3-11-2105/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2105

Haldusasi

V.I.i kaebus Maksu-ja Tolliameti 01.08.2011 otsuse nr

6-1/297-6 tühistamise ning vaide esitamise tähtaja

ennistamise

taotluse

uuesti

läbivaatamiseks

kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 14. detsembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.I.;

Esindaja: Rein Küttim.

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus,

Esindaja: Martin Aas.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) kontrollis

26.11.2009 korralduse nr 12.2-3/9830-1 alusel OÜ Nerelli käibemaksu ja tulumaksu arvestamise

ja deklareerimise õigsust perioodil 01.07.2007 kuni 31.07.2008. Kontrolli tulemusel koostati

23.03.2011 kontrollakt nr 12.2-3/9830-11, millele OÜ Nerelli esitas 06.04.2011 eriarvamuse,

milles ei nõustunud maksuhalduri poolt kontrollaktis toodud järeldustega.

2. 19.05.2011 andis PMTK OÜ-le Nerelli maksuotsuse nr 12.2-3/9830-15, millega määrati

täiendavalt tasumiseks maksukohustusi kokku 28 295,73 eurot.

3. 27.04.2011 andis PMTK vastutusotsuse nr 13-07-156-12, millega kohustas A. I. ja V.I.it

solidaarselt tasuma OÜ Nerelli maksuvõla summas 28 295,70 eurot.

4. 26.05.2011 esitas A. I. vaide, millega taotles vastutusotsuse tühistamist.

5. 18.07.2011 esitas V.I. taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

6. 20.07.2011 otsusega jättis PMTK V.I.i taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

7. 21.07.2011 esitas V.I. uue taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.

8. 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 jättis Maksu- ja Tolliamet (MTA) V.I.i taotluse tähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

9. 31.08.2011 esitas V.I. MTA 01.08.2001 otsuse nr 6-1/297-6 peale kaebuse Tallinna

Halduskohtule.

10. 06.10.2011 vaideotsega nr 6-1/297-8 rahuldas MTA A. I. vaide osaliselt, tunnistades

vastutusotsuse A. I. osas kehtetuks maksustamisperioodide juuli kuni oktoober 2007 osas, s.o

kokku summas 8 498,59 eurot.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

11. Kaebaja palub tühistada MTA 01.08.2001 otsus nr 6-1/297-6 ning kohustada MTA-t vaadata

vaide esitamise ennistamise taotlus uuesti läbi.

12. 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-7/156-12/4 loeti kaebajale kättetoimetatuks Ametlike

Teadaannete kaudu, millest kaebaja ei saanud õigeaegselt teada ning seetõttu läks vaide esitamise

tähtaeg üle 5 päeva. Kaebaja esitas 18.07.2011 taotluse vastutusotsuses nr 13-7/156-12/4 vaide

esitamise tähtaja pikendamiseks. PMTK 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 jäeti kaebaja taotlus

vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Rahuldamata jätmist põhistati eelkõige

sellega, et tähtaja ennistamiseks ei ole kaebaja esitanud mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei

peetud kaebaja viibimist pikema aja jooksul tööülesannete täitmisel Narvas.

13. Kaebuse esitaja soovis 20.04.2011 MTA ametnikega kohtudes tasuda MTA poolt nõutu

kompromissi korras ning selles osas sai kokku lepitud ka tasumisele kuuluv summa ja

tagasimaksmise kord. Kaebajale anti esitatud nõude tasumiseks aega kuni 01.05.2011. Kaebaja

pöördus finantsasutuste ja eraisikute poole kohustuse rahastamiseks. 27.04.2011 selgus, et

PMTK on juba koostanud vastutusotsuse, seega tehti seda 4 päeva kokkulepitust varem.

Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur taganes ühepoolselt varasemalt sõlmitud kompromissist.

14. Kaebajale saadetud maksikirjal asuvate kirjendite alusel võib aru saada, et Eesti Post sai

vastutusotsuse edasitoimetamiseks kätte alles 09.05.2011 ja saatis selle Priisle kontorisse

10.05.2011. Kaebaja sai saadetud vastutusotsuse kätte hilinemisega, kuna viibis tööülesannete

täitmisel Narvas. Postkontorisse pöördumisel sai kaebaja teada, et kiri on tagastatud selle saatjale.

Kaebajal oli õigustatud ootus, et talle saadetakse kordusteade, mida aga maksuhaldur ei teinud.

Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda asjaoluga, et kaebaja oleks kõrvale hoidnud vastutusotsuse

kättesaamisest. Seetõttu ei saa ka pidada õigustatuks vastutusotsuse kättetoimetamist kaebajale

Ametlike Teadaannete kaudu 31.05.2011.

15. Kaebaja esindaja R. Küttim pöördus 2011.a 27 nädalal maksuhalduri esindaja poole, et teada

saada, miks pole vastutusotsust senini kaebajale väljastatud. Maksuhalduri poolt saadud info

kohaselt pidi vastutusotsus olema teistkordse kättetoimetamise ootel. Tegelikult oli teade

vastutusotsuse kohta avaldatud juba pea kuu aega tagasi Ametlikes Teadaannetes. Kaebaja

märgib, et tal puudus igasugune võimalus seda infot Ametlikest Teadaannetest leida ning samuti

puudus tema esindajal vajadus avaldatud infoga tutvumiseks, kuna maksuhaldurilt saadud info

kohaselt pidi vastutusotsus saadetama teistkordselt kaebajale. Kaebuse esitaja esindaja reageeris

koheselt olukorrale, kui sai toimunust teada ning esitas PMTK vastava taotluse tähtaja

ennistamiseks.

16. Kaebaja leiab, et antud juhul olid vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluses täidetud kõik

MKS § 50 toodud nõuded taotluse esitamiseks. Samas ei ole maksuhaldur käsitlenud ennistamise

taotluse rahuldamise otsustamisel MKS § 50 lg 6 sätestatut. MKS normid ei keela taotluse

korduvat esitamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatav haldusakt on õiguspärane, selles on õigesti

kajastatud haldusakti andmise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, haldusakt on

piisavalt motiveeritud ning selle andmisel pole rikutud menetlusnõudeid. Vaidlust ei ole asjaolus,

et PMTK 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-07-156-12 toimetati kaebajale kätte läbi selle

avaldamise Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. Selline avaldamisviis on lubatud MKS § 55

kohaselt. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle

avaldamisest. Seega loeti vastutusotsus V.I.ile kättetoimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise

viimane päev oli 11.07.2011. Esimese taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I.

18.07.2011, seega peale seitsme päeva möödumist vaide esitamise tähtajast.

18. Riigikohus on 13.10.2009 haldusasjas nr 3-3-1-65-09 tehtud määruses (p 16) selgitanud, et

kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv

takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et

haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave

haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast

olenev põhjus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole oma senistes taotlustes maksuhaldurile

ega ka kaebuses halduskohtule toonud välja ühtegi sellist põhjust, mis oleksid käsitletavad

mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks.

19. Vaidlustatavas otsuses tuvastatu kohaselt oli V.I. nii OÜ Nerelli suhtes koostatud

maksuotsusest kui ka hiljem A. I. ja V.I.i suhtes tehtud vastutusotsusest teadlik. 03.03.2004

kohtuasjas nr 3-3-1-10-04 tehtud määruses (p 13) leidis Riigikohus, et „Haldusakti

teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti

teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks,

kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et

adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel väga raske

haldusaktide teatavakstegemist korraldada. Haldusakti sisuga tutvumine eeldab teatud ulatuses ka

menetlusosalise aktiivset käitumist.“

20. V.I. seevastu, teades tema suhtes antud vastutusotsuse olemasolust, mitte üksnes ei astunud

aktiivseid samme haldusaktiga tutvumiseks, vaid vastupidi, astus samme selleks, et kõnealust

haldusakti mitte kätte saada. Kuigi nii A. I. kui V.I.it esindas sama esindaja R. Küttim, siis V.I.i

nimel R. Küttim keeldus vastutusotsust 04.05.2011 vastu võtmast. Kui maksuhaldur üritas

seejärel vastutusotsust kätte toimetada posti teel, siis kuigi V. Küttim oli oma taotluse kohaselt

teate tähtkirja saabumise kohta kätte saanud, pöördus V.I. postkontorisse alles siis, kui tähtkiri

oli juba maksuhaldurile tagasi saadetud. Kuna V.I. ei olnud maksuhaldurit teavitanud ka aadressi

muutumisest ega sellest, et elukoha aadressil pole tal võimalust posti vastu võtta, siis ei jäänudki

maksuhalduril muud võimalust haldusakti kättetoimetamiseks, kui selle resolutiivosa

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Seejuures ei näe MKS ega HMS ette mingeid piiranguid

sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti kätte

toimetada perioodilise väljaande kaudu.

21. Nagu eelviidatud kohtulahendist nähtub, siis ei ole haldusakti teatavakstegemisel alati oluline,

et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Eelkõige kehtib see haldusakti

kättetoimetamisel perioodilise väljaande kaudu, kuna tegemist on haldusakti kättetoimetamise

õigusliku fiktsiooniga, milliste MKS-s sätestatud eelduste täitumisel loetakse haldusakt isikule

kätte toimetatuks. Kuigi V.I. väidab, et ei tema ega tema esindaja ei olnud haldusakti

avaldamisest Ametlikes Teadaannetes teadlik, siis vaidlust ei ole selles, et V.I. oli teadlik nii tema

suhtes toimunud vastutusmenetlusest kui ka selle tulemusel antud haldusakti väljastamise faktist.

Sealhulgas oli V.I. kätte saanud vastutusotsuse projekti juba 10.03.2011 oma esindaja R. Küttimi

kaudu.

22. Mis puutub kaebaja väitesse R. Küttimi pöördumisest PMTK poole haldusakti

kättetoimetamise asjaoludega seonduvalt, on tegemist V.I.i poolt tõendamata faktiväitega. Samuti

on paljasõnalised kaebaja väited hea halduse tava ning kompromissilepingu rikkumise kohta

vastutusotsuse andmisel. Esiteks ei ole maksuhaldur mingit kompromissi V.I.iga sõlminud ning

teiseks ei oleks taolise kokkuleppe sõlmimine maksuõiguslikult ka võimalik. Lisaks aga ei oma

väidetava kokkuleppe rikkumisega seotud asjaolud ka mingit puutumust haldusakti

kättetoimetamise ega kaebetähtaja ennistamise küsimusega.

23. Kuigi kaebaja väitel olid täidetud kõik MKS §-s 50 sätestatud alused vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks ning kaebaja heidab MTA-le ette ka seda, et maksuhaldur ei käsitlenud taotluse

mitterahuldamise otsustamisel MKS § 50 lg 6 sätestatut, on antud väited täiesti põhjendamatud.

MKS § 50 lg 2 võimaldab maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel ennistada menetlustähtaja, mis on

mööda lastud mõjuval põhjusel. Nagu ka vaidlustatavas otsuses õigustatult on tuvastatud, siis ei

nähtu kaebaja esitatud taotlustest selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse eeldada tähtaja

ennistamise põhjendatust. MKS § 50 lg 6 kohaldamine, mille järgi maksuhaldur võib

menetlustähtaja ennistamise või pikendamise seada sõltuvusse tagatise esitamisest, on aga

võimalik üksnes juhul, kui tähtaja ennistamise sisulised eeldused – mõjuva põhjuse olemasolu –

on täidetud. Vastavad põhjendused on MTA toonud ka vaidlustatava otsuse punktis 3.2.6.

24. Lisaks selgitab vastustaja, et 06.10.2011 tegi MTA A. I. vaide lahendamisel vaideotsuse nr 6-

1/297-8. V.I. oli kaasatud antud vaidemenetlusse kolmanda isikuna ning V.I.il oli võimalus

esitada oma seisukohad vastutusotsuse kohta A. I. vaidemenetluses, mida V.I. ka kasutas. Samuti

on V.I.il tulenevalt MKS § 151 ja HKMS § 9 lg 3 õigus vaidlustada A. I. vaide läbivaatamisel

tehtud vaideotsus halduskohtus kolmanda isikuna.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende

kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.

26. Esiteks selgitab kohus, et kuna käesoleva haldusasja esemeks on kaebaja vaide läbivaatamata

jätmise otsus, siis ei ole asjakohased mistahes vastutusotsuse sisu puudutavad argumendid, mh

seisukohad selle kohta, et maksuhaldur taganes ühepoolselt varasemalt sõlmitud kompromissist.

27. Kohus leiab, et vastutusotsus loeti õiguspäraselt kättetoimetatuks selle avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes 31.05.2011. MKS § 55 kohaselt kui menetlusosalise aadressi kohta

puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile

teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei

ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seejuures ei näe MKS ega HMS ette mingeid

piiranguid sellele, kui kiiresti peale posti teel kättetoimetamise ebaõnnestumist võib haldusakti

kätte toimetada perioodilise väljaande kaudu. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist kohustust

edastada maksuhalduri haldusakt tähtkirja teel kättetoimetamiseks ka teist korda.

28. Maksuhaldur saatis kaebaja ja tema isa esindajale R. Küttinile 02.05.2011 e-kirja, milles

teavitas vastutusotsuse üleandmise vajadusest. Vastutusotsus on tehtud mõlemale isikule, st ühel

ja samal vastutusotsusel on kaks adressaati: A. I. ja V.I.. R. Küttim läkski 04.05.2011

maksuhalduri juurde ja võttis vastu vastutusotsuse A. I. nimel, kuid ei teinud seda kaebaja nimel.

See, mis asjaoludel R. Küttim kaebajale adresseeritud vastutusotsust vastu ei võtnud, ei ole antud

juhul oluline, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur talle seda üle anda soovis ja tal oleks

olnud võimalus see vastu võtta.

29. 21.07.2011 V.I.i nimel esitatud vaides märgib R. Küttim: „Suur oli aga V.I.i pettumus, kui ta

sai oma isale A. I. väljastatud vastutusotsusest teada, et tegelikult ei pidanud MTA kinni

kokkuleppest ja koostas vastutusotsuse juba 27.05.2011“ (siin mõeldud ilmselt 27.04.2011).

Seega möönab kaebaja ka ise, et ta tutvus tema isale väljastatud vastutusotsusega, mis on

tegelikult sama vastutusotsus, mis tehti ka kaebajale endale. Mõistagi ei hakka kaebaja isale

väljastatud vastutusotsusest kulgema selle vaidlustamise tähtaeg kaebaja jaoks, ent sellest nähtub,

et kaebaja oli teadlik asjaolust, et talle tehti kohustav haldusakt ja et seda üritatakse talle kätte

toimetada.

30. Peale kaebaja esindajale vastutusotsuse üleandmise nurjumist edastas maksuhaldur veel

vastutusotsuse tähtkirjaga kaebaja kodusele aadressile. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja

postkasti laekus kiri tähtkirja saabumise kohta (vaides sisalduva info kohaselt saabus saadetis

Priisle kontorisse 10.05.2011) ja et kaebaja perekonnaliige helistas seepeale kaebajale ja teavitas

teda tähtsaadetise saabumisest. Kaebaja aga tähtsaadetisele teatisel märgitud tähtajaks järgi ei

läinud. Kohus ei pea usutavates kaebuse esitaja esindaja istungil antud selgitusi, et teatiselt ei

olnud võimalik aru saada, kui kaua tähtkirja postiasutuses hoitakse. Teatised tähtsaadetiste ja

pakkide kohta on lakoonilised, selge sisuga ja standardsed. On äärmiselt ebatõenäoline, et

kaebaja ja tema pereliikmed selliseid teatisi varem saanud ei olnud. Teatistel on alati selgelt

märgitud ka kuupäev, milleni postisaadetist postkontoris hoitakse. Kaebaja märgitud ajaks

postisaadetisele järgi ei läinud ja saadetis tagastati MTA-le.

31. Sellises olukorras, kus kaebaja esindaja ei võtnud vastutusotsust vastu ja ka kaebaja ei võtnud

talle edastatud tähtkirja vastu, on ainult loogiline, et vastustaja kasutas MKS § 55 sätestatud

võimalust dokumendi kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel. Puuduvad

mistahes põhjused, miks vastustaja ei oleks saanud lugeda vastutusotsust kättetoimetatuks

Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Dokumendi resolutiivosa loetakse MKS § 55 kohaselt

kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Seega loeti vastutusotsus V.I.ile

kätte toimetuks 10.06.2011 ning vaide esitamise viimane päev oli 11.07.2011. Esimese taotluse

vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitas V.I. 18.07.2011, seega peale seitsme päeva

möödumist vaide esitamise tähtajast.

32. MKS § 50 lõike 2 kohaselt kui menetlustähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud, võib

maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kaebuse esitaja on

toonud ennistamise asjaoluna kaebuses välja asjaolu, et tema töökohustuste täitmisel Narvas

viibimise tõttu ei saanud ta õigeaegselt kirja vastu võtta. Kohus leiab, et tähtaeg jäeti

õiguspäraselt ennistamata, kuna tähtaja ennistamise aluseid ei esinenud. Tähtaja ennistamine ei

ole kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mistõttu ei ole käesoleval juhul asjakohane ka

proportsionaalsuse kontroll. Tähtaja möödalaskmise põhjused on objektiivne kategooria, kus

haldusorgan peab tuvastama faktilised asjaolud, mitte kohaldama neile kaalutlusõiguse alusel

mingit õiguslikku tagajärge. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused vaide tähtaegselt

esitamiseks. Asjaolu, et kaebuse esitaja viibis töökohustuste täitmisel Narvas, ei ole objektiivseks

takistuseks vaide esitamisel. Esiteks oli kaebajal maksumenetluses esindaja R. Küttim, kellele

maksuhaldur isegi proovis vastutusotsust üle anda, kuid kes seda vastu ei võtnud. Kaebaja oli

teadlik vastutusotsuse andmisest juba tänu tema isale A. I. vastutusotsuse kättetoimetamisega.

Kui kaebaja sellises olukorras ei astunud ise samme vastutusotsuse kätte saamiseks ja vastupidi,

andis oma esindajale korralduse seda 04.05.2011 mitte vastu võtta, ei ole kuidagi võimalik väita,

et vaide esitamise tähtaeg lasti üle objektiivsete takistuste tõttu vaide esitamisel.

33. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik