3-11-1778/42 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-1778

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-1778 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi FIE M. T kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsus nr 12.2-3/6271-13; - jätta menetluskulud vastustaja kanda:

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 06.12.2011 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja FIE M. T ja tema esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse esindaja Marika Salmistu

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata FIE M. T kaebus haldusasjas nr 3-11-1778.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 23. detsembril 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

3-11-1778

2

08.04.2011 Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2- 3/6271-13 suurendati FIE M. T käibemaksukohustust 5 696.77 eurot (tl 10-22). 15.06.2011 Maksuja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/264-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ( tl 74-78). 18.07.2011 postitas FIE M. T kaebuse maksuotsusele (tl 5-8). 20.07.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 31). 23.08.2011 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 35-39). 19.10.2011 määrusega määrati kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 152). 21.11.2011 teatasid menetlusosalised kohtule, et ei soovi esitada täiendavaid taotlusi (tl 156, 159). 21.11.2011 taotles kaebaja haagise pildi toimikusse võtmist ( tl 162, 164). 24.11.2011 esitas vastustaja seisukohad kaebaja esitatud taotlustes (tl 166-167). 29.11.2011 esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 172-175). 01.12.2011 esitas vastustaja seisukoha taotlusele (tl 179-185). 01.12.2011 määrusega lahendas kohus esialgse õiguskaitse taotluse (tl 186-189).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt, vaid lähtus eeldusest, et tehingut kaebaja ja OÜ Gravetex vahel ei toimunud. Maksuhaldur ei rakendanud abinõusid maksusumma sissenõudmiseks OÜ-lt Gravetex. Ebamõistlikult palju tähelepanu on pööratud ütlustes esinevatele vastuoludele, kuid arvesse on jäetud võtmata tehingut kinnitavad asjaolud. Tõendite arvestamata jätmist ei ole piisavalt motiveeritud. Kaebaja leiab, et maksumenetluses on rikutud uurimispõhimõtet. Seisukoht, et OÜ Gravetex lõpetas alates 11.05.2010 tegutsemise, ei ole põhjendatud. Selleks ajaks oli lõppenud autoremont, kuid A. G viis lõpule kaebajaga varem kokkulepitud väikelaaduri müügitehingu. A. P äriühingu juhatuse liikmena on andnud ütlusi, mille kohaselt tegeles äriühing vahendamisega ning ta aktsepteeris A. G´i tegevust kopplaaduri müügi vahendamisel, sest allkirjastas arve, lepingu, akti. A. P nägi kopplaadurit enne selle üleandmist ning viis selle eraisikuna Jõõpresse. Äriühingu pangakontot käsutas ja tehinguid tegi A. G. Ettevõtte tausta kontrollimine on loomulik, kui tehingupooled ei tunne teineteist. Antud juhul olid tehingupooled omavahel tuttavad teineteise taustaga ning kaebaja usaldas isikuid ja tehingu tegemine oli mõistlik. E. E´i ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Gravetex 2010 aprilli lõpuni. A. G kinnitas, et äriühing tegutses kuni 11.05.2010. Initsiatiiv tehinguks tuli kaebaja poolt ning A. G leidis soodsa võimaluse tehingu tegemiseks. Põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et M. T andis teadlikult ebaõigeid ütlusi. 2009 esitas OÜ Masinateenus andmed ja hinnapakkumised, parimaks pakkumiseks valiti OÜ Gravetex pakkumine algselt kopplaadur Weidemann kohta, seejärel kopplaadur JCB kohta. PRIA-s saab muuta masina marki, kui tööomadused on samad. Weidemann laaduri hind oli liiga kõrge, Läti SIA Janni tegi soodsaima pakkumise. Asjaolu, et laaduri müük oli vormistatud enne PRIA otsust, ei tõenda tehingu mitte toimumist. M. Tl ei olnud põhjust arvata, et otsus tuleb eitav. Asjaolu, et OÜ Gravetex ei tegutsenud aktiivselt ja ei kasutanud Savi 17 ruume, ei tähenda, et äriühing ei saanud lõpuni viia ühekordset tehingut. Antud perioodil tegutses äriühing OÜ Estmeier kontoris Savi 20, kuhu toodi ka kopplaadur.

3-11-1778

3

SIA Janni dokumentides on ilmselt ekslikult märgitud laaduri töötundideks 48 tundi. 34 tunnis fikseerimise maksuhalduri poolt kinnitab üleandmise-vastuvõtmis aktis märgitud tunde. Kaebaja on läbisõidu osas eksinud. Järeldus, et selline sõiduk ei saa välja näha uuena ja olla kilesse pakitud, on oletuslik. Väikelaaduril ei pea olema tehnilist passi. A. G´i ütluste kohaselt oli garantii tagatud ning M. T´l ei olnud põhjust A. G´i ütlustes kahelda. Laaduri üleandmisest oli möödunud juba pikk aeg ning asjaolu, et dokumendis märgiti üleandmise kohaks Jõõpre asemel Pärnu, ei sea kahtluse alla laaduri üleandmist. Ka järelkäru kohta kasutatakse sõna treiler. Väiksem järelkäru pikkus ja kandevõime ei takista iseenesest selle kasutamist laaduri veoks. Järeldus, et M. Tl puudusid rahalised vahendid laaduri eest tasumiseks, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur on tuvastanud saadud laenu arvelt sularaha väljavõtmise pangast. Kopplaaduri olemasolu ja selle hinda ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Kaebaja ei vastuta selle eest, kui tehingu teine pool ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Alusetu on maksuhalduri etteheited laaduri kasutamisjuhendi esitamata jätmise kohta, maksuhaldur ei ole seda küsinud. Selle puudumisele ei ole kontrollaktis tähelepanu juhitud. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla kauba olemasolu, seega pidi maksuhaldur tulenevalt kohtupraktikast tuvastama kaebaja pahausksuse. Maksuhaldur ei ole sõnaselgelt väljatoonud motivatsiooni, mille kohaselt kaebaja tegutses pahauskselt. Majandustegevuse puudumine ei tähenda seda, et ettevõte ei ole võimeline konkreetset kaupa müüma. Konkreetsel juhul selgitab tehingupoolte omavaheline tutvus ja usaldus tehingu asjaolusid. Kõik maksumenetluses seletused andnud isikud kinnitavad tehingu toimumist. Tehingu toimumist kinnitavad ka tehingu kohta koostatud dokumendid. M.T tasus laaduri eest ülekandega, laadur on tema kasutuses ja valduses. Kui kaebaja on tegutsenud heauskselt, on tal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. See kuidas korraldas oma äritegevust OÜ Gravetex , ei mõjuta kaebaja maksukohustust. Samuti ei ole põhjust kahelda tehingu toimumises SIA Janni ja OÜ Gravetex ning OÜ Gravetex ja kaebaja vahel. Kui SIA Janni´le tasuti, tõendaks see täiendavalt tehingute toimumist.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et tehinguga seotud isikud on omavahel pikaajalised ja head tuttavad. Vastustaja on seisukohal, et tehing vormistati OÜ-ga Gravetex üksnes selleks, et kaebaja saaks tekitada käibemaksu enammakse, et see siis eelarvest tagasi küsida. A. G müüs OÜ Gravetex koos võlgadega A. P´ile veebruaris 2010. Viimane oli äriühingu juhatuse liige 15.06.2010 kuni 09.08.2010 ja müüs äriühingu lätlastele. Äriühingul olid võlad ning osaühing tasumisele kuuluvat käibemaksu eelarvesse ei tasu. Vastustaja hinnangul leppisid pooled just seetõttu kokku tehingu vormistamises läbi osaühingu. Maksuhaldur jõudis juhatuse liikmete seletuste alusel järeldusele, et äriühing lõpetas tegevuse. Äriühing seisuga 23.08.2011 äriregistrile 2010 aasta majandusaruannet ei ole esitanud. Kaebaja seletuse kohaselt koostati arve ja leping mais 2010 ning laadurit nägi ta Savi 17 garaaźis 02.06.2010. Kuna äriühingu tegevus oli seiskunud juba 2009 aasta lõpust ei saanud kaebaja laadurit soetada ja seda näha äriühingu tegutsemisekohas seletuses märgitud aegadel. Vastustaja hinnangul andis kaebaja teadlikult ebaõigeid ütlusi laaduri soetamise kohta. Asjas esitatud tõendite kohaselt oli kaebajale 08.01.2010 seletust andes täpselt teada, et laadurit ei soetatud OÜ-st Masinateenus. PRIA-le esitatud pakkumisi võrreldes on mõlemad pakkumised praktiliselt ühesugused. Kaebajale oli teada, et PRIA maksab kinni odavaima pakkumise. Pärast vastavate kuludokumentide saamist PRIA-s saab muuta masina marki, kui tööomadused on samad.

3-11-1778

4

Algselt plaanis äriühing osta laaduri OÜ-lt Masinateenus. Mis hinnaga oleks äriühing laaduri soetanud ei osanud A. G selgitada. Äriühingu pakkumine oligi odavaim seetõttu, et saavutada PRIA nõusolek osaühingule laaduri soetamiseks. Erinevused laaduri töötundides ei ole iseseisvalt maksustamise aluseks. Garantii osas kaebaja selgitas, et äriühing teeb laadurile garantiid, tehase dokumente garantii kohta tal ei ole. Garantii osas on asjaosaliste seletused omavahel vastuolus.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 18.07.2011 vastustaja 08.04.2011 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 15.06.2011 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 16.07.2011. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja väidetel on põhjendamatu seisukoht, et OÜ Gravetex lõpetas alates 11.05.2010 tegutsemise. Selleks ajaks oli lõppenud autoremont, kuid A. G viis lõpule kaebajaga varem kokkulepitud väikelaaduri müügitehingu. Kaebaja väidetel ei saa asjaolu, et OÜ Gravetx ei tegutsenud aktiivselt ja ei kasutanud Savi 17 ruume, tähendada, et äriühing ei saanud lõpuni viia ühekordset tehingut. Antud perioodil tegutses äriühing OÜ Estmeier kontoris Savi 20, kuhu toodi ka kopplaadur. A G müüs äriühingu ja oli selle juhatuse liige kuni 11.05.2010. A G on maksumenetluses andnud seletuse, mille kohaselt lõpetas äriühing tema juhtimisel tegevuse 11.05.2010. A G´i seletuse kohaselt ei tegutsenud äriühing peale selle müümist 11.05.2010 Pärnus Savi 17. A P ei ole Savi 17 tegutsenud, osaühingu tegevus oli seiskunud (tl 95, 95 pöördel). A G´i seletust äriühingu majandustegevuse lõppemise kohta kinnitab ka alates 11.05.2010 äriühingu juhatuse liige A P oma seletuses, mille kohaselt osteti firma ainult edasimüügi eesmärgil (tl 92 pöördel) ning E E oma seletusega, mille kohaselt oli ta OÜ-s Gravetex tööl üksinda alates 2010 algusest kuni aprilli lõpuni 2010 (tl 113). Asjaolu, et OÜ G majandustegevuseks oli autode remontimine kinnitab äriregistrile esitatud 2009. aasta majandusaruanne ning asjaolu, et 2010 aasta põhieesmärgiks oli autoremondi teenuste pakkumine (tl 42). Seda, et OÜ G tegeles üksnes autode remontimisega kinnitavad A G, E E oma maksumenetluses antud seletustega (tl 42, 95, 113). Maksuotsusega on tuvastatud, et alates 2010 maist ei ole äriühing deklareerinud töötasu väljamaksmist ning alates juulist ei ole äriühing esitanud käibedeklaratsioone (tl 46). Lähtudes eeltoodust on tõendamist leidnud OÜ Gravetex majandustegevuse lõppemine 11.05.2010. Asjaolu, et kaebaja hinnangul tegutses äriühing vahendajana vaidlusaluse tehingu sõlmimisel, ei lükka ümber eelpool tuvastatud asjaolusid äriühingu majandustegevuse lõppemise kohta.

Maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Gravetex puhul on tegemist mittetegutseva ettevõttega, mis omab varifirmadele iseloomulikke tunnuseid (tl 45 pöördel). Äriühing müüdi 11.05.2010 A P´ile ning tegevuse eesmärgiks ei olnud majandustegevuse teostamine. 11.05.2010 äriühingu ainuomaniku otsuse kohaselt arvati juhatusest välja A G ja arvati uueks juhatuse liikmeks A P (tl 45). 12.05.2010 sõlmiti kopplaaduri ostu-müügileping kaebaja ja OÜ Gravetex vahel, mil oli äriühingu juhatuse liikmeks A P.

3-11-1778

5

A P´i poolt maksumenetluses antud seletuse kohaselt ostis ta äriühingu edasimüügi eesmärgil tuttava lätlase palvel. A P oma seletuses kinnitab, et äriühing tegeles vahendusega, kuid tehinguid ei mäleta. A Pi seletuse kohaselt ei ole ta äriühingu nimel volitust A G´i nimele teinud. A P´i seletuse kohaselt tegeles kopplaaduri müügiga ja dokumentide vormistamisega A G, tema üksnes allkirjastas dokumendid, müügi faktiliste asjaolude kohta ei tea ta midagi. Samuti ei tea ta milliste rahasummade eest ning mil moel toimus kopplaaduri soetamine äriühingule. Äriühingu pangakontot käsutas ja tehinguid tegi A G ( tl 92 pöördel, 93). Lähtudes eeltoodust ei olnud A G´il volitusi äriühingu nimel kaebajaga varem kokkulepitud väikelaaduri müügitehingu lõpule viimiseks/vahendamiseks ega äriühingu nimel tehingu osas täiendavate kokkulepete tegemiseks. Seega tegutses A G vaidlusaluse tehingu osas väljaspool äriühingu tegevust. Tulenevalt eeltoodust äriühingu esindaja vaidlusalust tehingut ei teinud, vaid üksnes allkirjastas äriühingu nimel koostatud dokumendid. Ainuüksi tehingu kohta koostatud dokumentide allkirjastamine äriühingu esindajana ei tekita äriühingu majandustegevuses käivet ega too endaga kaasa majanduslikke tagajärgi.

Maksuotsuse kohaselt pöördus maksuhaldur Läti Vabariigi maksuhalduri poole kopplaaduri soetamise asjaolude osas. Saadud vastuse kohaselt ei ole SIA Janni Läti Vabariigi maksuhaldurile kontrollimiseks dokumente esitanud. Seega ei ole tõendamist leidnud ka A G´i väide selle kohta, et kopplaadur soetati nimetatud äriühingult.

Kaebaja väidetel on ettevõtte tausta kontrollimine loomulik, kui tehingupooled ei tunne teineteist. Antud juhul oli tehingupooled omavahel tuttavad teineteise taustaga ning kaebaja usaldas isikuid ja tehingu tegemine oli mõistlik. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. T, A G ja A P on kauaaegsed head sõbrad/tuttavad, kes suhtlevad omavahel (tl 93, 95, 96, 80, 80 pöördel). Samas ei ole vaidluse korral tehingupoolte tausta kontrollimata jätmise aluseks õigusnormide ega kohtupraktika kohaselt tehingut poolte pikakajaline tutvus ja usaldus. Arvestades seda, et eelpool nimetatud isikute puhul on tegemist kauaaegsete heade tuttavatega, saab eeldada, et tegelikkuses olid isikud teadlikud teineteise majandustegevusest. Arvestades kaebaja tegevust kopplaaduri soetamise eesmärgil ning masina ostmiseks läbiviidud toiminguid (enampakkumiste esitamine, taotluse esitamine PRIA-le, PRIA-s taotluse menetlemine) pidi kaebaja olema teadlik tegelikest asjaoludest ja tal oli piisavalt aega reageerida asjaolude muutumisele ning sõlmida tuvastatava sisuga tehing. Lähtudes eeltoodust ei käitunud kaebaja ostjana heas usus ega saanud eeldada, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelikult kauba müüja.

Kaebaja väidetel põhjendamatu on maksuhalduri seisukoht, et M. T andis teadlikult ebaõigeid ütlusi ning asjaolu, et laaduri müük oli vormistatud enne PRIA otsust, ei tõenda tehingu mittetoimumist. Kaebaja andis 08.01.2010 maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt soetatakse kopplaadur PRIA osalusel OÜ-lt Masinateenus orienteeruvalt märtsis 2010 (tl 90 pöördel). Kaebaja on esitanud PRIA-le taotluse toetuse saamiseks väikelaaduri ostmiseks 30.11.2009 (tl 124). Samal kuupäeval on kaebaja esitanud hinnapakkumiste tabeli, kus parima hinnapakkumisena on kaebaja poolt märgitud OÜ Gravetex tehtud hinnapakkumine (tl 123). Seega teadis kaebaja 08.01.2010 seletuse andmisel, et soodsaima pakkumise on teinud OÜ Gravetex ning arvestades seda, et kaebaja kinnitusel kompenseerib PRIA kõige odavama pakkumise, andis kaebaja maksumenetluses teadlikult ebaõigeid ütlusi (tl 199).

3-11-1778

6

Iseenesest asjaolu, et laaduri müük oli vormistatud enne PRIA otsust, ei tõenda vaidlusaluse tehingu mittetoimumist ning maksuotsuse kohaselt ei ole kaebaja maksukohustuse tuvastamisel olnud nimetatud asjaolu ka iseseisvaks aluseks.

Kaebaja maksumenetluses antud ütluste kohaselt teab ta A G´i juba ammu ning teab kus asus OÜ Gravetex kontor, on käinud seal kontoris mitu korda, kuna remontis seal autot (tl 80 pöördel). Kaebaja seletuse kohaselt kirjutas A P kopplaaduri arve, ostu-müügilepingu Gravetx kontoris Savi 17. Kopplaadurit nägi ta 02.06.2010 äriühingu garaazis Savi 17. Kohtuistungil kaebaja oma vande all antud seletuse ütles, et traktori vaatas ta üle Savi 20, maksumenetluses ajas aadressid sassi (tl 199). Kohtu hinnangul ei ole usutavad kaebaja ütlused selle kohta , et ta ajas maksumenetluses äriühingu aadressid sassi, kuna eelnevalt on kaebaja kinnitanud, et on korduvalt käinud äriühingu Savi 17 asuvas kontoris ja remontinud äriühingu garaazis oma autot. Arvestades äriühingu juhatuse liikme A G´i seletust selle kohta, et äriühing ei tegutsenud peale selle müümist 11.05.2010 Pärnus Savi 17 ja A G´i seletust selle kohta, et A P ei ole Savi 17 tegutsenud, kuna osaühingu tegevus oli seiskunud ning maksuotsuses märgitut, mille kohaselt oli Savi 17 sõlmitud rendileping lõpetatud ja 30. novembriks kuulusid ruumid vabastamisele (tl 42, 95, 95 pöördel), ei olnud võimalik kopplaaduri kohta müügidokumente koostada Savi 17 asunud OÜ Gravetex kontoris.

Kaebuse kohaselt on kopplaaduri kohta koostatud dokumentides ilmselt ekslikult märgitud laaduri töötundideks 48 tundi. Töötundidena 34 tunni fikseerimine maksuhalduri poolt kinnitab üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud tunde. Kaebaja on läbisõidu osas eksinud, kuid maksuhalduri järeldus, et selline sõiduk ei saa välja näha uuena ja olla kilesse pakitud, on oletuslik. Kaebaja ei ole kahtluse all seadnud kopplaaduri üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud 34 töötundi. Seega on kopplaadur töötanud enne üleandmist üle 4 tööpäeva. Kaebaja kinnitusel sai ta täiesti uue kopplaaduri (tl 80). Kuna kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse, on kohtu hinnangul kaebaja kohustus tõendada väidet, et neli päeva töötanud sõiduk näeb välja nagu uus kilesse pakitud masin ning sellega ümber lükata maksuhalduri vastupidine väide.

Kaebaja selgituste kohaselt oli tal olemas vajalik rahasumma laaduri ostmiseks, mille sai ta oma sugulastelt. Laenuandjate nimesid, laenusaamise tingimusi ja summasid kaebaja kohtuistungil ei täpsustanud. Kohus selgitas kohtuistungil kaebajale, et tal on kohustus tõendada oma väiteid vastavate tõenditega (tl 201). Kaebaja täiendavate tõendite esitamist vajalikuks ei pidanud. Kaebaja selgituse kohaselt puudub vaidlus selle üle, et tal on laadur olemas, millest saab järeldada, et tal olid ka vahendid tehnika ostmiseks ( tl 202). Kohus kaebaja eelpool toodud järeldusega ei nõustu, ainuüksi laaduri olemasolust ei saa teha järeldusi kaebajal laaduri ostmiseks vajaliku rahasumma olemasolu kohta. Kaebaja on vaidlustanud maksuhalduri järeldused selle kohta, et FIE-l puudusid rahalised vahendid laaduri eest tasumiseks. Antud järeldusele on maksuhaldur jõudnud hinnates kaebaja maksumenetluses antud seletust ja kaebaja tulusid tuludeklaratsiooni alusel. Kaebaja ei ole maksuotsuses käsitletud andmeid kahtluse alla seadnud ega esitanud maksumenetluses ega kohtumenetluses tõendeid täiendavate finantseerimisallikate kohta. MKS § 150 lg 2 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

3-11-1778

7

Kaebaja oma ütluste kinnitamiseks tõendeid ei esitanud. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et tal oli piisavalt rahalisi vahendeid laaduri soetamiseks.

Kaebaja väidetel toimus kopplaaduri vedu Jõõpresse A. P´i poolt sõiduauto järelkäruga. Kaebaja seletuse kohaselt on sõiduauto järelkäru, treiler üks ja sama asi. A P oma seletuse kohaselt viis eraisikuna kopplaaduri Jõõpresse tema isale kuuluva sõiduauto järelkäruga (tl 93). Kuna autoveotreilerid on spetsiaalselt auto vedamiseks mõeldud madalate külgede, sobivate pealesõiduteede ja reguleeritavate nurgatugedega haagised ning sõiduauto järelhaagiste puhul on üldjuhul tegemist universaalsete kasthaagistega, mis sobivad mitmesuguste veoste vedamiseks, ei saa treilerit ja järelkäru lugeda üheks ja samaks tootegrupiks. Samas arvestades seda, et nii treilerit kui ka järelkäru kasutatakse sõiduauto järelhaagistena, ei saa kohtu hinnangul lugeda vastuoluliseks asjaoluks kaebaja ja A P´i poolt maksumenetluses sõiduauto järelhaagise nimetamist erinevate nimetustega.

M. T maksumenetluses antud seletuses väidab, et kopplaaduri transpordi korraldas A P (tl 80 pöördel). A P kinnitab kopplaaduri transportimist Jõõpresse (tl 93). A P´i kirjelduse kohaselt palus A G tal aidata M. T kopplaadur Jõõpresse viia. A G oli juures, kui ta pani kopplaaduri kärule. A G sõitis kopplaaduriga käru peale (tl 93). A G´i maksumenetluses antud seletuse kohaselt tema kopplaaduri transporti M. Tle ei korraldanud, sellega tegeles kas A P või M. T ise. Tema ei olnud Savi tn 20 kohal, kui kopplaadur ära viidi ega tea, kes viis kopplaaduri ära ja kes selle eest maksis (tl 96). Lähtudes eeltoodust on A P´i kirjeldused kopplaaduri transpordi osas vastuolus A G´i seletusega nii transpordi korraldamise kui ka teostamise faktiliste asjaolude osas. Arvestades seda, et kauba transportimine selle saajale on lepingu täitmisel oluline, on eelpool käsitletud ütlused omavahel olulises vastuolus. Kauba transpordi korraldamine ja transport on tähtis arvestades vedamisel tekkida võivat kahju (kaotsiminek või vigastamine) ning sellega kaasneda võivat vastutust.

Kaebajale jääb kaebuse kohaselt arusaamatuks, millistel põhjustel võidakse maksuotsuses kasutusjuhendiga seonduvalt teha faktilisi järeldusi tehingu osas. Kuna üldjuhul antakse teave kauba sihipärase ja ohutu kasutamise kohta kaubaga kaasas olevas kasutusjuhendis, võib kasutusjuhendi puudus teatud juhtudel olla VÕS § 116 alusel käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena, näiteks juhul, kui kasutusjuhend ei ole piisav kauba (antud juhul kopplaaduri) funktsioonide kasutamiseks. Kasutusjuhendi tootega kaasandmise kohustus tuleneb võlaõigusseaduse § 211. Seega saab (eesti keelse) kasutusjuhendiga seonduvalt hinnata kauba osas teostatud tehingut. Kaebaja kinnitusel esitas ta kohtule kopplaaduri kasutusjuhise esimeste lehtede koopiad (tl 7, 28-29). Kuna tegemist oli võõrkeelsete materjalidega, ei võtnud kohus esitatud koopiad tõenditena asja materjalide juurde ning selgitas kaebajale, et tal tuleb võõrkeelsete materjalide tõenditena toimikusse võtmiseks esitada nende tõlked (tl 198). Kaebaja vastavat taotlust ei esitanud ning ühtegi dokumenti rohkem esitada ei soovinud (tl 199, 202).

Kaebaja hinnangul on ebaõige maksuhalduri järeldus, et kopplaaduril on vajalik tehniline pass. Liiklusseaduse § 73 lg 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Liiklusseaduse § 76 lõike 13 ja § 83 lõike 5 alusel on kehtestatud mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord. Korra kohaselt teostatakse sõidukitele tehnonõuetele vastavuse kontroll,

3-11-1778

8

mille kohta tehakse vastav märge sõiduki registreerimise tunnistusele. Liiklusseaduse § 73 lõike 12 ja § 83 lõike 5 alusel on vastu võetud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, mis kehtestab nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele. Määruse § 3 lg 2 alusel kuuluvad kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid korralisele ülevaatusele. Kaebaja seletuse kohaselt kasutab ta kopplaadurit laudas silo ja sõnniku tõstmiseks. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väited selle kohta, et vaidlusalust kopplaadurit kasutatakse liikluses ega selle kohta, et kopplaadur on kantud liiklusregistrisse või on kohustus kanda kopplaadur liiklusregistrisse. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et kopplaaduri puhul on kohustus läbi viia tehnonõuetele vastavuse kontroll. Lähtudes eeltoodust on õige kaebaja väide selle kohta, et kopplaaduri kasutamiseks ei nõutav tehnilise passi olemasolu.

Kaebaja hinnangul on ebaõige maksuhalduri järeldus, et kopplaaduril puudub garantii võimalus. Kaebaja väidetel on garantii tagatud A. G´i seletuse järgi ning kaebajal ei olnud põhjust kahelda selles, et garantiitööd vastavalt A. G´i kinnitusel teostatakse vajadusel Esteimer Grupp OÜ kaudu. VÕS § 230 lg 1 kohaselt on müügigarantiiks käesoleva peatüki tähenduses müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii tingimused määrab garantiiandja, kelleks võib olla tootja, importija, müüja. Garantiitingimused võivad sisaldada ka muid hüvesid nagu garantiiremondi ajaks asendustoodet, ööpäevaringset klienditeenindust vms. Kaebaja maksumenetluses antud seletuse kohaselt on tal kopplaaduri kohta arve, ostumüügileping, üleandmis-vastuvõtmisakt, tehasedokumente tal ei ole. Kaebaja teada asuvad muud dokumendid OÜ Gravetex raamatupidamises. Täpset garantiiaega kaebaja ei tea, kuid on kindel, et garantiiööd teostab OÜ Gravetex oma töötajatega. Samas seletus märgib kaebaja, et ta ei tea osaühingu juhatuse liiget ega töötajaid (tl 80 pöördel, 84 pöördel). A G on maksumenetluses andnud seletuse, mille kohaselt teeb OÜ Estimer Grupp kopplaadurile garantiid, õlivahetust, hooldust suusõnalise kokkuleppe alusel. Garantiid saab teostada Mecro AS (Stokker) (tl 95 pöördel). Seega on kopplaaduri tehingupooltel erinev teadmine garantiid teostava äriühingu osas. Käesoleval juhul kinnitab A. G, et OÜ Esteimer teeb kopplaadurile garantiid, kuna OÜ Gravetex ei ole enam. A. G´i kinnitusel teostab garantiitöid Merco AS. Seega kinnitab garantiikohustuse olemasolu äriühingu juhatuse liige äriühingu nimel, kes ei ole kopplaaduri müüja. Garantiinõue on seotud tagatava kohustusega, kuid asjas ei ole esitatud tõendeid garantii põhisisu ja sellest tulenevate õiguste kasutamise korra kohta ega selle kohustuse aluseks/tagamiseks olevate dokumentide/sõlmitud lepingute olemasolu kohta. Samuti ei selgu kas OÜ Esteimer garantiid andes tegutseb majandusvõi kutsetegevuses ning millisel alusel/põhjustel teostab garantiitöid Mecro AS. Kaebaja eesmärgiks oli uue kopplaaduri soetamine. Kaebaja kinnitusel on kopplaadur igapäevaselt vajalik laudas tööde tegemiseks ning tema jaoks on tegemist olulise masinaga ja ainsa kaebajale kuuluva ainsa põhivaraga. Teadaolevalt on kopplaaduri puhul tegemist mitmesugust laadimisja veotöid tegeva masinaga, millel on erinevad tööomadused ning üldjuhul ka võimalused erinevate tööseadmete vahetamiseks. Arvestades kopplaaduri tööde tegemiseks vajaminevaid tehnilisi omadusi ning selle hinda, on garantii olemasolu ja selle sisu ning tagamine konkreetse isiku poolt tavapärase tarbija ja mõistliku ettevõtja jaoks olulise

3-11-1778

9

tähtsusega asjaolu. Garantii olemasolul ja selle tingimustel ei ole mingit seost tehingu partnerite usaldusega ega teineteise pikaajalisel tundmisega. Hinnates asjas esitatud materjali ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid ja/või annaksid teavet garantiivastutuse eelduste, garantii olemasolu ja selle tingimuste kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, et kopplaaduril on garantii võimalus.

KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kopplaaduri kohta koostatud OÜ G rekvisiitidega arve on fiktiivne, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arve alusel tegelikkuses kaupa ei soetanud. Seega ei ole vaidlusaluse arve puhul tegemist nõuetekohase arvega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel.

Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2012 otsuse resolutsioon:

1. Jätta M. T apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2011 otsus haldusasjas nr 3-11-1778 muutmata. 2. Jätta M. T menetluskulud tema enda kanda.