2-11-36980/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-36980 Tsiviilasi A K`i hagi L K`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja TK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja L K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

23.11.2011 Tsiviilasja hind 1251,09 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Hagi rahuldada . Välja mõista L Kilt igakuine elatis 139,01 eurot A K kasuks alates hagi esitamisest 05.08.2011.a.. kuni A täisealiseks saamiseni. Välja mõista L K A K kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1768,12 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 05.08.2011.a.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb A K hageja seadusliku esindaja TK kaudu L K elatise väljamõistmist hageja ülalpidamiseks. TK ja L K on XXX.a. sündinud A K vanemad. Alates 2008.a. oktoobrist on kostja toetused tütre ülalpidamiseks lakanud. Seoses töökoha kaotusega Eestis töötab ja elab hageja esindaja koos tütrega Soome Vabariigis, Helsingis. A jätkab muusikaõpinguid Põhja-Helsingi muusikakoolis õppeaastatasuga 288 eurot, tantsuõpinguid Helsingi Tantsukoolis õppeaastatasuga 400 eurot, kergejõustikutreeninguid õppeaastatasuga 120 eurot. TK töötab HKV kuupalgaga 1700 eurot, millest tasub üürid nii Helsingis kui Tallinnas, kus viibib kõik vaheajad ja pühad. Hageja palub mõista elatis tagasiulatuvalt alates 1.10.2008.a.

Kohtuistungil hageja esindaja täpsustab oma nõuet ja soovib elatist alammääras, s.o. 139,01 eurot kuus. Kostja vastuväited Kirjalikus vastuses hagiavaldusele kostja teavitab kohut, et hageja seaduslik esindaja ja kostja

2 leppisid kokku abielulahutuse vaid tingimusel , et tütar A K kasvab üles TK uues perekonnas. Lahutuse põhitingimuseks oli TK poolne keeldumine lapse ülalpidamisrahade sissenõudmiseks L Kilt, kuna TK väidetava tulevase elukaaslase sissetulek on selleks piisavalt suur. Vastavalt kokkuleppele pidi säilima nii lapsele kui ka isale regulaarne kohtumise õigus. Varsti pärast lahutust olukord muutus. TK ei vastanud kontakttelefonile ega võimaldanud ka otse tütrele helistada. Kohtumised tütrega jäid paarile korrale aastas kui tütar äkki ilma etteteatamiseta isa elukohta ilmus. Pärast Soome kolimist jäid telefonid tummaks. Kostja andis loa tütrega Helsingisse kolida aastaks, antud hetkeks on TK hoidnud tütart A K Soomes isast eemal ilma loata 2,5 aastat. Elatisraha maksmisest on kostja sunnitud olnud loobuma, kuna tema sissetulekud on selleks ebapiisavad. Sellest hoolimata on kostja nõus vabatahtlikult maksma oma reaalsest igakuisest sissetulekust seadusega sätestatud osa, mis säilitab temale igakuise miinimumsissetuleku vastavalt seaduse sätetele. Kostja töötab hetkel M pargi hooldustöötajana netotasuga 243,75 eurot kuus. Muid sissetulekuallikaid hetkel ei ole. Tööst vabal ajal tegeleb kostja oma aastase tütre IK kasvatamisega. Kohtuotsuse põhjendused 01.07.2010. jõustunud Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuni 01.07.2010. kehtinud PkS § 60 ja § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.07.2010. kehtiva PkS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. Hageja soovib elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. PkS § 61 lg 4 järgi eeldatakse, et lapse põhjendatud vajadus on 278,02 eurot (4350 krooni), millest vanemad katavad kulud võrdses suuruses. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20). Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi (enne 1.jaanuari 2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni, sama sätte 1.jaanuari 2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278 eurot 2 senti. Alaealise lapse elatismiinimum on seega 139,01 eurot kuus.

3 PkS § 102 lg sätete kohaselt võib kohus vähendada mõjuval põhjusel elatist alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega tuleb välja mõistetava elatise osas tuvastada ülejäänud kostja ülalpeetavate vajadused, vastavaid isikuid ülalpidama kohustatud isikute võimalused ning kostja tegelik majanduslik olukord. Kostja ülalpidamisel on ka temaga kooselav IK. Kuna kostja ei ole tõendanud IK vajadusi, eeldab kohus, et IK põhjendatud vajadus on 278,02 eurot, millest vanemad katavad kulud võrdses suuruses. Kostja ei vaidle vastu elatise määramisele minimaalses määras. Kostja leiab vaid, et ka temale peab säilima seadusega ettenähtud summa. Seadus ei näe ette summat, mis peaks lapsevanemale kätte jääma peale elatise mahaarvamist. Kostja on töövõimelises eas kõrgharidusega mees ja kostjal on kohustus leida endale töökoht, mis võimaldab tal anda ülalpidamist oma alaealiste laste vajadusi arvestades ja võimaldab ka enda vajadusi rahuldada. Kohus selgitab kostjale, et kokkulepe, kus lapsega kooselav vanem loobub elatisest, on tühine. Vanemal, kes on abielu lahutamisel loobunud elatisest, on alati õigus pöörduda elatishagiga kohtu poole. Lapsega kooselava vanema elukaaslane ei ole kohustatud ülal pidama last, kellel on olemas oma isa., kes on seaduse järgi õigustatud andma ülapidamist oma alaealisele lapsele.

Kohus võib hageja nõudel mõista elatise PkS (1995)§ 70 lg 3 järgi välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Samasugune regulatsioon on ka kehtiva perekonnaseaduse järgi. PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2008. Tulenevalt seadusest tuleb elatis välja mõista ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 2008.a. oktoobrist, elatisehagi on kohtule esitatud 05.08.2011.a. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja mõista kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1768,12 eurot (alates 05.08..2010-05.08.2011 s.o. 12 x 139,01 eurot ). TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 23 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja ei ole hagejale elatist vabatahtlikult maksnud, millest tingituna on hageja pidanud esitama kohtusse hagi ja kandma menetluskulusid. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohtas tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Maie Seppo kohtunik