3-11-2876/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-11-2876 Määruse kuupäev 28.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.K. kaebus Tartu Vangla vastu, milles taotleb kohustada vanglat kompensatsiooni väljamaksmiseks ja vangla süüditunnistamiseks seonduvalt kaebaja kahjunõude taotluse läbivaatamise venitamisega. Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tagastada J.K. kaebus haldusasjas nr 3-11- 2876. 2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (koos tõlkega vene keelde) ja Tartu Vanglale. 3. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

09.12.2011 saabus Tartu Halduskohtule J.K. venekeelne kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas 06.10.2011 vanglale kahju hüvitamise taotluse. Alles kahe kuu möödudes - 30.11.2011 andis vangla kaebajale aega puuduste kõrvaldamiseks (3-30/302-1). Kaebaja väitel on ta 02.12.2011 vastuses vanglale andnud selgitused ja leiab, et vangla vastamise tähtajaks on 06.12.2011.

2 Kaebusega taotletakse: - tunnistada vangla süüdi J. K. taotluse läbivaatamisega venitamises ja lugeda tähtajad möödalastuks põhjendamatult; - arutada J. K. kahjunõude taotlust ja kohustada vanglat kompensatsiooni välja maksma.

1. Kaebaja nõue kohustada vanglat kompensatsiooni väljamaksmiseks.

Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas kinnipeetav J.K. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahjunõude. Vastusest kohtu päringule (20.12.2011 ja 27.12.2011 elektronkirjad) nähtub, et 06.10.2011 on Tartu Vanglas registreeritud J.K. kahju hüvitamise taotlus summas 10000 eurot. Taotluses kaebuse esitaja väljendab soovi moraalse ja füüsilise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot selle eest, et aastatel 2009, 2010 ja 2011 hoiti kaebajat Tartu Vangla E-hoones selle asemel, et hoida teda S-hoones, kus kaebajal oleks võimalik rohkem liikuda ja viibida värskes õhus. Lisaks soovib J. K. hüvitist selle eest, et vangla ei võimaldanud temal kolme aasta jooksul osaleda erinevatel kursustel, programmides, kuigi see oli kirjas kaebaja ITK- s. Sellel põhjusel ei võimaldatud J. K. ka lühiajalist väljasõitu, paremaid tingimusi ja ennetähtaegset vabanemist vanglast. Samas ei määratud J. K. tööle, mistõttu ei olnud kaebajal võimalust maksta elektri eest ja kasutada veekiirkeetjat, teha vangla kauplusest sisseoste ja vajalike dokumentide koopiaid. Lisaks eeltoodule ei lubatud kaebajal osaleda eesti keele kursustel aastatel 2009, 2010, 2011, mistõttu J. K. väidetavalt puudus võimalus pöörduda Justiitsministeeriumi ja vangla poole eesti keeles. Kuna J. K. kahjunõudes avaldatud andmete põhjal ei olnud Tartu Vanglal võimalik tema kahjunõuet menetleda, anti Tartu Vangla 30.11.2011 otsustusega nr 3-30/302-1 J. K. tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks kuni 12.12.2011.

Vastusele lisatud Tartu Vangla 19.12.2011 otsustusest nr 3-30/302-3 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et J. K. ei täitnud Tartu Vangla 30.11.2011 otsustusega „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ nr 3-30/302-1 esitatud nõuet kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, et täpsustada, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev vangla õigusvastane tegevus 2009, 2010 ja 2011. aastal ning milles seisneb vangla süü; vastustaja taotles selgust saada, milline on tekitatud kahju ning milliste tõenditega tõendab J. K. kahju saabumist

Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3 otsustas Tartu Vangla jätta J. K. taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Nimetatud otsustus sisaldab vaidlustamisviidet, kus on märgitud, et taotluse läbivaatamata jätmise otsustuse peale on õigus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul.

HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

3 Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

Tartu Vangla vastustest kohtu järelepärimistele (e-kiri 20.12.2011) ning sellele lisatud Tartu Vangla 30.11.2011 otsustusest nr 3-30/302-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ ja 19.12.2011 otsustusest nr 3-30/302-3 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et J. K. on küll kohtueelselt 06.10.2011 esitanud kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab mittevaralise ja füüsilise kahju hüvitamist Tartu Vanglalt, kuid taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on otsustatud jätta taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja HMS § 43 lg 1 p 3 alusel ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

Kuna kaebaja ei ole täpsustanud vangla nõuet, et milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev vangla õigusvastane tegevus 2009, 2010 ja 2011. aastal ning milles seisneb vangla süü ning milline on tekitatud kahju ning milliste tõenditega tõendab J. K. kahju saabumist, on vangla õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja puudub õigus võtta menetlusse kaebaja taotlus kohustada vanglalt kompensatsiooni väljamaksmiseks. Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt VangS § 11 lg 8 ja lg 81 sätestatule on J.K. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebuse nõue tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale kahju hüvitamise nõude osas.

4

Ühtlasi kohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse nõude tagastamine selle esitajalt õigust seaduses sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus.

2. Kaebaja nõue vangla süüditunnistamiseks seonduvalt kaebaja kahjunõude taotluse läbivaatamise venitamisega.

Kaebaja märgib, et vangla ei vastanud õigeaegselt tema taotlusele ning ei pidanud kinni kahju hüvitamise taotlusele vastamise 2-kuulisest tähtajast vaid venitas põhjendamatult taotluse käiguta jätmisega, määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks alles 30.11.2011. (nr 3-30/302-1). Kaebaja taotleb vangla süüdi tunnistamist taotluse läbivaatamisega venitamises ning taotlusele vastamise tähtaja põhjendamatus möödalaskmises, see on tähtaegselt vastamata jätmises.

Kohus käsitleb antud nõuet tuvastamistaotlusena.

HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Kaebusele lisatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsustusest 19.12.2011 nr 3-30/302-3 ja teistest dokumentidest nähtuvalt on 30.11.2011 teavitanud Tartu Vangla J. K. taotluses esinevatest puudustest andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (kuni 12.12.2011). 02.12.2011 esitas (vanglale laekunud 06.12.2011) J. K. puuduste kõrvaldamise dokumendi. 19.12.2011 otsustusega (nr 3-30/302-3) jättis Tartu Vangla J. K. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ja tuginedes HMS § 43 lg 1 p 3 luges kahjunõude menetluse lõppenuks, kuna taotluse esitaja ei ole taotluses esinenud puudusi kõrvaldanud. Kaebaja sai taotluse läbivaatamise kohta tehtud otsustuse kätte 21.12.2011, mida tõendab vangla esitatud otsuse koopial oma allkirjaga (dokumendi koopia esitatud kohtule e-kirjaga 27.12.2011).

Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kaebaja kahju hüvitamise taotlusele vastati tähtaegselt. Taotluse läbivaatamata jätmise otsustus koostati 19.12.2011 ja toimetati kaebajale kätte 21.12.2011, see on vastatud Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja - 2 kuu jooksul, arvates taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendi registreerimisest Tartu Vanglas. Antud juhul pikenes taotluse läbivaatamise tähtaeg aja võrra, mis anti kaebajale taotluse puuduste kõrvaldamiseks, sest taotluse lahendamise tähtaeg saab alata kohe nõuetele vastava taotluse saamisest. Kohus on seisukohal, et vangla ei ole rikkunud õigusnorme kaebaja taotlusele vastamisel ega süüliselt käitunud.

HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi

5 efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada HKMS § 11 lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1- 20-10). Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab antud J.K. nõude HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel selle esitajale.

Kohus selgitab: seoses J.K. kaebuse tagastamisega HKMS § 11 lg 31 p 1 ja p 5 alusel puudub kohtul vajadus võtta seisukohta kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas.

Mare Priks Kohtunik