3-11-61/36 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Menetlusvorm RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigu päeva jooksul kohtuotsuse av

ASJAOLUD JA MENETLU S.J esitas 21.10.2010.a. V Halduskohtust kaebajale saab Viru Vanglalt hüvitist 15 0 lahendamata ning Viru Vang rahuldamata.

04.01.2011.a. esitas S.J Tartu seisnes kaebajale eelnimetat 14.03.2011.

Kaebuse põhjendused ja tao

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Tartu Halduskohus

Mare Krull

28. detsember 2011, Jõhvi k

3-11-61 S.Ji kaebus Viru Vangla tege saabunud ümbrik haldusas avatud) tekitatud kahj vastavalt kaebaja poolt 21 taotlusele

12. detsember 2011, Jõhvi kaebuse esitaja S.J, vastustaj kohtuistung Jätta kaebus rahuldamata. us esitada apellatsioonkaebus Tartu Ring valikult teatavakstegemisest arvates. USOSALISTE SEISUKOHAD Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, bunud kiri oli kaebaja arvates avatud, mistõ 000 krooni (958,67 eurot). Kaebaja taotl gla jättis 26.01.2011 vastusega nr 6-14/39 u Halduskohtule kaebuse seoses Viru Vang tud kirja avatult kätte andmises. Kaebus tlus.

kohtumaja evusega (kaebajale sjas 3-09-2291 oli ju hüvitamiseks 1.10.2010 esitatud ja Viru Vangla gkonnakohtule 30 , kuna Tallinna õttu kaebaja nõuab lus jäi tähtaegselt 9872-1 J taotluse gla tegevusega, mis võeti menetlusse

3-11-61

2 (4) Kaebaja väitel anti talle 19.10.2010.a. Tallinna halduskohtust haldusasjas nr. 3-09-2291 saabunud kiri nr. 38732 avatuna üle, mille kohta vanglaametnik koostas sellekohase akti. Kaebaja leiab, et vangla rikkus tema õigust informatsiooni konfidentsiaalsusele, kuna seadusest lähtuvalt kohtu poolt saadetud kirjad antakse adressaadile kätte samal päeval, mil nad vanglasse saabusid. Kinnipeetavale adresseeritud kirju ei tohi avada. Esitatud kaebusega taotleb kaebaja Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti palub kaebaja hüvitada talle Viru Vangla tegevusega tekitatud kahju vastavalt tema poolt 21.10.2010 esitatud taotlusele.

Viru Vangla peab S.Ji kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja selgituse kohaselt nähtub kirjade registreerimise väljavõttest, et 19.10.2010.a. saabus S.Jini nimele Tallinna Halduskohtust kiri. Vastavalt VangS § 29 lg.4 ei omanud vanglateenistuse ametnik õigust kaebaja kirja avada. Vangla 5 üksuse valvuri Kersti Jäägeri 20.10.2010.a ettekande kohaselt 19.10.2010.a. kell

19.58 S-8 hoones kirjade jagamise ajal juhtis kinnipeetav S.J tähelepanu asjaolule, et talle kohtust saabunud kiri oli kinni kleepimata. Eelpoolnimetatud ettekandest nähtub, et vaidlusalune kiri oli lahti ümbriku kleepribast, mitte pealt ega küljelt, mis annaks alust arvata, et kiri on ebaseaduslikult avatud. Vanglateenistuse ametnikud lähtuvad oma töös õigusaktides sätestatust ja on teadlikud kinnipeetavate kirjade käitlemise nõuetest. Vastustaja selgitab, et

K. Jääger on staažikas vanglateenistuse ametnik, kes täidab oma tööülesandeid kohusetundlikult ja nõuetekohaselt ning vanglal ei ole alust kahtlustada, et K. Jääger või mõni teine vanglateenistuse ametnik avas S.Ji nimele kohtust saabunud kirja. Vastustaja juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis seaks kahtluse alla või kinnitaks asjaolu, et kiri on õigusvastaselt Viru Vangla teenistujate poolt avatud. Kuna ümbriku liimiriba oli saatja poolt halvasti kleebitud, siis Viru Vangla on seisukohal, et kiri võis avaneda saatmise käigus. Vastustaja märgib, et selliseid juhtumeid on esinenud ja võib esineda ka tulevikus, kuid selliste juhtumite korral ei saa vangla endale vastutust võtta. Taoliste vaidluste ärahoidmiseks on vastustaja andnud Viru Vanglas kantselei spetsialistidele korralduse fikseerida koheselt juhtumid, mil vanglale on edastatud avatud kiri. Ühtlasi leiab vastustaja, et kuna vangla ei ole kaebajale 19.10.2010.a. Tallinna Halduskohtust saabunud kirja avanud ja seoses sellega sõnumi saladust rikkunud, siis ei ole ka S.Jile tekitatud kahju vastavalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg.1.

KOHTU PÕHJENDUSED

S.J esitas 21.10.2010.a. Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles talle väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamist summas 958,97 eurot. Kaebaja väidab, et vanglaametnik on avanud talle saadetud kirja ja sellega seoses tekitati kaebajale kahju. Oma taotlust põhjendab kaebaja järgnevaga: Kaebaja märkas 19.10.2010.a. talle adresseeritud kirja kättesaamisel, et haldusajas nr. 3-09- 2291 Tallinna Halduskohtust saadetud kiri (registreerimisnumbriga 38732) oli avatud. Kinnipeetava väitel teavitas ta sellest koheselt ka kirju jagavat ametnikku Kersti Jäägerit, kes koostas 20.10.2010.a. vastava akti ja edastas selle kaebajale. Kaebaja märgib, et seadusest tulenevalt pole mitte kellelegi peale kirja adressaadi õigust kohtust tulnud kirja avada. Samuti vastutab kirjade alleshoidmise ja nende adressaatidele üleandmise eest vangla ja vangla poolt selleks määratud ametiisik. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 7 lg.1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada Riigivastutuse Seaduse §§ 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Viru Vangla ei ole kaebaja kahjunõude menetlemise käigus tuvastanud, et S.Jile

3-11-61

3 (4) saadetud kiri oleks olnud avatud. Samuti ei täheldatud, et vanglaametnikud oleksid toiminud ebaseaduslikult ja avanud kaebaja kirja. Ka ei ole S.J oma kaebuses konkretiseerinud, kas vanglaametniku väidetava tegevuse tulemusena tekkis kaebajal varaline või mittevaraline kahju. Riigivastutuse seaduse §7 lg.4 kohaselt kohaldatava Võlaõigusseaduse § 128 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Antud juhul ei leidnud tuvastamist asjaolu, et kaebaja oleks saanud varalist või mittevaralist kahju. 20.10.2010.a. koostas Viru Vangla 5 üksuse valvur Kersti Jääger Viru Vangla direktorile Priit Postile ettekande, milles teatas, et 19.10.2010.a. kella 19.55 paiku Tallinna Halduskohtust saadetud kirja kätteandmisel kinnipeetav S.J näitas valvurile, et kiri oli kinni kleepimata. Sellekohane akt (t.lk. 33) koostati 19.10.2010.a. kell 19.55 S-8 hoones S-8 osakonna kirjade jagamise ajal. Viru Vangla andmetel oli vaidlusalune kiri lahti ümbriku kleepribast, mitte aga pealt või küljelt, mis annaks alust arvata, et kirja on tahtlikult avatud. Samuti selgitab vastustaja, et Kersti Jääger on staažikas vanglateenistuse ametnik, kes täidab oma tööülesandeid kohusetundlikult, mistõttu vanglal ei ole alust kahtlustada, et K. Jääger või mõni teine vaglateenistuse ametnik oleks õigusvastaselt avanud S.Jile kohtust saabunud kirja. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis kinnitaks, et kaebajale adresseeritud kiri on õigusvastaselt Viru Vangla teenistujate poolt avatud. Kiri võis avaneda saatmise käigus selletõttu, et ümbriku liimiriba oli saatja poolt halvasti kleebitud või ka kleepimata jäetud.

Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Viru Vangla ei ole kaebajale kahju põhjustanud ja vastupidist kaebaja tõendanud ei ole. Seega tuleb S.Ji kaebus jätta rahuldamata.

Mare Krull kohtunik