3-11-1582/12 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2011, Tartu

Haldusasja number

3-11-1582

Haldusasi

Heiko Vardja kaebus Lõuna Prefektuuri toimingute

(2002. a märtsis-aprillis Põlva arestimajas nõuetele

mittevastavates

tingimustes

kinnipidamine)

õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju

eest hüvitise välja mõistmiseks summas 105 eurot

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Halduskohtu 24. ja 31. augusti 2011. a

määrused

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heiko Vardja määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Heiko Vardja

Vastustaja Lõuna Prefektuur

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse peale

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. augusti 2011. a määruse peale

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Heiko Vardja esitas 26. juunil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Lõuna Prefektuuri toimingu – kaebaja kinnipidamine Põlva arestimajas nõuetele

mittevastavates tingimustes ajavahemikul 2002. a märtsist aprillini kokku ligikaudu 15 päeva

– õigusvastasus. Lisaks taotles kaebaja ebainimlikes ja nõuetele mittevastavates tingimustes

kinnipidamisega talle põhjustatud mittevaralise kahju eest hüvitist summas 105 eurot.

Et H. Vardja kaebus oli esitatud mittetähtaegselt, jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta ja

andis H. Vardjale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.

2. H. Vardja esitas 11. juulil 2011 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles märkis

kaebetähtaja mööda laskmise põhjuseks asjaolu, et ta ei olnud varasemalt kursis vangistusega

seonduvate õigusaktidega ja ei teadnud, et tema õigusi on rikutud.

3. Tartu Halduskohus jättis 24. augusti 2011. a määrusega kaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asjas menetluse halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 12 lg 3 alusel. Määruse kohaselt sai kaebaja kahju olemasolust ja selle

põhjustajast teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal ning kaebus tulnuks kohtule

esitada kolme aasta jooksul arvates juunist 2002. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise

taotluses välja toonud ühtegi objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal esitada kaebust

tähtaegselt. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib

kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.

4. H. Vardja esitas 29. augustil 2011 riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks

halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt oli riigi õigusabi vajalik H. Vardja õiguste kaitseks

ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 31. augusti 2011. a määrusega jäeti muuhulgas H. Vardja riigi

õigusabi taotlus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. Määruse

põhjenduste kohaselt on H. Vardja võimeline ise määruskaebusmenetluses enda õigusi

kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse koostamiseks. Vaidlus kaebetähtaja

ennistamise üle ei nõua õigusalaseid teadmisi ega õiguslike põhjenduste toomist, vaid

põhjuste nimetamist, miks kaebajal ei olnud võimalik kohtusse tähtaegselt pöörduda.

H. Vardja need põhjused kaebetähtaja ennistamise taotluses ka nimetas. Asjaolu, et kohus ei

lugenud nimetatud põhjuseid mõjuvateks, ei tähenda, et kaebaja ei ole suuteline käesolevas

vaidluses oma õigusi kaitsma. H. Vardja taotleb käesoleva haldusasja raames ühe nõudena

mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seadusest

tulenev keeld anda mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes riigi õigusabi laieneb ka antud

asjas toimuvale määruskaebusmenetlusele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. H. Vardja esitas halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse ja 31. augusti 2011. a määruse

riigi õigusabi andmata jätmist puudutava osa peale määruskaebused.

Halduskohtu 24. augusti 2011. a määruse peale esitatud määruskaebuses palutakse sisuliselt

halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse

kohaselt puuduvad H. Vardjal õigusalased teadmised nõuetekohase tähtaja ennistamise

taotluse esitamiseks. Halduskohus rikkus H. Vardja õigusi, kuna ei ole vaidlustatud määruses

selgitanud kuidas esitada või milline oleks nõuetekohane taotlus.

Halduskohtu riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas määruskaebuses palub H. Vardja tema

riigi õigusabi taotluse rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa RÕS § 7 lg 1 p-i

6 rakendada, kui kaebaja soovib esitada nõuetekohase ennistamistaotluse.

7. Lõuna Prefektuuri vastuses palutakse määruskaebused rahuldamata jätta. Vastuse

põhjenduste kohaselt tulnuks H. Vardjal kahju hüvitamise taotlus esitada hiljemalt märtsis-

aprillis 2005. Tema poolt enda õiguste kaitsmiseks tegutsemisega niivõrd pikalt viivitamine

on ilmselgelt ebamõistlik ja põhjendamatu, isegi arvestades tema väidetavat õiguslikku

kogenematust. Halduskohus jättis H. Vardja riigi õigusabi taotluse rahuldamata õigesti ja

põhjendatult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuste rahuldamiseks ei ole alust.

9. Halduskohus on 24. augusti 2011. a määruses õigesti leidnud, et H. Vardja kaebus Lõuna

Prefektuuri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks on esitatud HKMS § 9 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kolmeaastast

kaebetähtaega rikkudes. Vaidlust ei ole selles, et kaebuses nimetatud väidetavalt

õigusvastased ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevad toimingud sooritati 2002. a märtsis-

aprillis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kahju olemasolust ja selle põhjustajast

sai kaebaja teada koheselt vastavate toimingute sooritamise ajal. Kaebuse halduskohtule

esitas H. Vardja aga alles 26. juunil 2011, seega üle kuueaastase hilinemisega. Antud juhul ei

ole kohane ka H. Vardja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluses tehtud viide HKMS § 9 lg 4

osale, mille kohaselt võib kaebuse esitada mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju

tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti

andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Nimetatud sätte selle osaga ei sätestata kaebuse

esitamisele pikemat kaebetähtaega ning see kuuluks kohaldamisele siis, kui H. Vardja ei

oleks varasemalt kahju olemasolust ja selle põhjustajast teada saanud.

10. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et väidetav teadmatus kaebetähtaegadest ei ole

käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium on

1. oktoobri 2002. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et tähtaja

ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja

tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab

lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Samas määruses on Riigikohus

leidnud, et kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes

teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik

koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas, selgitamaks

välja vaidluse algatamise kord ning on viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega

ebamõistlikult kaua, esitades kaebuse rohkem kui kuueaastase hilinemisega. Mõistliku aja

jooksul õige kaebetähtaja väljaselgitamine käesolevas asjas ei oleks olnud kaebajale, isegi

arvestades tema väidetavat õiguslikku kogenematust, keeruline.

Alusetu on määruskaebuses väidetu, mille kohaselt rikkus halduskohus H. Vardja õigusi,

kuna ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, milline oleks nõuetekohane taotlus.

Halduskohus jättis H. Vardja kaebuse 1. juuli 2011. a määrusega käiguta ja andis talle

võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Selle määruse p-s 3 on halduskohus

selgitanud, mida tuleb tähtaja ennistamise taotluses märkida. Et H. Vardja sai nendest

selgitustest aru näitab see, et ta esitas hiljem halduskohtule nõuetekohase kaebetähtaja

ennistamise taotluse. Määruses, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata, polnud

halduskohtul põhjust ega vajadust kaebetähtaja ennistamise taotlust puudutavat enam

kaebajale selgitada. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud halduskohus selgituskohustust.

11. Halduskohus on jätnud H. Vardja riigi õigusabi taotluse põhjendatult RÕS § 7 lg 1 p-de 1

ja 6 alusel rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et H. Vardja on võimeline

käesolevas menetluses ise enda õigusi kaitsma ega vaja täiendavat abi määruskaebuse

koostamiseks. Seda näitab muuhulgas see, et H. Vardja on ise koostanud asjas kaebuse,

kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja kaks määruskaebust, mis on menetlusse

võetud ja milles esitatud nõuded on kohtule arusaadavad olnud. Halduskohus on samuti

õigesti leidnud, et H. Vardja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ning asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi, mistõttu esineb antud juhul ka RÕS § 7 lg 1 p-s 6 nimetatud alus riigi

õigusabi andmata jätmiseks.

Ekslik on H. Vardja määruskaebuses esitatud seisukoht, et RÕS § 7 lg 1 p 6 antud juhul ei

kohaldu, kuna kaebaja soovib esitada nõuetekohase kaebuse esitamise tähtaja ennistamise

taotluse ja vajab selle esitamiseks riigi õigusabi. H. Vardja esitas asjas mittevaralise kahju

hüvitamise nõude ning märkis riigi õigusabi taotluses, et vajab riigi õigusabi enda õiguste

kaitseks ja nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Seetõttu viitas halduskohus riigi õigusabist

keeldumisel õigesti RÕS § 7 lg 1 p-le 6. Lisaks oli H. Vardja riigi õigusabi taotluse esitamise

ajal asjas juba nõuetekohase kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud, mistõttu ei olnud tal

selleks riigi õigusabi enam vaja. Asjaolu, et halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja

ennistamata, ei tähenda, et esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus ei olnud nõuetekohane

ning kaebaja ei ole suuteline käesolevas vaidluses oma õigusi kaitsma.

Agu Timmi

Maili Lokk

Einar Vene