunud.

18) OÜ Sillaotsa LK, kellelt MontazMetal OÜ väidetavalt metallijäätmed soetas, ei esitanud kontrolli käigus metalli soetamisdokumente ning metallijäätmete olemasolu OÜ-l Sillaotsa LK kinnitust ei leidnud. Arvestades kogutud tõendeid ei saanud MontazMetal OÜ osta OÜ-lt Sillaotsa LK Lontan OÜ-le edasimüümiseks vanametalli. Kolmandate isikute seletuste põhjal võib oletada, et Lontan OÜ poolt väidetavalt OÜ-lt Sillaotsa LK ning seejärel MontazMetal OÜ-lt ostetud metalli tegelikeks müüjateks võisid olla hoopis Läti ja Leedu äriühingud (vt näiteks A Fi seletust vanametalli tarnete kohta Lätist ja Leedust, kd II, tl 73; samuti Lontan OÜ raamatupidaja N S 30.10.2009 seletust maksuhaldurile Lontan OÜ juhatuse liikme poolt metalli toomise kohta Lätist ja Leedust, kd I, tl 197). Samas ei ole selline oletus siiski piisav, et maksuhaldur oleks käesoleval juhul saanud tehingud ümber kvalifitseerida ning järgida Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2006. a otsuses nr. 3-3-1-63-06 toodud juhist, mis tuleneb Euroopa Kohtu 21. veebruari 2006. a otsusest kohtuasjas Halifax plc, Leeds Permanent Development Services Ltd, County Wide Property Investments Ltd vs Commissioners of Customs & Excise (C-255/02). Nimetatud kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et maksukohustuslasel ei ole õigust arvata maha sisendkäibemaksu siis, kui selle mahaarvamise aluseks olevad tehingud kujutavad endast kuritarvitust. Samas kohtuasjas märkis kohus ka seda, et kui kuritarvituse olemasolu on tuvastatud, tuleb sellega seotud tehingud uuesti määratleda viisil, millega taastada selline olukord, nagu oleks olnud siis, kui kuritarvitust ei oleks esinenud. Riigikohtu halduskolleegium asus viidatud otsuses seisukohale: „Kui kohus tuvastab, et arvel näidatud ostja asemel on tegelikult ostjaks teine isik, siis võib lugeda, et kohtuotsusega on tuvastatud ka tegelikule ostjale kuuluv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus vastavalt sellele arvele“ (p 14). Käesolevas asjas kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada teist isikut, kellelt vanametalli tegelikult osteti, mistõttu ei ole käesoleval juhul võimalik ka tehinguid uuesti määratleda.

19) Lontan OÜ juhatuse liikmed olid teadlikud (kd I, tl 199-200), et MontazMetal OÜ-l jäätmeluba puudub ning jäätmeluba ei omanud ka OÜ-d Registon ja Zelesnik. Kuigi jäätmeloa olemasolust või puudumisest üksi ei saa teha järeldust, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud, võib jäätmeloa puudumine koosmõjus teiste tõenditega anda aluse põhjendatud kahtluse tekkeks selles, kas MontazMetal OÜ faktiliselt vanametalli müügiga tegeles.

20) Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et MontazMetal OÜ ning Lontan OÜ vahelised tehingud vormistati maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Maksupettuse olemust käesolevas asjas on maksuhaldur selgitanud Maksuotsuse II lk-l 10: maksupettuses osalemine andis Lontan OÜ-le võimaluse suurendada sisendkäibemaksu tagasinõudmise õigust ning viia ettevõttest välja pangaülekannetega suuremad summad, kui tegelikult saadud teenuste või kaupade eest maksti. Ka on maksuhaldur tuvastanud ostja ja müüja omavahelised tihedad ärialased suhted, põhjendades seda asjaoluga, et Lontan OÜ soetas J Miga seotud äriühingutelt metallijäätmeid alates 2007 oktoobrist. Tavapärase äripartnerluse korral oleksid Lontan OÜ juhatuse liikmed OÜ-ga Belenga probleemide ilmnedes tehingutest J Miga seotud järgmiste äriühingutega (OÜ Sillaotsa LK ning OÜ MontazMetal) loobunud, kuid nad jätkasid tehingute tegemist neile tuttava isiku järgmiste äriühingutega. Seda kinnitavad

3-10-2984

14(20) ilmekalt ka juhatuse liikmete selgitused maksuhaldurile (kd I, tl 199-200). Lontan OÜ juhatuse liikmeid ei huvitanud, kus asuvad äripartnerite laoplatsid ega tuvastanud metallijäätmete vastuvõtmisel isikuid. Selline ükskõiksus on otseses vastuolus äriühingu ülimalt korrektselt vormistatud käibe-saldo andmiku (kd II, tl 152-159), laoandmete (kd II, tl 160-162) ning jäätmearuandega (kd II tl 163-164). Lontan OÜ asukohas toimunud vaatluse (maksuhalduri seletuse lisa 17, vt CD-l) käigus tegi maksuhaldur foto DSC00050 ruudulisest kirjaplokist, millest nähtuvad septembris 2009 osaühingule transporditud kaubakogused. Nimetatud tõend ei ole usaldusväärne nagu kohus põhjendas juba kaebaja ja OÜ Sillaotsa LK tehinguid analüüsides.

21) Kaebuse esitaja poolt kohtule kohtumenetluse käigus esitatud BaltFer Co 2009 septembris koostatud vanametalli vastuvõtuaktid, MontazMetal OÜ 2009 septembris koostatud arve-saatelehed ning BaltFer Co musta ja värvilise vanametalli üleandmise vastuvõtmise aktid (kd II, tl 166-173), samuti MontazMetal OÜ arve-saatelehed 2009 oktoobris OÜ-le Vakaru Refonda, viimase üleandmise-vastuvõtmise aktid ja vanametalli vastuvõtulehed (kd II, tl 175-176; 187-188) ei tõenda MontazMetal OÜ tehinguid Lontan OÜ-ga nii nagu ei saa pelgalt vanametalli vastuvõtuaktide ja arve-saatelehtede põhjal kindlalt järeldada tehingute toimumist ka äriühingutega BaltFer Co ja Vakaru Refonda. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud Lontan OÜ 29.10.2009 messingi arve MontazMetal OÜ-le (kd II, tl 213) ning Lontan OÜ pangakonto väljavõtte (kd II, tl 212), millelt nähtub vastava arve tasumine 2. ja 3. novembril 2009 võib tõendada seda, et Lontan OÜ müüs MontazMetal OÜ- le messingit, kuid mitte seda, et sama messing oli ostetud varem MontazMetal OÜ-lt. 04.02.2010 andis MontazMetal OÜ volitatud esindaja J M maksuhaldurile messingi tagasiostmise kohta seletuse, mille kohaselt on Lontan OÜ-l ainult üks või kaks ostjat Saksamaal, kuid kuna need loobusid messingi ostmisest, ostis MontazMetal OÜ messingi tagasi ja müüs Vakaru Refondale. Selleks sõitis MontazMetal OÜ Lontan OÜ-sse autoga 004, võttis metalli peale ja viis kohe edasi Vakaru Refondasse (kd III; tl 11). Kord juba müüdud kauba tagasiostmist ja müüja kulul äravedamist ei saa pidada äris tavapäraseks, kui just tegemist ei ole kiirelt rikneva toidukaubaga (puuviljad, saiatooted jne) ning poolte eelneva vastavasisulise kokkuleppega. Samuti ei olnud auto 004 sõiduk, millega MontazMetal OÜ aktide kohaselt metallijäätmeid septembris ja oktoobris Lontan OÜ-le transportis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Lontan OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellant põhjendab apellatsioonkaebust järgmiselt.

1) Kohus ei ole kontrollinud, kas maksusumma määramine põhineb seadusel ning on ebaõigesti mõistnud Riigikohtu praktikat (lahendid nr 3-3-1-67-09, 3-3-1-5-99, 3-3-1-50-99, 3-3-1-62-00, 3-3-1-22-07, 3-3-1-3-09). Maksuhaldur ei ole maksuotsustes tuvastanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et kaebaja ja tema tehingupartnerid on vaidlusaluseid tehinguid maksuarvestuses kajastades rikkunud käibemaksuseadusest tulenevaid nõudeid ja saanud maksueelise, mis oleks vastuolus käibemaksuseaduse eesmärgi ja mõttega. Kuna tuvastatud pole maksupettust ega maksupettusest osavõtule viitavat sidet kaebaja ja tema tehingupartneri vahel, on maksu määramine toimunud alusetult.

2) Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kaebaja poolt laoarvestuse tarvis peetud käsikirjalist kausta on kohus alusetult pidanud ebausaldusväärseks. Samuti on põhjendamatu kohtu arutlus arvete väljastamise kuupäevade üle. V. Si varasemaid ütlusi on kohus pidanud usaldusväärsemaks ja jätnud hilisemad ütlused arvestamata. Samas jättis kohus rahuldamata

3-10-2984

15(20) kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks põhjendades seda sellega, et tunnistaja on juba kinnitanud OÜ-le Lontan vanametalli vedamist. Kohus on jätnud vastuolud tunnistaja ütlustes põhjalikult analüüsimata ning pole võtnud arvesse, et 10.11.2009 seletuste põhjal pole võimalik kontrollida, milliseid küsimusi V. Sile Sompa laoplatsi ülevaatusel esitati. Kohus on teinud tõenditest arusaamatu ja tõele mittevastava järelduse, et V. S pole juunisjuulis kaebajale vanametalli vedanud. Samuti on kohus tunnistaja J. Bi puhul leidnud, et tema ütlused on vastuolulised ja ajas muutuvad, kuid jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Seepärast ei õnnestunud kaebajal ka selle tunnistaja ütlustest tulenevaid kahtlusi kõrvaldada. Kohus jättis tähelepanuta, et vastuolud võivad tuleneda sellest, et J. Bi on küsitletud seoses erinevate äriühingute maksumenetlustega, samuti pole protokollidest selge, kas ta oskab piisavalt eesti keelt, et tõlgi abita tunnistusi anda. Ka tunnistaja P. Bi ütlusi on kohus pidanud ebausaldusväärseks, samas jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus oleks pidanud ka selle tunnistaja ütluste hindamisel arvestama, et ütlused on antud hoopis teise maksumenetlusega seoses ning tunnistajale pole nõuetekohast tõlget tagatud. Kohus jättis rahuldamata ka J. Mi tunnistajana ülekuulamise taotluse. Maksumenetluses on küsitletud J. Mit üksnes OÜ-ga MontazMetal seotud tehingute osas, kuid 2009 juunis-juulis kaebajaga toimunud tehingute osas pole teda üldse küsitletud. Kohus on asunud seisukohale, et kaebaja äripartneritel puudusid metallikogumisplatsid, kuigi vaatlusprotokollid ja tunnistajate ütlused kinnitavad vastupidist. OÜ Sillaotsa LK töötajatest osa ei peagi teadma vanametalliga seotud asjaolusid, sest neil puudub nende tehingutega puutumus. Kaebaja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et maksuhaldur pole kontrollinud, et OÜ Sillaotsa LK pole vaidlusalustelt tehingutelt riigile makse tasunud, maksuotsuse vastupidine väide on paljasõnaline. Samuti pole äripartnerite pangakontodest võimalik järeldada, et majandustehinguid pole toimunud, kuna pangakontode väljavõtted on osaliste ja varjatud andmetega.

3) Kaebaja pole kohtumenetluses täiendavaid tõendeid esitades näidanud kaasaaitamiskohustuse rikkumist, sest maksuhaldur ei tundnud maksumenetluse käigus huvi laoarvestuse vastu. Kuna maksuhaldur pole maksuotsustes kahtluse alla pannud vanametalli olemasolu laoarvestuses, pole tegu uue asjaoluga. Kaebaja soovis tõendada, et kaup oli laos olemas ning seetõttu ei saanud olla tegemist fiktiivsete tehingutega. Vanametalli tagasimüük OÜ-le MontazMetal oli ebaharilik, kuid kokkuleppel müüjaga on seda tehtud. Kohtuotsusest ei selgu, millistest OÜ-ga Belenga seotud probleemidest oleks pidanud kaebaja teadlik olema ning kuidas oleks see teave pidanud kaebajani jõudma.

4) Tulumaksu määramine on põhjendamatu, sest vaidlus kauba olemasolu üle puudub.

8. Põhja MTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Põhjendused on järgmised.

1) Maksuhaldur ei ole asunud seisukohale, et vaidlus kauba olemasolu üle puudub. Maksuhaldur on korduvalt asunud seisukohale, et kuna OÜ-d Sillaotsa LK ja MontazMetal ei olnud kauba tegelikud müüjad, siis ei saanud kaebaja nendel arvetel näidatud kaupa ega oma õigust nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

2) Maksuotsus on põhjendatud ning selles on selgitatud nii maksupettuse toimepanemist tõendavad asjaolud kui ka maksueelise saamine. Käibe mittetoimumisel sisendkäibemaksu mahaarvamine on juba iseenesest maksueeliseks. Tulumaksu määramine hindamise teel pole maksupettuse toimepanemise korral võimalik.

3-10-2984

16(20) 3) Kohtuotsus on põhjendatud ja arusaadav ning kohtumenetluse normide rikkumist ei esine. Kohus on Riigikohtu praktikat õigesti kohaldanud, sest kaebaja osalemine maksupettuses on tõendatud. Tõendite hindamisel pole kohus vigu teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebuse esitaja on apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et maksuhaldur pole põhjendanud ega tõendanud kaebaja osalemist maksupettuses. Kaebaja arvates ei põhine maksusumma määramine seadusel. Seepärast käsitleb ringkonnakohus kõigepealt maksu määramise õiguslikku alust ning asjakohast kohtupraktikat ning seejärel kontrollib maksuhalduri ja kohtu poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangut.

10. Eestis tekkinud maksustatava käibe (KMS § 1 lg 1 p 1, § 4 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lg kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Käibemaksu objektiks on üldjuhul kauba või teenuse käive kui majanduslik sooritus ja mitte pooltevaheline tehing iseenesest. Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut ning tühist tehingut, mida ei täideta tagasi, maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga ning õigusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel (MKS § 83 lg-d 1 ja 3; maksustamise neutraalsuse / mittekumuleeruvuse ja mittekaristuslikkuse, samuti majandusliku lähenemise põhimõtted – vt Riigikohtu 28.05.2002 otsus nr 3-3-1-21-02, p 18; 07.12.2006 otsus nr 3-3-1-63-06, p 13; 30.05.2007 otsus nr 3-3-1-22-07, p 12; 25.03.2009 otsus nr 3-3-1-3-09, p 12).

11. Riigikohus märkis 30.05.2007 otsuses nr 3-3-1-22-07 (p 12), et kuigi ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, st kahe ettevõtja vaheline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Kui ettevõtja kasutab sisseostetud kaupu või teenuseid otseselt või kaudselt uute maksustatavate kaupade tootmiseks, tagatakse talle sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus. Isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud, poleks eeldusel, et äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, saanud kahe tehingu tulemusena äriühingud kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol. Kui asjas ei ole tuvastatud, et müüja on maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas, oleks käibemaksu täiendav määramine lõppkokkuvõttes eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingud, mille alusel käibemaks määrati, oleksid olnud näilikud.

Sama seisukohta kordas Riigikohus 25.03.2009 otsuses nr 3-3-1-3-09 (p-d 12, 13), märkides, et sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus, millele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata. Seetõttu pidas Riigikohus oluliseks tuvastada, kas müüja on maksnud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas.

3-10-2984

17(20) Riigikohtu 09.12.2009 otsusest nr 3-3-1-67-09 (p 18) tuleneb, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest, kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud. Seejuures on mh MKS § 83 lg 4 kohaldamisel vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Kui sõlmitud on küll teeseldud tehing, aga maksueelist ei saadud, siis puudub maksu määramiseks õiguslik alus.

10. Tallinna Ringkonnakohus on küsimust käibemaksu juurdemääramisest näilike tehingute puhul käsitlenud pikemalt 05.04.2011 otsuses nr 3-10-2629. Selles vaidluses väitis kaebaja samuti, et riigil ei jää maksutulu saamata, sest müüja on ostjalt saadud käibemaksu riigile üle kandnud või tasaarvestanud. Ringkonnakohus leidis otsuse punktis 15, et MKS § 83 lg 4 esimese lause tähenduses näilikul tehingul (s.o tehingul, mida pole üldse toimunud, vaid soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust – tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1) ei saa olla mingeid õiguslikke tagajärgi ka maksunduslikust aspektist, kuivõrd selle alusel mingeid majanduslikke sooritusi ei tehta, mille tagasi täitmata jätmine (ja seega MKS § 83 lg

3 rakendamine) võiks üldse kõne alla tulla. Kuna näilikku tehingut, mida ei ole tehtud mingi teise tehingu varjamiseks, maksustamisel ühelgi juhul arvesse ei võeta (MKS § 83 lg 4 esimene lause), siis ei saa sellest tuleneda ka maksustamise aspektist mingeid õigusi või kohustusi kummalegi näiliku tehingu poolele. Kui sellise tehingu alusel on toimunud näiteks käibemaksu ülekandmine või nõuete tasaarvestamine, tuleb need tagasi täita. Kuivõrd seaduses ettenähtust suuremas ulatuses maksu tasunud isikul on MKS-st tulenevalt õigus esitada maksuhaldurile tagastusnõue, puudub ka topeltmaksustamise oht.

Arvestades Riigikohtu poolt antud juhtnööre, et maksuhalduril on pädevus sekkuda maksukohustuslaste tegevusse seoses näilike tehingutega üksnes siis, kui näiliku tehingu kaudu soovitakse saada maksueelist, leidis ringkonnakohus, et käibe mittetoimumise korral sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamine ongi selliseks maksueeliseks. Lisaks eeltoodule on asjakohane korrata ka ringkonnakohtu seisukohta seoses kaebaja viitega Riigikohtu 09.12.2009 otsusele nr 3-3-1-67-09: nimetatud otsuse p-s 18 väljendatu puudutab üksnes MKS § 83 lg 4 teises lauses sätestatud näilikke tehinguid (s.o tehinguid, mis on tehtud mõne teise tehingu varjamiseks ehk nn teeseldud tehinguid – vt sättes kasutatud terminoloogia sisustamise kohta täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2010 otsus nr 3-08-2319, p 13). Antud juhul ei ole tegemist ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisega, mille puhul tuleks Euroopa Kohtu 21.02.2006 otsuse nr C-255/02 Halifax jt järgi tuvastada kuritarvitus, vaid olukorraga, kus sisendkäibemaksu mahaarvamine ei ole tehingu mittetoimumisest tulenevalt üldse võimalik, sest käivet pole tekkinud.

11. Ringkonnakohtu istungil esitas kaebaja taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks, et selgitada välja, 1) kas käesolevas asjas tuvastatud asjaolud on piisavad väitmaks, et müüja on toime pannud maksupettuse; 2) kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis kas müüja käibemaksupettuses osalemise tuvastamiseks on piisav, et ostja ja müüja vahel on pikaajalised ärisidemed, kusjuures pikaajalised ärisidemed on sisustatud selliselt, et müüja oli seotud ühe ja sama füüsilise isikuga; 3) kas maksuhaldur või siseriiklik kohus saab direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg-s 1 nimetatud ühenduse õiguse autonoomset majandustegevuse mõistet sisustada siseriiklikult teisiti ning piirata teisiti sisustatud majandustegevuse mõiste alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust; 4) kui vastus küsimusele on jaatav, kas majandustegevuse puudumise kindlakstegemiseks on piisav, kui maksuhalduril või kohtul pole võimalik kindlaks teha müüja poolt maksustatava käibe moodustava kauba soetamist, pööramata tähelepanu majandustegevuse muudele kuludele. Maksuhaldur eelotsuse küsimist võimalikuks ei pidanud.

3-10-2984

18(20)

12. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et eelotsuse küsimine kaebaja poolt esile toodud küsimustes ei ole põhjendatud. Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 kohaselt on eelotsuse küsimine võimalik juhul, kui poolelioleva kohtuasja käigus kerkib küsimus ühenduse õigusakti kehtivusest või tõlgendamisest. Kahe esimese ja viimase küsimuse puhul on kaebaja taotlenud, et Euroopa Kohus annaks hinnangu faktilistele asjaoludele. Sellised küsimused ei ole eelviidatud art 267 alusel lubatavad. Kolmas küsimus puudutab direktiivi 2006/112/EÜ art 9 lg-s 1 nimetatud majandustegevuse mõiste erineva sisustamise võimalikkust siseriiklikult ning selle küsimuse esitamise välistab asjaolu, et Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud vajadust tõlgendada Euroopa Liidu õigust kogu Euroopa Liidu territooriumil ühetaoliselt (Euroopa Kohtu lahend C-497/01, p 34). Seega on tegemist juba selgitatud küsimusega, mille puhul eelotsuse küsimine pole vajalik (acte eclairè doktriin).

13. Sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse probleemi on Euroopa Kohus oma lahendites korduvalt käsitlenud. Näiteks kaebaja viidatud liidetud kohtuasjades C-439/04 ja C-440/04 on kohus leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine pole lubatav, kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et ta osales ostes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega ja et see tehing ei vasta maksukohustuslase tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumitele (otsuse p 59).

Seega taandub kogu vaidlus käesoleval juhul tõendite hindamisele – kui maksuhaldur on kogutud tõenditega veenvalt tõendanud, et tehinguid kaebaja ja OÜ Sillaotsa LK ning MontazMetal OÜ vahel ei toimunud ning tehingupoolte vahel liikusid üksnes arved ja raha, on sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine õiguspärane ning kaebus on jäetud õigesti rahuldamata.

14. Kaebaja on leidnud, et kohus on rikkunud menetlusnorme, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse tunnistajate V. Si, J. Bi, P. Bi ja J. Mi ülekuulamiseks rahuldamata, põhjendades taotluse rahuldamata jätmist sellega, et isikutelt on maksumenetluses põhjalikud seletused võetud, mistõttu nende täiendav ülekuulamine pole vajalik (II kd, tl 254 jj). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kohtu põhjendus taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole kooskõlas TsMS § 238 lg-s 3 näidatud tõendi vastuvõtmisest või kogumisest keeldumise alustega. Haldusmenetluse tulemusena antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimine kohtumenetluses poleks igakülgne ja põhjalik, kui kaebajal puuduks võimalus kasutada oma menetlusõigusi ja taotleda haldusorgani poolt küsitletud tunnistaja ülekuulamist kohtus. Tõendi asjakohasust ja lubatavust tuleb hinnata TsMS §-s 238 sätestatud põhimõtteid arvestades. See menetlusnormi rikkumine pole iseenesest viinud ebaõige kohtuotsuse tegemisele. Kuna kaebaja taotles ringkonnakohtus üksnes J. Mi ülekuulamist, tuleb kaebajat pidada ülejäänud tunnistajate ülekuulamise taotlusest loobunuks. J. Mi kuulas ringkonnakohus tunnistajana üle.

15. Kaebaja arvates on kohus eksinud tõendite hindamisel. Vastuolud autojuhtide V. Si, P. Bi ja J. Bi ütlustes võisid tekkida sellest, et neid küsitleti erinevates maksumenetlustes, küsimused olid üldised ning neile polnud tagatud tõlge vene keelde. Samuti on kohus jätnud hindamata arve-saatelehed, üleandmise aktid, jäätmearuanded ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate S. Bi seletuse ning pole arvestanud kaebaja juhatuse liikme S. T, tunnistaja A. P ütluste ning vaatluse käigus fotografeeritud ruudulise kaustikuga, milles kaebaja pidas sisemist laoarvestust.

16. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust kohtuotsuses tõenditele antud hinnangut muuta. Nagu eespool märgitud, on oluline kindlaks teha, kas tehingud kaebaja ja

3-10-2984

19(20) OÜ Sillaotsa LK ning MontazMetal OÜ vahel toimusid või mitte. Siinkohal peab ringkonnakohus määravaks asjaolu, et metallijäätmete olemasolu OÜ-l Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ-l ei ole tõendatud. Kuna tehingupartneril puudusid metallijäätmed, mida müüa, ei saanud autojuhid V. S, P. B ja J. B metallijäätmeid vedada ning esitatud arved, üleandmis-vastuvõtuaktid ja ruuduline klade on fiktiivsed tõendid, et olematu vanametalli ostmisel tasutud sisendkäibemaks maha arvata ning viia ettevõttest maksuvabalt välja sularaha. Ringkonnakohus leiab, et metallijäätmete puudumine on tõendatud vaatlusprotokollidega Tallinnas Nisu 2 ja Jõhvis Sompa 40 asuvate laoplatside ülevaatuselt, MontazMetal OÜ kohta 03.09.2010 koostatud maksuotsusega nr 12.2-3/10083-30, OÜ-le Sillaotsa LK 19.11.2009 koostatud maksuotsusega nr 12.2-/3/2985-05 ning J.

Mi ütlustega maksumenetluses ning ringkonnakohtus. Vaatlusprotokollidega on tõendatud, et Nisu 2 laoplatsil, kust pidi läbi käima sadu tonne metallijäätmeid, metallijäätmete töötlemise või sorteerimise jälgi ei ole. Sompa 40 laoplatsil pidi olema ladustatud sadu tonne metallijäätmeid, kui pidada tõeseks J. Mi maksumenetluses antud seletust, et MontazMetal OÜ ostis metallijäätmed OÜ-lt Sillaotsa LK ning viimane OÜ-lt Belenga, kes omandas metallijäätmed Vasalemmas toimunud lammutustööde käigus. Metallijäätmed oleksid sellisel juhul veetud OÜ Belenga Tallinnas või Harjumaal asuvast laost Jõhvi, laoplatsile, kus puudus korralik valve (väidetavalt hoidis laoplatsil silma peal naabruses elav töötaja), seal töödeldud ning veetud tagasi Tallinna Nisu 2 laoplatsile, kus sorteeritud ning siis veetud kaebaja või mõne teise metalliäriga tegeleva firma lattu.

Selline metallijäätmete teekond pole usutav. J. M asuski ringkonnakohtus ülekuulamisel seisukohale, et valetas maksuhaldurile ning metallijäätmed veeti Jõhvi laoplatsile hoopis Läti firmast SIA Dilers. J. Mi selgituse kohaselt ei ostnud ta metallijäätmeid eelnimetatud firmast, vaid sai need vastukaubaks OÜ-le Rinola antud kallimate metallijäätmete eest. Lepingulised suhted olid seega OÜ Rinola, SIA Dilers ning kaebaja esindatud firmade vahel. Küsimusele, kust kaebaja sai OÜ-le Rinola viidud kallimad metallijäätmed, vastas J. M, et need pärinevad OÜ Belenga varudest.

Kuna OÜ-l Belenga pankrotihalduri poolt Harju Maakohtule esitatud aruande kohaselt mingeid varasid seisuga 28.08.2009 ei olnud ning OÜ Belenga taotles enda pankrotti maksejõuetuse tõttu (II kd, tl 3), ei ole usutav, et OÜ-l Belenga oli laos miljonite kroonide väärtuses metallijäätmeid. Seega on kõik selgitused metallijäätmete päritolu kohta osutunud ebaõigeteks, mistõttu saab teha ainult ühe järelduse – OÜ-l Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ puudus võimalus metallijäätmeid kaebajale müüa. Kohtule esitatud fotod metallijäätmeid vedavatest autodest ja laoplatsi vaatluse ajaks kohale sõidutatud veok metallijäätmetega seda tõdemust ümber ei lükka, sest maksupettuse ettevalmistamisel ja elluviimisel polnud selliste tõendite loomine keerukas.

Sama kehtib ka nn kaebaja laoarvestuse kohta, mida peeti käsikirjaliselt kaustikus ja mille sissekanded paistavad olema tehtud korraga ja mitte iga metallikoorma saabumise järel (vt CD-l olevatest dokumentidest).

17. Kaebaja on väljendanud seisukohta, et isegi kui tehingupartnerid panid toime maksupettuse, polnud kaebaja sellest teadlik. Ringkonnakohus leiab, et veenvalt on tõendatud, et kaebaja osales fiktiivsetes tehingutes tahtlikult ning eesmärgiga saada maksueelis. Kuna metallijäätmeid ei saanud OÜ Sillaotsa LK ja MontazMetal OÜ kaebajale üle anda ning kaebaja koostas vastavad vastuvõtu-üleandmisaktid, oli ta teadlik, et need on fiktiivsed. Tunnistaja A. P, kes rendib kaebajale angaari, on kohtus kinnitanud, et tunneb J. Mit, kes viibib tihti kaebaja laos metallijäätmete vastuvõtu juures. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeltoodud tunnistaja ütlustest järeldada, et J. M metallijäätmeid üle andis – ta võis laos viibida ka seoses üleandmis-vastuvõtuaktide allkirjastamise või arvete väljastamisega. Nii on kaebaja juhatuse liikmed selgitanud, et J. M tõi arved tihtipeale kaasa mälupulgal ja need prinditi välja kaebaja juures. Ringkonnakohtu arvates viitab selline asjaolu kaebaja juhatuse liikmete ja J. Mi tihedatele suhetele. Kaebajal on aastaid olnud suhted kolme J. Miga seotud firmaga. OÜ Belenga, kelle suhtes maksuhaldur tuvastas 03.11.2009 koostatud maksuotsuses

3-10-2984

20(20) nr 12.2-3/4796-10, et tegemist on süstemaatiliselt fiktiivseid müügiarveid väljastanud ning fiktiivsete ostuarvete alusel sisendkäibemaksu suurendanud äriühinguga. Pankrotihaldur märkis maakohtule esitatud aruandes, et 2009. aastal oli OÜ-l Belenga 34 391 912 krooni ulatuses sularahatehinguid, samas raamatupidamisdokumendid puudusid ning majandusaasta aruandeid alates 2007. aastast ei esitatud. Kuna suhted kõigi kolme firmaga põhinesid samadel alustel, sest metallijäätmeid ei olnud neist ühelgi, võibki asuda seisukohale, et taolist laadi ärisidemed on piisavad maksupettuses osalemise tuvastamiseks.

18. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et maksuotsused on põhjendatud ja õiguspärased ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

19. Kaebaja on taotlenud 1917,34 € riigilõivu ja 3367,47 € õigusabi kulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad need kaebaja kanda. Maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Viive Ligi

Virgo Saarmets

Silvia Truman