2-11-16861/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-16861 Tsiviilasi Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi SP vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn);

Hageja esindaja Anneli A (XXX);

Kostja SP(isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Mõista SP Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot 57 senti.

3. Välja mõista SP Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis alates 08.09.2011.a. kuni põhinõude – 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) euro 93 sendi täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 määras.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist Swedbank Liising Aktsiaseltsi poolt maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 31 (kolmkümmend üks) eurot 96 senti. Riigilõiv tagastada Swedbank Liising Aktsiaseltsi arvelduskontole 221012021568 Swedbank AS-s, märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-11-16861 ja kostja SP. Menetluskulude jaotus

1. Mõista SP Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks menetluskuluna riigilõiv 3 (kolm) eurot 20 senti.

2. Välja mõista SP Swedbank Liising Aktsiaselts kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 määras menetluskuludelt summas 3,20 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, 101 lg 1, 4, 6, 113 lg 1, § 367 ja § 402.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel õigeksvõtule põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47,93 eurot ja hagi esitamisel riigilõivu 15,98 eurot. 12.12.2011.a. toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et kostja on osaliselt tasunud menetluskulu ja kohtuistungi toimumise hetkel on menetluskuluvõlgnevus 3,20 eurot. Kohus leiab, et ülaltoodud menetluskulu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas koos hagiavaldusega vastavasisulise taotluse. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas asjas on pooled 12.12.2011.a. kohtistungil teatanud, et nad loobuvad mõlemad apellatsioonkaebuse esitamisest. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 13.04.2011.a. tasunud riigilõivu 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 08.09.2011.a. riigilõivu 15,98 eurot, kooku 63,91 eurot. (Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr 221023778606, viitenumbrid vastavalt 2900072369 ja 2900072123). Hagejale kuulub tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 31,96 eurot.

Raivo Einula Kohtunik