Legislator Case Law & Legislation
3-11-1867/52 AI generated

3-11-1867/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-11-1867/52
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kalju Sopp esitas 27. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu 30. juuni 2011 a.

Legislator headnote

AI generated

3-11-1867/52 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kalju Sopp esitas 27. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu 30. juuni 2011 a.

Keywords

AI generated
judicial inspection missing case documents obligation to register authorization to sue application and registration procedure valid documents
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2011, Tartu

Haldusasja number

3-11-1867

Haldusasi

Kalju Sopi kaebus Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011. a

korralduse nr 213 tühistamiseks, Jõgeva Vallavolikogu

30. juuni 2011 a. otsuse nr 25 õigusvastaseks

tunnistamiseks ning vallavolikogule ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kalju Sopi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalju Sopp

Vastustajad Jõgeva Maavalitsus ja Jõgeva

Vallavolikogu

Kolmas isik Perevara AS

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011. a määrus. Teha asjas uus määrus,

millega lugeda Kalju Sopi kaebus Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011. a korralduse nr

213 tühistamiseks tähtaegselt esitatuks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest

arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalju Sopp esitas 27. juulil 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva maavanema 6.

aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamiseks ja Jõgeva Vallavolikogu 30. juuni 2011 a.

otsuse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vallavolikogu kohustamiseks uue eelistuse

tegemiseks maa kasutusvaldusesse saamisel. Kuna K. Soppi ei kaasatud kolmanda isikuna

Jõgeva maavanema korralduse välja andmisesse, sai ta korralduse olemasolust teada alles 8.

juulil 2011, mil edastati talle Jõgeva Vallavolikogu otsus nr 25. Lähtudes

halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 9 lg-st 1 pidas K. Sopp kaebuse esitamist Jõgeva

maavanema korralduse nr 213 tühistamiseks tähtaegseks, kuna kaebus on esitatud mõistliku

aja jooksul ning tähtaegselt, alates sellest teada saamisest. Alternatiivselt palus K. Sopp

ennistada kaebetähtaeg põhjusel, et ta jäeti menetlusse kaasamata ning ta ei saanud eeldada, et

maavanem annab välja talle ebasoodsa korralduse.

2. Tartu Halduskohtu 7. septembri 2011 a. määrusega lõpetati K. Sopi kaebuse menetlus

Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011 a. korralduse nr 213 tühistamise nõude osas HKMS § 12 lg

3 alusel. Menetlust Jõgeva Vallavolikogu 30. juuni 2011. a otsuse nr 25 õigusvastasuse

tuvastamise ja vallavolikogu kohustamise nõude osas kohus jätkas. Määruse põhjenduste

kohaselt ei saa kohus lugeda kaebust Jõgeva maavanema korralduse nr 213 peale õigeaegselt

esitatuks ning puudub põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja ei ole esitanud

objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebeõiguse realiseerimist seaduses sätestatud

tähtajal. Jõgeva maavanema korraldus nr 213 anti välja 6. aprillil 2011. Kaebuse

halduskohtusse esitas K. Sopp aga alles 27. juulil 2011, seega pea 4 kuud hiljem. Kohtu

põhjenduste kohaselt ei ole K. Sopp astunud koheselt samme haldusakti väljanõudmiseks, et

selgitada, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda. Kuna K. Sopp ei olnud antud haldusakti

adressaadiks, siis ei olnud Jõgeva maavanemal ka kohustust kaevatavat haldusakti temale

saata. Haldusakti puudutavad andmed on olnud kättesaadavad Jõgeva Maavalitsuse

dokumendiregistris arvuti vahendusel ning päringu sisestamisel on võimalus olnud saada

teavet haldusaktist ja näha selle väljaandmise kuupäeva. Kuna haldusakti adressaadiks on AS

Perevara, kellega on Jõgeva Maavalitsus 13. aprillil 2011 sõlminud lepingu maa ajutise

kasutamise kohta, siis on kolmas isik hakanud oma õigusi juba realiseerima.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kalju Sopi määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, lugeda kaebus

tähtaegseks ja saata kaebus Tartu Halduskohtule menetlemiseks. Määruskaebuse kohaselt on

põhjendamatu kohtu etteheide, et ta ei olnud ise hoolikas ja ei jälginud Jõgeva Maavalitsuse

dokumendiregistrit. Kaebetähtaeg ei saa hakata kulgema haldusorgani dokumendiregistrisse

kande tegemisest. Puudub mõistlik põhjendus, miks isik peaks jälgima kõikide riigi- ja

kohaliku omavalitsuse organite registreid, et teada saada, ega pole tehtud isikut puudutavat

haldusotsust, mille andmisesse teda ei ole kaasatud. Määruskaebuses ei nõustuta Jõgeva

maavanema seisukohaga, et ta oleks pidanud visuaalselt nägema, et maatükk on kellegi

aktiivses kasutuses. K. Sopi hinnangul ei ole võimalik visuaalse vaatluse tulemusel jõuda

arusaamiseni, et vastustaja poolt on välja antud haldusakt maa kasutamise kohta. Vaidlusalune

maatükk on olnud pidevas kasutuses iga-aastaselt. Seega ei saa visuaalset vaatlust pidada

määravaks kaebetähtaja kulgemise alguse mõttes. Alternatiivselt jääb K. Sopp kaebetähtaja

ennistamise taotluse juurde, kuna kaebuse esitamise juulis 2011 tingis haldusorgani

õigusvastane käitumine, mille raames ei kaasatud K. Soppi kui kolmandat isikut vaidlustatud

korralduse välja andmisega seotud haldusmenetlusse.

4. Jõgeva Maavalitsuse vastuses leitakse, et halduskohtu määrus on seaduslik, põhistatud ja ei

kuulu tühistamisele. HKMS § 9 lg 9 kohaselt, kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale

teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse

esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kohtupraktika

kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel pidada üksnes

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Praegusel juhul ühtegi

sellekohast objektiivset asjaolu kaebuses ja määruskaebuses esitatud ei ole. Kuna K. Sopp ei

ole esitanud maa ajutiseks kasutamiseks taotlust, siis ei saanud ta olla maa ajutiseks

kasutamiseks loa andmisel menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Samuti ei saa

vaidlustatud korraldus ja selle alusel sõlmitud maa ajutise kasutamise leping rikkuda kaebuse

esitaja õigusi, kuna maa ajutiseks kasutamiseks andmine ei saa puudutada riigimaa

kasutusvalduse taotleja huve. Kuigi Jõgeva maakonnas on „Sirli“ nimelisi katastriüksusi

kolm, on Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistri andmetel „Sirli“ katastriüksuse kohta antud

ainult üks maavanema korraldus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et K. Sopile ei ole vaidlustatud haldusakti pärast selle

andmist vastavalt haldusmenetluse seaduse nõuetele teatavaks tehtud. Samuti on ümber

lükkamata K. Sopi väide, et ta sai selle olemasolust teada alles pärast Jõgeva Vallavolikogu

30. juuni 2011. a otsuse kättesaamist 8. juulil 2011. Kaebus jõudis halduskohtusse. 27. juulil

2011. Seega oleks neid asjaolusid arvestades kaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud 30-

päevase kaebetähtaja sees.

7. Halduskohtu määrusest ei selgu üheselt, milliseid õigusnorme kohus kohaldas, kui ta luges

kaebetähtaja eeltoodust hoolimata möödunuks. Arvestades seda, et halduskohus on heitnud

kaebajale ette seda, et ta ei ole „astunud samme koheselt haldusakti väljanõudmiseks, et

selgusele jõuda, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda“, võib järeldada, et halduskohus on

viidanud Riigikohtu pikaajalisele praktikale (vt nt RKHKm 3-3-1-52-00, p 2; 3-3-1-60-01, p

5; 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-70-06, p 11). Juba 1. septembrist 2006 on see põhimõte sätestatud

HKMS § 9 lg-s 9, mis näeb ette, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud,

kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega

ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks.

Seetõttu kontrollib ringkonnakohus, kas asjas on täidetud HKMS § 9 lg 9 kohaldamise

eeldused.

8. Halduskohtu määrusest ei nähtu, millest on kohus teinud järelduse, et K. Sopp on praeguses

asjas haldusaktist muul viisil teada saanud enne Jõgeva Vallavolikogu 30. juuni 2011. a

otsuse kättesaamist 8. juulil 2011. Ringkonnakohus asja materjalidest selliseid asjaolusid ei

näe. Halduskohus on üksnes viidanud vastustaja seisukohale, mille kohaselt „on olnud

võimalik saada andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist arvuti vahendusel ning

vastava päringu sisestamisel on olnud võimalus teavet saada kaevatavast haldusaktist ning

näha ka haldusakti väljaandmise kuupäeva.“

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 9 lg 9 kohaldamise eelduseks see, kui isikul on

olnud kõigest võimalus haldusakti olemasolust teadasaamiseks. Sätte sõnastusest nähtub

selgelt, et selle kohaldamise eelduseks on see, et isik oleks haldusakti olemasolust juba teada

saanud. Praeguses asjas ei ole tuvastatud, et K. Sopp oleks vaidlustatud haldusaktist saanud

teada enda poolt väidetust varem. Seega ei saa kaebajale ette heita HKMS § 9 lg-st 9 tuleneva

ebamõistliku viivituse keelu rikkumist.

9. Lisaks leiab ringkonnakohus, et halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebajal oli

võimalik saada haldusakti kohta andmeid Jõgeva Maavalitsuse dokumendiregistrist päringu

abil, on ebamõistlik. Isikult ei saa eeldada, et ta teostaks pidevalt päringuid haldusorganite

dokumendiregistrisse, et näha, kas teda huvitavate maaüksuste suhtes on välja antud mingeid

haldusakte. Selline kohustus ei tulene ühestki õigusaktist ning selliste päringute tegemise

kohustuse panemisega isikutele ei saa asendada haldusmenetluse seaduses sätestatud

haldusorgani kohustust menetlusosaliste kaasamiseks ja neile haldusaktide

teatavakstegemiseks. Avalikust infokandjast haldusaktiga tutvuda soovimine eeldab seda, et

isikul oleks üldse ajend seda infot otsida. Seda ajendit ei ole praeguses asjas tuvastatud (vrdl

ka RKHKm 3-3-1-31-03, p 30).

10. Esimese astme kohtu menetluses on vastustaja väitnud, et kaebaja pidanuks seda, et

vaidlusalune maatükk oli 2011. a kevadel juba kellegi kasutusse antud, järeldama juba

visuaalse vaatluse tulemusena, kuna vaidlusalusel maal tehti kevadtöid. Samas ei ole

määruskaebemenetluses vastu vaieldud K. Sopi seisukohale, et sellises maaharimises ei olnud

midagi ebatavalist, kuna see maatükk on olnud pidevas kasutuses, ehkki õigusliku aluseta.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et neil asjaoludel ei saanud kaebaja üksnes maaharimise

faktist teha järeldust, et olemas on mingi uus, kaebaja õigusi rikkuda võiv haldusakt.

11. Kuna ümber lükkamata on kaebaja seisukoht, et sai vaidlustatud Jõgeva maavanema

korraldusest teada alles 8. juulil 2011, ning kaebuse on ta esitanud sellest alates vähem kui 30

päeva jooksul – 27. juulil 2011, siis tuleb kaebus lugeda tähtaegseks.

12. Kuna kaebus tuleb lugeda tähtaegseks, mitte ennistada, siis on asjakohatud halduskohtu

viited kolmanda isiku õiguspärasele ootusele ja väidetavale haldusaktiga antud õiguse

realiseerima asumisele. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukohad kaebaja õiguste ja

kolmanda isiku õiguspärase ootuse kaalumisest on antud kaebetähtaja ennistamise kontekstis

(RKHKo 3-3-1-57-02, p 20). Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et halduskohtu

määrusest ei nähtu mingil määral, miks on kolmanda isiku AS Perevara huvid praegusel juhul

kaalukamad kui kaebaja huvid. Halduskohus on piirdunud üksnes väitega, et AS-ga Perevara

on sõlmitud maa ajutise kasutamise leping ja seega on kolmas isik hakanud oma õigusi

realiseerima. Tuvastamata on seegi, kas ja kuidas on tegelikult selle lepingu alusel AS

Perevara oma õigusi realiseerima hakanud.

13. Eraldi peab ringkonnakohus seoses tähtaja ennistamise problemaatikaga vajalikuks

rõhutada seda, et halduskohtu ja vastustaja seisukoht, justkui oleks kaebetähtaja ennistamise

aluseks üksnes objektiivsed asjaolud, on väär. Riigikohus on selles küsimuses oma varasemat

praktikat sisuliselt muutnud, ning selgitanud, et lisaks objektiivsetele asjaoludele on

kaebetähtaja ennistamise aluseks ka subjektiivset laadi asjaolud (RKHKm 3-3-1-75-08, p

16-17).

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu

määruse ning loeb K. Sopi kaebuse Jõgeva maavanema 6. aprilli 2011. a korralduse nr 213

tühistamiseks tähtaegselt esitatuks.

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene