3-11-2915/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS T a r t u k o h t u m a j a

Kohtuasja number 3-11-2915 Määruse kuupäev 27.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.S.` kaebus Tartu Maakohtu kohtuniku Kersti Kerstna-Vaks`, Tartu Ringkonnakohtu kohtunike Viivi Tomson`, Andra Pärsimägi ja Üllar Roostoja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks M. S.` hagiavalduse menetlemisel tsiviilasjas nr 2-09-1846 ja taotlus Tartu Maakohutu või Tartu Ringkonnakohtu sooritamata toimingute sooritamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada M.S.` kaebus haldusasjas nr 3-11- 2915.

2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale

3. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult

10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Tartu Maakohtu 22.02.2011 otsusega jäeti rahuldamata M. S.` hagi Ü. J. ja S. K. vastu järgmistes nõuetes: tuvastada kostjate tegevuse õigusvastasus hageja isiklike õiguste rikkumisel ja töölepinguseadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise tõttu; kohustada kostjaid põhjendama hagetavaid väärtushinnanguid; tunnistada kostjate poolt tõendamata väärtushinnangud õigusvastasteks ning kohustada kostjaid lõpetama õigusvastane käitumine.

14.10.2011 kohtuotsusega jättis Tartu Ringkonnakohus M. S. apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Maakohtu 22.02.2011 otsuse muutmata ning menetluskulud maaja ringkonnakohtus M.S.` kanda.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 kohtumäärusest nr 3-7-1-2-762 nähtuvalt on Riigikohus jätnud rahuldamata M.S.` riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks kassatsioonkaebuse koostamiseks Tartu Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsusele tsiviilasjas nr 2-09-1846. Samas on Riigikohus määranud M. S.` tähtaja kuni 16. detsembrini 2011 vandeadvokaadi vahendusel põhjendatud kassatsioonkaebuse esitamiseks.

15.12.2011 esitas M.S. Tartu Halduskohtule elektroonilisel teel digitaalselt allkirjastamata kaebuse, milles kaebab Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunike tegevuse peale M. S.` hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasjas nr 2-09-1846. Digitaalselt allkirjastatuna saabus kaebus 16.12.2011 kell 18.13 ning registreeriti kohtus 19.12.2011.

Kaebuses M. S. märgib, et Tartu Maakohtu kohtunik Kersti Kerstna-Vaks ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud Viivi Tomson, Andra Pärsimägi ja Üllar Roostoja menetlesid kaebaja hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-09-1846, milles esitas kaebaja hagi S. K. ja Ü.J. vastu kaebaja isiklike õiguste kaitseks, kaebaja väidete kohaselt on nimetatud isikud andnud kaebaja suhtes ebakohase väärtushinnangu ning kaebajat laimanud.

Kaebaja märgib kaebuses, et nii Tartu Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud on oluliselt rikkunud tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemisel tema õigusi, mis on väidetavalt toonud kaasa ebaõiged ja õigusvastased kohtulahendid nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks on õigusvastaselt jätnud kaebaja hagiavalduse teise taotluse menetlemata ning võltsinud istungi protokolli ja keeldunud taandumast. Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud on enamik kaebaja poolt esitatud dokumente läbivaatamatult tagasilükanud ning keeldunud samuti taandumast. Kaebuses on märgitud, et M. S.` kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse Riigikohtus senikaua, kui M. S. pole teises menetluses taotlenud tsiviilasja menetlenud kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamist haldusasjas ning tsiviilasja menetluse peatamist senikauaks kuni halduskohtu lahend jõustub. Kaebaja väitel seetõttu ta käesoleva kaebuse Tartu Halduskohtule esitabki.

Kaebaja taotleb kaebuses tuvastada vastustajate tegevuse õigusvastasus tsiviilasja nr 2-09-1846 menetlemisel ning kohustada vastustajaid sooritama toimingud, mida kaebaja on tsiviilasja nr 2-09-1846 menetluse raames taotlenud.

Kohtu seisukohad:

Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS § 4 lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Eeltoodust nähtub, et suhte üheks pooleks peab olema avalik-õiguslik isik. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Käesolevas asjas on kaebus esitatud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kohtunike tegevuse peale menetluse läbiviimisel tsiviilasja lahendamisel. Poolel ja kolmandal isikul on õigus maakohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohtu lahendit on võimalik vaidlustada kassatsioonikorras Riigikohtus kassatsioonkaebuse esitamisega. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse mõnes teises kohtus tsiviilasjas või haldusasjas tehtud lahenditele või menetlusele õigusliku hinnangu andmine. Kui kaebaja ei ole konkreetses tsiviilasjas (kohtuasjas) nõus kohtulahendiga ja asja menetlemisega ning ta leiab, et rikutud on materiaalvõi menetlusõigust, on tal õigus esitada konkreetse esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebus ning kui teise astme kohtulahend kaebajat ei rahulda , on võimalik ringkonnakohtu otsus kaevata Riigikohtusse, kes annab õigusliku hinnangu madalama astme kohtu(te) lahenditele ja asja menetlemisele. Kaebuse materjalidest nähtuvalt on M. S. oma kaebeõigust tsiviilasjas nr 2-09-1846 realiseerinud. Asjaolu, et Riigikohus on jätnud M. S. taotluse riigi õigusabi saamiseks kassatsioonikaebuse koostamiseks rahuldamata põhjusel, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p. 5), ei ole ära võtnud kaebajalt kaebeõiguse realiseerimist. Kaebajale on antud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega 3-7-1-2-762 tähtaeg vandeadvokaadi vahendusel põhjendatud kassatsioonkaebuse esitamiseks.

Kuna antud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse tagastab kohus kaebuse, juhindudes HKMS § 11 lg 1 p 2 ja lg 4 pädevuse puudumise tõttu, selle esitajale.

HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ning oma õiguste kaitseks sai M. S. kasutada edasikaebeõigust. Kuna Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, siis on M. S. käesoleval juhul siseriiklikud õiguskaitsevahendid ammendanud.

Mare Priks Kohtunik