3-11-2105/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) kontrollis ja deklareerimise õigsust perioodil 01.07.2007 kuni 31.07.2008. Kontrolli tulemusel koostati
Legislator headnote
AI generated3-11-2105/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kontrolli tulemusel koostati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadriann Ikkonen
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2011, Tallinn
Haldusasja number
3-11-2105
Haldusasi
V.I.i kaebus Maksu-ja Tolliameti 01.08.2011 otsuse nr
6-1/297-6 tühistamise ning vaide esitamise tähtaja
ennistamise
taotluse
uuesti
läbivaatamiseks
kohustamise nõuetes.
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 14. detsembril 2011
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: V.I.;
Esindaja: Rein Küttim.
Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja
tollikeskus,
Esindaja: Martin Aas.
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata;
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu
kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-
kaebus
vahetult
Tallinna
Ringkonnakohtule
(HKMS § 28; § 31 lg 4).
ASJAOLUD
1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) kontrollis
26.11.2009 korralduse nr 12.2-3/9830-1 alusel OÜ Nerelli käibemaksu ja tulumaksu arvestamise
ja deklareerimise õigsust perioodil 01.07.2007 kuni 31.07.2008. Kontrolli tulemusel koostati
23.03.2011 kontrollakt nr 12.2-3/9830-11, millele OÜ Nerelli esitas 06.04.2011 eriarvamuse,
milles ei nõustunud maksuhalduri poolt kontrollaktis toodud järeldustega.
2. 19.05.2011 andis PMTK OÜ-le Nerelli maksuotsuse nr 12.2-3/9830-15, millega määrati
täiendavalt tasumiseks maksukohustusi kokku 28 295,73 eurot.
3. 27.04.2011 andis PMTK vastutusotsuse nr 13-07-156-12, millega kohustas A. I. ja V.I.it
solidaarselt tasuma OÜ Nerelli maksuvõla summas 28 295,70 eurot.
4. 26.05.2011 esitas A. I. vaide, millega taotles vastutusotsuse tühistamist.
5. 18.07.2011 esitas V.I. taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
6. 20.07.2011 otsusega jättis PMTK V.I.i taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
7. 21.07.2011 esitas V.I. uue taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
8. 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 jättis Maksu- ja Tolliamet (MTA) V.I.i taotluse tähtaja
ennistamiseks rahuldamata.
9. 31.08.2011 esitas V.I. MTA 01.08.2001 otsuse nr 6-1/297-6 peale kaebuse Tallinna
Halduskohtule.
10. 06.10.2011 vaideotsega nr 6-1/297-8 rahuldas MTA A. I. vaide osaliselt, tunnistades
vastutusotsuse A. I. osas kehtetuks maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2007 osas, s.o
kokku summas 8 498,59 eurot.
KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
11. Kaebaja palub tühistada MTA 01.08.2001 otsus nr 6-1/297-6 ning kohustada MTA-t vaadata
vaide esitamise ennistamise taotlus uuesti läbi.
12. 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-7/156-12/4 loeti kaebajale kättetoimetatuks Ametlike
Teadaannete kaudu, millest kaebaja ei saanud õigeaegselt teada ning seetõttu läks vaide esitamise
tähtaeg üle 5 päeva. Kaebaja esitas 18.07.2011 taotluse vastutusotsuses nr 13-7/156-12/4 vaide
esitamise tähtaja pikendamiseks. PMTK 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 jäeti kaebaja taotlus
vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Rahuldamata jätmist põhistati eelkõige
sellega, et tähtaja ennistamiseks ei ole kaebaja esitanud mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei
peetud kaebaja viibimist pikema aja jooksul tööülesannete täitmisel Narvas.
13. Kaebuse esitaja soovis 20.04.2011 MTA ametnikega kohtudes tasuda MTA poolt nõutu
kompromissi korras ning selles osas sai kokku lepitud ka tasumisele kuuluv summa ja
tagasimaksmise kord. Kaebajale anti esitatud nõude tasumiseks aega kuni 01.05.2011. Kaebaja
pöördus finantsasutuste ja eraisikute poole kohustuse rahastamiseks. 27.04.2011 selgus, et
PMTK on juba koostanud vastutusotsuse, seega tehti seda 4 päeva kokkulepitust varem.
Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur taganes ühepoolselt varasemalt sõlmitud kompromissist.
14. Kaebajale saadetud maksikirjal asuvate kirjendite alusel võib aru saada, et Eesti Post sai
vastutusotsuse edasitoimetamiseks kätte alles 09.05.2011 ja saatis selle Priisle kontorisse
10.05.2011. Kaebaja sai saadetud vastutusotsuse kätte hilinemisega, kuna viibis tööülesannete
täitmisel Narvas. Postkontorisse pöördumisel sai kaebaja teada, et kiri on tagastatud selle saatjale.
Kaebajal oli õigustatud ootus, et talle saadetakse kordusteade, mida aga maksuhaldur ei teinud.
Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda asjaoluga, et kaebaja oleks kõrvale hoidnud vastutusotsuse
kättesaamisest. Seetõttu ei saa ka pidada õigustatuks vastutusotsuse kättetoimetamist kaebajale
Ametlike Teadaannete kaudu 31.05.2011.
15. Kaebaja esindaja R. Küttim pöördus 2011.a 27 nädalal maksuhalduri esindaja poole, et teada
saada, miks pole vastutusotsust senini kaebajale väljastatud. Maksuhalduri poolt saadud info
kohaselt pidi vastutusotsus olema teistkordse kättetoimetamise ootel. Tegelikult oli teade
vastutusotsuse kohta avaldatud juba pea kuu aega tagasi Ametlikes Teadaannetes. Kaebaja
märgib, et tal puudus igasugune võimalus seda infot Ametlikest Teadaannetest leida ning samuti
puudus tema esindajal vajadus avaldatud infoga tutvumiseks, kuna maksuhaldurilt saadud info
kohaselt pidi vastutusotsus saadetama teistkordselt kaebajale. Kaebuse esitaja esindaja reageeris
koheselt olukorrale, kui sai toimunust teada ning esitas PMTK vastava taotluse tähtaja
ennistamiseks.
16. Kaebaja leiab, et antud juhul olid vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses täidetud kõik
MKS § 50 toodud nõuded taotluse esitamiseks. Samas ei ole maksuhaldur käsitlenud ennistamise
taotluse rahuldamise otsustamisel MKS § 50 lg 6 sätestatut. MKS normid ei keela taotluse
korduvat esitamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, selles on õigesti
kajastatud haldusakti andmise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, haldusakt on
piisavalt motiveeritud ning selle andmisel pole rikutud menetlusnõudeid. Vaidlust ei ole asjaolus,
et PMTK 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-07-156-12 toimetati kaebajale kätte läbi selle
avaldamise Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. Selline avaldamisviis on lubatud MKS § 55
kohaselt. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle
avaldamisest. Seega loeti vastutusotsus V.I.ile kättetoimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise
viimane päev oli 11.07.2011. Esimese taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I.
18.07.2011, seega peale seitsme päeva möödumist vaide esitamise tähtajast.
18. Riigikohus on 13.10.2009 haldusasjas nr 3-3-1-65-09 tehtud määruses (p 16) selgitanud, et
kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv
takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et
haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave
haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast
olenev põhjus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole oma senistes taotlustes maksuhaldurile
ega ka kaebuses halduskohtule toonud välja ühtegi sellist põhjust, mis oleksid käsitletavad
mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks.
19. Vaidlustatavas otsuses tuvastatu kohaselt oli V.I. nii OÜ Nerelli suhtes koostatud
maksuotsusest kui ka hiljem A. I. ja V.I.i suhtes tehtud vastutusotsusest teadlik. 03.03.2004
kohtuasjas nr 3-3-1-10-04 tehtud määruses (p 13) leidis Riigikohus, et „Haldusakti
teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti
teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks,
kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et
adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske
haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka
menetlusosalise aktiivset käitumist.“
20. V.I. seevastu, teades tema suhtes antud vastutusotsuse olemasolust, mitte üksnes ei astunud
aktiivseid samme haldusaktiga tutvumiseks, vaid vastupidi, astus samme selleks, et kõnealust
haldusakti mitte kätte saada. Kuigi nii A. I. kui V.I.it esindas sama esindaja R. Küttim, siis V.I.i
nimel R. Küttim keeldus vastutusotsust 04.05.2011 vastu võtmast. Kui maksuhaldur üritas
seejärel vastutusotsust kätte toimetada posti teel, siis kuigi V. Küttim oli oma taotluse kohaselt
teate tähtkirja saabumise kohta kätte saanud, pöördus V.I. postkontorisse alles siis, kui tähtkiri
oli juba maksuhaldurile tagasi saadetud. Kuna V.I. ei olnud maksuhaldurit teavitanud ka aadressi
muutumisest ega sellest, et elukoha aadressil pole tal võimalust posti vastu võtta, siis ei jäänudki
maksuhalduril muud võimalust haldusakti kättetoimetamiseks, kui selle resolutiivosa
avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seejuures ei näe MKS ega HMS ette mingeid piiranguid
sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti kätte
toimetada perioodilise väljaande kaudu.
21. Nagu eelviidatud kohtulahendist nähtub, siis ei ole haldusakti teatavakstegemisel alati oluline,
et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Eelkõige kehtib see haldusakti
kättetoimetamisel perioodilise väljaande kaudu, kuna tegemist on haldusakti kättetoimetamise
õigusliku fiktsiooniga, milliste MKS-s sätestatud eelduste täitumisel loetakse haldusakt isikule
kätte toimetatuks. Kuigi V.I. väidab, et ei tema ega tema esindaja ei olnud haldusakti
avaldamisest Ametlikes Teadaannetes teadlik, siis vaidlust ei ole selles, et V.I. oli teadlik nii tema
suhtes toimunud vastutusmenetlusest kui ka selle tulemusel antud haldusakti väljastamise faktist.
Sealhulgas oli V.I. kätte saanud vastutusotsuse projekti juba 10.03.2011 oma esindaja R. Küttimi
kaudu.
22. Mis puutub kaebaja väitesse R. Küttimi pöördumisest PMTK poole haldusakti
kättetoimetamise asjaoludega seonduvalt, on tegemist V.I.i poolt tõendamata faktiväitega. Samuti
on paljasõnalised kaebaja väited hea halduse tava ning kompromissilepingu rikkumise kohta
vastutusotsuse andmisel. Esiteks ei ole maksuhaldur mingit kompromissi V.I.iga sõlminud ning
teiseks ei oleks taolise kokkuleppe sõlmimine maksuõiguslikult ka võimalik. Lisaks aga ei oma
väidetava kokkuleppe rikkumisega seotud asjaolud ka mingit puutumust haldusakti
kättetoimetamise ega kaebetähtaja ennistamise küsimusega.
23. Kuigi kaebaja väitel olid täidetud kõik MKS §-s 50 sätestatud alused vaide esitamise tähtaja
ennistamiseks ning kaebaja heidab MTA-le ette ka seda, et maksuhaldur ei käsitlenud taotluse
mitterahuldamise otsustamisel MKS § 50 lg 6 sätestatut, on antud väited täiesti põhjendamatud.
MKS § 50 lg 2 võimaldab maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel ennistada menetlustähtaja, mis on
mööda lastud mõjuval põhjusel. Nagu ka vaidlustatavas otsuses õigustatult on tuvastatud, siis ei
nähtu kaebaja esitatud taotlustest selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada tähtaja
ennistamise põhjendatust. MKS § 50 lg 6 kohaldamine, mille järgi maksuhaldur võib
menetlustähtaja ennistamise või pikendamise seada sõltuvusse tagatise esitamisest, on aga
võimalik üksnes juhul, kui tähtaja ennistamise sisulised eeldused – mõjuva põhjuse olemasolu –
on täidetud. Vastavad põhjendused on MTA toonud ka vaidlustatava otsuse punktis 3.2.6.
24. Lisaks selgitab vastustaja, et 06.10.2011 tegi MTA A. I. vaide lahendamisel vaideotsuse nr 6-
1/297-8. V.I. oli kaasatud antud vaidemenetlusse kolmanda isikuna ning V.I.il oli võimalus
esitada oma seisukohad vastutusotsuse kohta A. I. vaidemenetluses, mida V.I. ka kasutas. Samuti
on V.I.il tulenevalt MKS § 151 ja HKMS § 9 lg 3 õigus vaidlustada A. I. vaide läbivaatamisel
tehtud vaideotsus halduskohtus kolmanda isikuna.
KOHTU PÕHJENDUSED
25. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende
kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
26. Esiteks selgitab kohus, et kuna käesoleva haldusasja esemeks on kaebaja vaide läbivaatamata
jätmise otsus, siis ei ole asjakohased mistahes vastutusotsuse sisu puudutavad argumendid, mh
seisukohad selle kohta, et maksuhaldur taganes ühepoolselt varasemalt sõlmitud kompromissist.
27. Kohus leiab, et vastutusotsus loeti õiguspäraselt kättetoimetatuks selle avaldamisega
Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. MKS § 55 kohaselt kui menetlusosalise aadressi kohta
puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile
teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei
ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seejuures ei näe MKS ega HMS ette mingeid
piiranguid sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti
kätte toimetada perioodilise väljaande kaudu. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist kohustust
edastada maksuhalduri haldusakt tähtkirja teel kättetoimetamiseks ka teist korda.
28. Maksuhaldur saatis kaebaja ja tema isa esindajale R. Küttinile 02.05.2011 e-kirja, milles
teavitas vastutusotsuse üleandmise vajadusest. Vastutusotsus on tehtud mõlemale isikule, st ühel
ja samal vastutusotsusel on kaks adressaati: A. I. ja V.I.. R. Küttim läkski 04.05.2011
maksuhalduri juurde ja võttis vastu vastutusotsuse A. I. nimel, kuid ei teinud seda kaebaja nimel.
See, mis asjaoludel R. Küttim kaebajale adresseeritud vastutusotsust vastu ei võtnud, ei ole antud
juhul oluline, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur talle seda üle anda soovis ja tal oleks
olnud võimalus see vastu võtta.
29. 21.07.2011 V.I.i nimel esitatud vaides märgib R. Küttim: „Suur oli aga V.I.i pettumus, kui ta
sai oma isale A. I. väljastatud vastutusotsusest teada, et tegelikult ei pidanud MTA kinni
kokkuleppest ja koostas vastutusotsuse juba 27.05.2011“ (siin mõeldud ilmselt 27.04.2011).
Seega möönab kaebaja ka ise, et ta tutvus tema isale väljastatud vastutusotsusega, mis on
tegelikult sama vastutusotsus, mis tehti ka kaebajale endale. Mõistagi ei hakka kaebaja isale
väljastatud vastutusotsusest kulgema selle vaidlustamise tähtaeg kaebaja jaoks, ent sellest nähtub,
et kaebaja oli teadlik asjaolust, et talle tehti kohustav haldusakt ja et seda üritatakse talle kätte
toimetada.
30. Peale kaebaja esindajale vastutusotsuse üleandmise nurjumist edastas maksuhaldur veel
vastutusotsuse tähtkirjaga kaebaja kodusele aadressile. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja
postkasti laekus kiri tähtkirja saabumise kohta (vaides sisalduva info kohaselt saabus saadetis
Priisle kontorisse 10.05.2011) ja et kaebaja perekonnaliige helistas seepeale kaebajale ja teavitas
teda tähtsaadetise saabumisest. Kaebaja aga tähtsaadetisele teatisel märgitud tähtajaks järgi ei
läinud. Kohus ei pea usutavates kaebuse esitaja esindaja istungil antud selgitusi, et teatiselt ei
olnud võimalik aru saada, kui kaua tähtkirja postiasutuses hoitakse. Teatised tähtsaadetiste ja
pakkide kohta on lakoonilised, selge sisuga ja standardsed. On äärmiselt ebatõenäoline, et
kaebaja ja tema pereliikmed selliseid teatisi varem saanud ei olnud. Teatistel on alati selgelt
märgitud ka kuupäev, milleni postisaadetist postkontoris hoitakse. Kaebaja märgitud ajaks
postisaadetisele järgi ei läinud ja saadetis tagastati MTA-le.
31. Sellises olukorras, kus kaebaja esindaja ei võtnud vastutusotsust vastu ja ka kaebaja ei võtnud
talle edastatud tähtkirja vastu, on ainult loogiline, et vastustaja kasutas MKS § 55 sätestatud
võimalust dokumendi kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel. Puuduvad
mistahes põhjused, miks vastustaja ei oleks saanud lugeda vastutusotsust kättetoimetatuks
Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Dokumendi resolutiivosa loetakse MKS § 55 kohaselt
kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Seega loeti vastutusotsus V.I.ile
kätte toimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise viimane päev oli 11.07.2011. Esimese taotluse
vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I. 18.07.2011, seega peale seitsme päeva
möödumist vaide esitamise tähtajast.
32. MKS § 50 lõike 2 kohaselt kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib
maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kaebuse esitaja on
toonud ennistamise asjaoluna kaebuses välja asjaolu, et tema töökohustuste täitmisel Narvas
viibimise tõttu ei saanud ta õigeaegselt kirja vastu võtta. Kohus leiab, et tähtaeg jäeti
õiguspäraselt ennistamata, kuna tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud. Tähtaja ennistamine ei
ole kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mistõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka
proportsionaalsuse kontroll. Tähtaja möödalaskmise põhjused on objektiivne kategooria, kus
haldusorgan peab tuvastama faktilised asjaolud, mitte kohaldama neile kaalutlusõiguse alusel
mingit õiguslikku tagajärge. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vaide tähtaegselt
esitamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibis töökohustuste täitmisel Narvas, ei ole objektiivseks
takistuseks vaide esitamisel. Esiteks oli kaebajal maksumenetluses esindaja R. Küttim, kellele
maksuhaldur isegi proovis vastutusotsust üle anda, kuid kes seda vastu ei võtnud. Kaebaja oli
teadlik vastutusotsuse andmisest juba tänu tema isale A. I. vastutusotsuse kättetoimetamisega.
Kui kaebaja sellises olukorras ei astunud ise samme vastutusotsuse kätte saamiseks ja vastupidi,
andis oma esindajale korralduse seda 04.05.2011 mitte vastu võtta, ei ole kuidagi võimalik väita,
et vaide esitamise tähtaeg lasti üle objektiivsete takistuste tõttu vaide esitamisel.
33. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende
endi kanda.
Kadriann Ikkonen
kohtunik