3-11-1582/12 · Tartu Ringkonnakohus
Legislator summary
AI generatedHeiko Vardja esitas 26. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada mittevastavates tingimustes ajavahemikul 2002. a märtsist aprillini kokku ligikaudu 15 päeva
Legislator headnote
AI generated3-11-1582/12 · Tartu Ringkonnakohus: Heiko Vardja esitas 26. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada mittevastavates tingimustes ajavahemikul 2002. a märtsist aprillini kokku ligikaudu 15 päeva
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2011, Tartu
Haldusasja number
3-11-1582
Haldusasi
Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute
(2002. a märtsis-aprillis Põlva arestimajas nõuetele
mittevastavates
tingimustes
kinnipidamine)
õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju
eest hüvitise välja mõistmiseks summas 105 eurot
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Halduskohtu 24. ja 31. augusti 2011. a
määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Heiko Vardja määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Heiko Vardja
Vastustaja Lõuna Prefektuur
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse peale
rahuldamata.
2. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. augusti 2011. a määruse peale
rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. Heiko Vardja esitas 26. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada
Lõuna Prefektuuri toimingu – kaebaja kinnipidamine Põlva arestimajas nõuetele
mittevastavates tingimustes ajavahemikul 2002. a märtsist aprillini kokku ligikaudu 15 päeva
– õigusvastasus. Lisaks taotles kaebaja ebainimlikes ja nõuetele mittevastavates tingimustes
kinnipidamisega talle põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitist summas 105 eurot.
Et H. Vardja kaebus oli esitatud mittetähtaegselt, jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja
andis H. Vardjale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
2. H. Vardja esitas 11. juulil 2011 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles märkis
kaebetähtaja mööda laskmise põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud varasemalt kursis vangistusega
seonduvate õigusaktidega ja ei teadnud, et tema õigusi on rikutud.
3. Tartu Halduskohus jättis 24. augusti 2011. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja
ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 12 lg 3 alusel. Määruse kohaselt sai kaebaja kahju olemasolust ja selle
põhjustajast teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal ning kaebus tulnuks kohtule
esitada kolme aasta jooksul arvates juunist 2002. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise
taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal esitada kaebust
tähtaegselt. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt
hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib
kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
4. H. Vardja esitas 29. augustil 2011 riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks
halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt oli riigi õigusabi vajalik H. Vardja õiguste kaitseks
ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks.
5. Tartu Halduskohtu 31. augusti 2011. a määrusega jäeti muuhulgas H. Vardja riigi
õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Määruse
põhjenduste kohaselt on H. Vardja võimeline ise määruskaebusmenetluses enda õigusi
kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Vaidlus kaebetähtaja
ennistamise üle ei nõua õigusalaseid teadmisi ega õiguslike põhjenduste toomist, vaid
põhjuste nimetamist, miks kaebajal ei olnud võimalik kohtusse tähtaegselt pöörduda.
H. Vardja need põhjused kaebetähtaja ennistamise taotluses ka nimetas. Asjaolu, et kohus ei
lugenud nimetatud põhjuseid mõjuvateks, ei tähenda, et kaebaja ei ole suuteline käesolevas
vaidluses oma õigusi kaitsma. H. Vardja taotleb käesoleva haldusasja raames ühe nõudena
mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seadusest
tulenev keeld anda mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes riigi õigusabi laieneb ka antud
asjas toimuvale määruskaebusmenetlusele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6. H. Vardja esitas halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse ja 31. augusti 2011. a määruse
riigi õigusabi andmata jätmist puudutava osa peale määruskaebused.
Halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse peale esitatud määruskaebuses palutakse sisuliselt
halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse
kohaselt puuduvad H. Vardjal õigusalased teadmised nõuetekohase tähtaja ennistamise
taotluse esitamiseks. Halduskohus rikkus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses
selgitanud kuidas esitada või milline oleks nõuetekohane taotlus.
Halduskohtu riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas määruskaebuses palub H. Vardja tema
riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i
6 rakendada, kui kaebaja soovib esitada nõuetekohase ennistamistaotluse.
7. Lõuna Prefektuuri vastuses palutakse määruskaebused rahuldamata jätta. Vastuse
põhjenduste kohaselt tulnuks H. Vardjal kahju hüvitamise taotlus esitada hiljemalt märtsis-
aprillis 2005. Tema poolt enda õiguste kaitsmiseks tegutsemisega niivõrd pikalt viivitamine
on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku
kogenematust. Halduskohus jättis H. Vardja riigi õigusabi taotluse rahuldamata õigesti ja
põhjendatult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.
9. Halduskohus on 24. augusti 2011. a määruses õigesti leidnud, et H. Vardja kaebus Lõuna
Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise
väljamõistmiseks on esitatud HKMS § 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kolmeaastast
kaebetähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses nimetatud väidetavalt
õigusvastased ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad toimingud sooritati 2002. a märtsis-
aprillis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju olemasolust ja selle põhjustajast
sai kaebaja teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal. Kaebuse halduskohtule
esitas H. Vardja aga alles 26. juunil 2011, seega üle kuueaastase hilinemisega. Antud juhul ei
ole kohane ka H. Vardja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluses tehtud viide HKMS § 9 lg 4
osale, mille kohaselt võib kaebuse esitada mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju
tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti
andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Nimetatud sätte selle osaga ei sätestata kaebuse
esitamisele pikemat kaebetähtaega ning see kuuluks kohaldamisele siis, kui H. Vardja ei
oleks varasemalt kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada saanud.
10. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.
Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetav teadmatus kaebetähtaegadest ei ole
käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium on
1. oktoobri 2002. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et tähtaja
ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et
selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb
arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja
tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab
lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Samas määruses on Riigikohus
leidnud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes
teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik
koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.
Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas, selgitamaks
välja vaidluse algatamise kord ning on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega
ebamõistlikult kaua, esitades kaebuse rohkem kui kuueaastase hilinemisega. Mõistliku aja
jooksul õige kaebetähtaja väljaselgitamine käesolevas asjas ei oleks olnud kaebajale, isegi
arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust, keeruline.
Alusetu on määruskaebuses väidetu, mille kohaselt rikkus halduskohus H. Vardja õigusi,
kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, milline oleks nõuetekohane taotlus.
Halduskohus jättis H. Vardja kaebuse 1. juuli 2011. a määrusega käiguta ja andis talle
võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Selle määruse p-s 3 on halduskohus
selgitanud, mida tuleb tähtaja ennistamise taotluses märkida. Et H. Vardja sai nendest
selgitustest aru näitab see, et ta esitas hiljem halduskohtule nõuetekohase kaebetähtaja
ennistamise taotluse. Määruses, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata, polnud
halduskohtul põhjust ega vajadust kaebetähtaja ennistamise taotlust puudutavat enam
kaebajale selgitada. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud halduskohus selgituskohustust.
11. Halduskohus on jätnud H. Vardja riigi õigusabi taotluse põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p-de 1
ja 6 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et H. Vardja on võimeline
käesolevas menetluses ise enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse
koostamiseks. Seda näitab muuhulgas see, et H. Vardja on ise koostanud asjas kaebuse,
kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kaks määruskaebust, mis on menetlusse
võetud ja milles esitatud nõuded on kohtule arusaadavad olnud. Halduskohus on samuti
õigesti leidnud, et H. Vardja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine
tungivat avalikku huvi, mistõttu esineb antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud alus riigi
õigusabi andmata jätmiseks.
Ekslik on H. Vardja määruskaebuses esitatud seisukoht, et RÕS § 7 lg 1 p 6 antud juhul ei
kohaldu, kuna kaebaja soovib esitada nõuetekohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise
taotluse ja vajab selle esitamiseks riigi õigusabi. H. Vardja esitas asjas mittevaralise kahju
hüvitamise nõude ning märkis riigi õigusabi taotluses, et vajab riigi õigusabi enda õiguste
kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Seetõttu viitas halduskohus riigi õigusabist
keeldumisel õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le 6. Lisaks oli H. Vardja riigi õigusabi taotluse esitamise
ajal asjas juba nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud, mistõttu ei olnud tal
selleks riigi õigusabi enam vaja. Asjaolu, et halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja
ennistamata, ei tähenda, et esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei olnud nõuetekohane
ning kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma.
Agu Timmi
Maili Lokk
Einar Vene