2-11-399/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-11-399

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-399 Tsiviilasi RU hagi TR vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja RU(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp (Advokaadibüroo Consensus, elektronpost helina.luksepp@consensus.ee); Kostja TR(isikukood XXX, elektronpost XXX). Kohtuistungi toimumisaeg 23. detsember 2011.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RUja kostja TR RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada TR ja RU(R ) abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr. XXX.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

2-11-399

2 Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud tütar ja poeg, kes on käesolevaks ajaks täiskasvanud. Suhted abikaasade vahel hakkasid halvenema 2006.a. Juulis 2010.a. lahkus kostja ühisest elukohast ning 30.09.2010.a. sai hageja teada, et kostjal on uus elukaaslane. Seega oli kostja teinud ühepoolse otsuse abielu lõpetamise kohta. Hiljem on kostja keeldunud hagejaga suhtlemast.

Kostja vastus

Kostja hagile kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et temal uut suhet ei ole, soovib suhteid taastada ja peab seda võimalikuks. On lahutusega nõus, kui hageja seda soovib ja see poolte suhete paranemisele kaasa aitab.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Poolte suhted lõppesid juulis 2010.a. seoses kostja kodust lahkumisega. Seega ca poolteist aastat tagasi. Pärast suhete lõppemist ei ole kostja nõustunud hagejaga suhtlema. Ka kohtu nõudele hagile kirjaliku vastuse esitamiseks, kostja ei reageerinud. Kohus jagas ühisvara tagaseljaotsusega. Hageja tunneb ennast sügavalt solvatuna, andestada ei suuda, leppida ei soovi ja taotleb lahutust. Eeltoodust kohus järeldab, et poolte leppimine võimalik ei ole kui üks pool sellest keeldub, abielulised suhted on lõppenud. Hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus leiab, et vastavalt TsMS §-le 164 lg 2 tuleb pooltel menetluskulud kanda kostjal, kuna tema käitumisest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik lahendada vaidlust kohtuväliselt.

Kohtunik