3-11-1190/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.12.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1190

Haldusasi

M.S.i kaebus Harku ja Murru Vangla 9.02.2011

käskkirja nr 55-dm tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: M.S. (isikukood: xxxxxxxxxxxx)

Vastustaja: Harku ja Murru Vangla

Esindaja: Merit Jõgi

Asja läbivaatamise viis

Avalik kohtuistung Tallinnas, 8. detsembril 2011.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Harku ja Murru Vangla 9.02.2011 käskkiri nr 55-dm.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kantud kohtukulud (tasutud riigilõiv)

summas 15,97 eurot.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse

otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati

kinnipeetav M.S.i Murru vangistusosakonna juhataja 9.02.2011 käskkirjaga nr 55-dm

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 60 nõuete

rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani M.S. toime distsipliinirikkumise, mis

väljendus selles, et 12.01.2011 kell 08:40 leiti kambrist 126 kus M.S. üksi kartserikaristust

kandis, kraanikausi taga teibiga kinnitatult ristsõna „Kuma“.

2. 8.03.2011 esitas M.S. käskkirjale vaide, mis registreeriti Harku ja Murru Vanglas samal

päeval nr-ga 5-3/35. Vaide esitaja taotles vangla vangistusosakonna juhataja 9.02.2011

käskkirja nr 55-dm tühistamist. Vaide esitaja selgituste kohaselt ei olnud ta teadlik, et

leitud ese tema kambris on. Samuti puudus vaide esitajal väidetavalt teadmine selle kohta,

kuidas nimetatud ese kambrisse sattus.

3. Harku ja Murru Vangla 12.04.2011 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata, tuginedes

VangS § 63 lg 1 p-le 1, VSkE §-le 60 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p-le 4.

Harku ja Murru Vangla vaideotsuses leiti, et Murru Vangla vangistusosakonna juhataja

9.02.2011 käskkirja nr 55-dm andmine oli õiguspärane.

4. M.S. esitas 11.05.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru Vangla

9.02.2011 käskkirja nr 55-dm tühistamiseks.

5. 24.05.2011 ja 13.06.2011 määrustega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale

täiendavad tähtajad kaebuse puuduste kõrvaldamiseks sh riigilõivu tasumiseks. 10.06.2011

esitas kaebaja kohtule täpsustatud kaebuse ning 27.06.2011 vaideotsuse (tl 13) ning

riigilõivu tasumist tõendava dokumendi (tl 14).

6. 28.06.2011 määrusega võttis kohus kaebuse Harku ja Murru Vangla 9.02.2011 käskkirja

nr 55-dm tühistamiseks menetlusse, tunnistas vastustajaks Harku ja Murru Vangla ning

kohustas vastustajat esitama oma seisukoha.

7. 14.07.2011 saabus Tallinna Halduskohtule vastustaja seisukoht koos vaidlust

puudutavate alusmaterjalidega.

8. Kohtuistung käesolevas kohtuasjas toimus Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajas

8.12.2011.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

9. Kaebaja palub tühistada Harku ja Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 9.02.2011

käskkirja nr 55-dm, kuna kaebaja ei ole rikkumist toime pannud.

10. 12.01.2011 kell 08.40 leiti kambrist nr 126, kus kaebaja kandis kartserikaristust,

kraanikausi tagant teibiga kinnitatud ristsõna „Kuma.“ Kaebaja märgib, et tema

läbiotsimise käigus kambris ei viibinud. Samuti ei teadnud kaebaja midagi sellest

ristsõnast, mistõttu ta palus juhtkonnalt täiendavat juurdlust ning seda, et see ristsõna

hoitakse alles.

11. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et tegemist ei olnud tema ristsõnaga „Kuma.“ Kaebaja

märkis, et ta ei olnud läbiotsimise juures. Kinnipeetavad ootavad koridoris kuni toimub

läbiotsimine. Kui kambris on läbiotsimine, siis ametnik teeb pärast läbiotsimist nimekirja

asjadest, mis ära võeti ning kaebaja pidi kirjutama seletuskirja, kus tuli kirjeldada mis ja

kus oli. Nimekirja kaebajale kohe ei tutvustatud, selle tutvustamisega läks natuke aega.

„Kuma“ leiti 12.01.2011.

12. Kaebaja selgitas, et aresti ajal käis ta jalutamas tund aega iga päev. Enne jalutuskäigule

minekut kontrolliti kaebaja üle. Sama tehti ka siis, kui ta jalutuskäigult tagasi tuli.

Jalutamas käib arestialune üksi. Kellegi teisega kaebaja jalutuskäigu ajal kokku ei puutu.

Kaebaja arvates ei ole jalutuskäiguboksis füüsiliselt võimalik midagi üle anda. Üleval on

sellel võre. Iga kord, kui ta jalutuskäigult tagasi tuli, otsiti kaebaja läbi ja see on

tavapärane. Midagi keelatut aresti kandmise ajal jalutuskäikudelt naasmisel tema juurest ei

leitud.

13. Arestikambris oli kaebaja üksi. Arestikambril on väike aken, mis on avatav. Aken

avaneb vanglahoone küljele. Selle akna taga kinnipeetavad ei liigu, seal liiguvad valvurid.

Akna enda peal ei ole ruume, kus asuvad kinnipeetavad. Selle akna peal on koridor ja

koridori aknad on suletud.

14. Kaebaja on seisukohal, et tegemist ei ole tema ristsõnaga. Vastustaja väide, et see on

kaebaja oma, on tõendamata. Kaebaja tõstatab küsimuse, kas sellel ristsõnal on tema

käekiri ja kelle näpujäljed selle peal on? Kaebaja ei ole seda ristsõna näinud - talle ei ole

seda näidatud ega ka tutvustatud. See ristsõna võeti ära ja viidi minema.

15. Kaebaja märgib täiendavalt, et meditsiinilist läbivaatust tal kartseri ajal ei olnud ja ka

muul põhjusel teda kambrist välja täiendavalt ei viidud.

16. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning mõista välja vastustajalt välja kaebaja kasuks

riigilõiv.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

18. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole rikkumist toime pannud. Muid

argumente oma väite tõendamiseks kaebaja esitanud pole. Distsiplinaarmenetluse käigus

antud ütluste kohaselt ei ole leitud ristsõna tema (kaebaja) oma. Samas seletuskirjas

avaldab M.S. arvamust, et osad valvurid fabritseerivad korrarikkumisi, et ennast ülemuse

silmis paremas valguses näidata. Distsiplinaarmenetluse käigus võetud täiendavates

ütlustes selgitas M.S., et tegemist ei ole tema ristsõnaga ning see pidi kambris olema enne

teda.

19. Vastustaja väidab, et arestikambrit on kinnipeetava seal viibimise ajal korduvalt

läbiotsitud, mille kohta on olemas ka läbiotsimist tõendavad aktid. Enne intsidendi

toimumist midagi keelatut kambris ei olnud. Seega pidi leitud ese kambrisse sattuma

kaebuse esitaja tegevuse läbi, peale sinna kambrisse paigutamist. Kuigi kaebuse esitaja

oma selgituste kohaselt ei ole ta distsipliinirikkumist toime pannud, ei anna kaebaja väited

alust seada kahtluse alla ettekandes toodud rikkumise kirjeldust. Kaebaja pole välja toonud

ühtegi asjaolu, mis seaks kahtluse alla läbi viidud menetluse õiguspärasuse või menetluses

tuvastatud asjaolud.

20. Vastustaja leiab, et eeltoodust tulenevalt, koostoimes kõikide tõenditega, on kaebaja

süü kartserikambris keelatud eseme enda juures hoidmises VangS § 64 sätete kohaselt läbi

viidud distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendamist leidnud. Kuna tegemist on

vangistusalaste õigusaktide süülise rikkumisega, võis kaebuse esitajat distsiplinaarkorras

karistada.

21. Harku ja Murru Vangla vangistusosakonna juhataja 9.02.2011 käskkirja nr 55-dm

andmine oli õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel, sellega kooskõlas proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. Karistuse määramisel hinnatati kõiki kogutud tõendeid kogumis sh

arvestati rikkumise iseloomu, kinnipeetava isikut ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristus on vastustaja hinnangul õiguspärane.

22. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et talle ei ole teada, kas kaebajat on arestikambrist

muuks otstarbeks kui jalutuskäiguks välja viidud ajavahemikul 6.01.2011-12.01.2011.

23. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et jalutuskäigule minevad kinnipeetavad otsitakse

läbi. Kui nad naasevad, otsitakse nad uuesti läbi, sest jalutuskäigu ajal võivad nad

suitsetada, aga kambris see lubatud ei ole. Samas väitis vastustaja, et ta ei tea, kas seda

korda alati täidetakse. Vastustaja ei saa väita, et valvurid ei ole enda kohustusi nimetatud

ajavahemikul täitnud. Üldisemas plaanis on olnud juhuseid, et seda kohustust ei täideta

korrektselt.

24. Vastustaja esindaja väitis kohtuistungil, et jalutuskäiguboksid võimaldavad kahjuks

anda naaberboksist üle esemeid hüpates seina ääre peale, kuid jalutuskäigubokse

valvatakse. Toimub ka videosalvestamine. Samas kinnitas ta, et distsiplinaarmenetluse

käigus neid salvestisi ei kontrollitud. Tavaprotseduur on, et üle kahe nädala salvestatakse

kõik salvestised üle. Seetõttu ei ole ka vaidemenetluses võimalik neid kasutada, kui vaie

esitatakse tähtaja lõpus. Käesoleva juhtumiga seotud salvestised vastustajal puuduvad,

kuna neid ei ole eraldi säilitatud. Neid ei ole ka vastustajale teadaolevalt

distsiplinaarmenetluses uuritud. Vastustajal ei ole võimalik tõendada, et ristsõna oleks

kinnipeetavale antud jalutuskäigu ajal. Ei ole ka tuvastatud seda, et ristsõna oleks kaebaja

poolt täidetud. Samuti ei uuritud näpujälgi ristsõnal ja nii tuvastatud kaebaja puutumus

ristsõnaga.

25. Vastustaja ei tea, kuidas kinnipeetavad toimetavad keelatud asju arestikambrisse.

Vastustaja möönab, et ristsõna endast ohtu ei kujuta, kuid ohtlik on see, et eiratakse

ettenähtud korda. Samuti leiab vastustaja, et ristsõna näol ei ole tegemist

õppekirjandusega.

26. Vastuseks kohtu küsimusele, kas on võimalik, et kinnipeetav ei olnud teadlik ristsõnast

tulenevalt selle asumisest kraanikausi taga ning kuidas selle kambri kraanikauss välja nägi,

ei osanud vastustaja konkreetse kambri kraanikaussi kirjeldada, kuna kambrid on erinevad.

Vastustaja arvab distsiplinaarmenetluses tuvastatu põhjal, et see oli kaebaja ristsõna.

27. Vastustaja kinnitas, et distsiplinaarmenetluse käigus ei võetud eraldi seletusi nendelt

vangivalvuritelt, kes teostasid läbiotsimist kambrites ega fikseeritud seda, et kraanikausi

tagant enne ristsõna leidmist keelatuid esemeid otsiti. 28. Vastuseks kohtu küsimusele kas

on tuvastatud „Kuma“ ristsõna puutumust kaebajaga vastab vastustaja eitavalt.

28. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud

materjale, leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab seda järgmevalt.

30. Harku ja Murru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati

kaebajat Murru vangistusosakonna juhataja 9.02.2011 käskkirjaga nr 55-dm VangS § 67 p

1 ja VSkE § 60 nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani M.S. toime

distsipliinirikkumise, mis väljendus selles, et 12.01.2011 kell 08:40 leiti kambrist 126 kus

M.S. üksi kartserikaristust kandis, kraanikausi taga teibiga kinnitatult ristsõna „Kuma“.

Kaebaja on selgitanud, et ei ole rikkumist toime pannud, kuna leitud ristsõna „Kuma“ ei

ole kaebaja oma ja tema ei teadnus selle kambris asumisest.

31. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumiseks vangistusseaduse, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib

kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust, ühe lühi- või pikaajalise

kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist

kuni 45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse

määramisel juhindutakse VangS §-st 64.

32. Murru vangistusosakonna juhataja leidis, et kaebaja rikkus VangS § 67 p 1 ja VSkE §

60 lg 1. VangS § 67 p 1 kohaselt on julgeoleku tagamiseks vanglas kinnipeetav

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele. VSkE § 60 lg 1 sätestab, et kartseris võivad kinnipeetaval olla

kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige «Eesti Vabariigi

põhiseadus», «Vangistusseadus», «Vangla sisekorraeeskiri» ja «Vangla kodukord»),

abielusõrmus, ususümbolid, mõistlikus koguses õppe- või usukirjandust, kirjapaberit,

kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määrusi,

süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, üks telefonikaart, seep, kamm,

hambapasta, hambahari, käterätt, tualettpaber ning naiskinnipeetaval hügieenisidemed.

Nende esemete hulka ei kuulu kaebaja arestikambrist 12.01.2011 läbiotsimise käigus leitud

ristsõna Kuma., mis seega on keelatud esemeks.

33. Kaebaja ei nõustunud eeltoodud vastustaja seisukohaga märkides, et ei ole rikkumist

toime pannud, kuna ristsõna ei kuulu talle ja ta ei olnus selle asumisest kambris teadlik.

Sama seisukohta on kaebaja kinnitanud ka distsiplinaarmenetluse käigus antud

seletuskirjas (tl 29) ning 26.01.2011 antud täiendavas seletuses (tl 31). Kohtuistungil

märkis kaebaja, et puuduvad igasugused tõendid, et ristsõna kuuluks kaebajale. Vangla ei

ole välja selgitanud, kelle käekiri oli ristsõnal ning kas sellel olid kaebaja sõrmejäljed.

34. Distsiplinaarmenetluse käigus tuleb distsiplinaarkaristuse määramiseks menetluse

läbiviijal tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo ehk kas on

täidetud vastav teokoosseis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole VangS § 67 p-s 1 ning

VSkE § 60 lg 1 sätestatud teokoosseisu tuvastamise nõuded vastustaja poolt täidetud.

Nähtuvalt distsiplinaarmenetluse materjalidest asus vaidlusalune ristsõna kaebaja

arestikambris hoolikalt peidetuna kraanikausi taha. Kaebaja väidab, et ei olnud ristsõna

asumisest kambris üldse teadlik. Sellises olukorras lasub kohustus tõendada kaebaja

teadmine keelatud eseme asumisest ja selle seosest kaebajaga distsiplinaarmenetluse

läbiviijal.

35. Vastustaja on kohtule esitanud vanemvalvur Margus Peberg’i ettekande nr 48 (tl 30),

mis tõendab distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 26-28) kohaselt kaebaja süüd koos

kaebaja seletuskirja ja teiste menetluse käigus läbi töötatud dokumentidega. Kohus ei

nõustu vastustaja eeltoodud seisukohaga, kuna üksnes vanemvalvuri kinnitus, et kambri nr

126 läbiotsimisel leiti ristsõna „Kuma“ ja kaebaja seletused, mis eitavad ristsõna kuulumist

kaebajale, ei ole piisavad tõendamaks kaebaja süüd.

36. Kohus nõustub kaebajaga, et tõendamata on 12.01.2011 kell 08:40 kambrist nr 126

läbiotsimise käigus leitud ristsõna „Kuma“ puutumus kaebajaga. Vastustaja ei ole

tõendanud, et kaebaja oleks toimetanud nimetatud ristsõna oma kambrisse ise aresti

täideviimise ajal või et ta oleks üldse olnud teadlik selle asumisest kambris. Vastustaja

esindaja on seda asjaolu kinnitanud ka kohtuistungil (tl 56).

37. Kohus leiab, et vastustaja väide, et kuna kambrit nr 126 on kinnipeetava seal viibimise

ajal korduvalt läbi otsitud, mille kohta on olemas ka läbiotsimist tõendavad aktid, pidi

leitud ese kambrisse sattuma kaebuse esitaja tegevuse läbi peale sinna kambrisse

paigutamist, on paljasõnaline. Vastustaja on küll kohtule esitanud 6.01.2011 kuupäevaga

läbiotsimise akti, millelt nähtub, et keelatud esemeid nimetatud kuupäeval kell 9:15 ei

leitud, kuid see ei kinnita veel seda, et ristsõna „Kuma“ sattus sinna peale nimetatud

kuupäeva kaebaja teadmisel ning tema tegevuse tulemusena. Kaebaja paigutati nimetatud

kambrisse distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvalt 6.01.2011 kell 10:25. Nähtuvalt

vastustaja esindaja seletustest ja dokumentidest ei ole distsiplinaarmenetluse käigus

küsitletud kambris läbiotsimisi teostanud isikuid asjaolu suhtes, kas nad vaatasid

läbiotsimistel peidetud eseme asukohta kraanikausi taha. Seega on sisuliselt tõendamata, et

ristsõna sattus kambrisse alles pärast kaebaja paigutamist sinna.

38. Kohus leiab teiseks, et vastustaja ei ole tõendanud, et kaebaja oleks ise toimetanud

ristsõna arestikambrisse. Vastavalt distsiplinaarmenetluse materjalidele ja kohtus antud

seletustele otsitakse arestikambrisse paigutatud isik läbi nii enne arestikambrisse

paigutamist kui ka iga kord, kui ta karistuse kandmise ajal pärast arestikambrist lahkumist

sinna naaseb. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebaja otsiti korra kohaselt läbi iga

kord jalutuskäikudele minnes ja sealt tulles ja keelatud esemeid tema juurest ei leitud. Ka

ei ole leidnud kinnitust võimalus, et kaebaja oleks saanud ristsõna omandada kambrisse

toimetamiseks jalutuskäigu ajal. Vastustaja märgib küll võimalust, et läbiotsimist ei viidud

alati läbi piisava hoolikusega, kuid see ei tähenda, et nii saab tõendada kaebaja poolt

ristsõna toimetamist arestikambrisse. Samuti ei ole seda tuvastatud distsiplinaarmenetluse

käigus valvekaamera poolt jalutuskäikude ajal tehtud salvestiselt. Kohus märgib, et

siinkohal on asjakohatu vastustaja väide, nagu tuleks tõendeid (valvekaamera salvestisi)

uurida

alles

vaide

esitamise

järel.

Kohus

on

seisukohal,

et

elementaarne

distsiplinaarmenetluse läbiviimise kord näeb ette, et vajalikud tõendid seaduspärase otsuse

langetamiseks tuleb koguda juba distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal.

39. Kolmandaks leiab kohus, et nähtuvalt vastustaja esindaja kohtus antud selgitustest pole

ka tuvastatud muud kaebaja puutumust või teadlikkust ristsõna olemasolust kambris. Nii ei

ole tuvastatud, et kaebaja oleks ristsõna täitnud ning uuritud ei ole võimalike kaebaja

sõrmejälgede olemasolu ristsõnal (tl 55). Samuti ei ole tuvastatud mingeid muid kaebaja

seoseid vaidlusaluse ristsõnaga. Kohus leiab, et nimetatud tõendite puudumisel ei ole

võimalik vajaliku kindluse määraga väita, et kaebaja oli üldse teadlik ja seotud ristsõna

asumisega arestikambris ja süüdi distsipliinirikkumises, milles teda süüdistatakse.

40. Kokkuvõtvalt leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole

tuvastatud, et kaebaja oleks rikkunud süüliselt VangS § 67 p 1 ja VSkE § 60 lg 1.

Kuivõrd käesolevas asjas ei ole täidetud distsiplinaarsüüteo koosseis, siis ei ole kaebaja

distsiplinaarsüütegu toime pannud ja tema karistamine oli õigusvastane. Kohus rahuldab

kaebuse ja tühistab lähtudes lisaks eeltoodule HKMS § 26 lg 1 p 1 Harku ja Murru Vangla

9.02.2011 käskkirja nr 55-dm.

41. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista kohtukuludena kaebuselt tasutud riigilõiv

summas 15,97 eurot, mille kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja.

Daimar Liiv

Kohtunik