2-10-56868/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. detsembril 2011

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-10-56868

Kohtuasi

LB

hagi

AB,

AS-i

S

ja

Eesti

Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kinnistu lahusvaraks

tunnistamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

keelumärke

kustutamiseks

ja

ebaõige

omanikukande

kustutamiseks

Tsiviilasja hind

57 520.48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LB(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Kostja I: AB (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Kostja II: AS S (registrikood: XXX, asukoht: XXX),

esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Kostja III: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu,

asukoht Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn), esindaja Gunnar V

Kohtuistungi aeg

16. november 2011

Resolutsioon

1. LB hagi AB, AS-i S ja Eesti Vabariigi

(Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kinnistu lahusvaraks

tunnistamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

keelumärke

kustutamiseks

ja

ebaõige

omanikukande

kustutamiseks rahuldada

2. Tuvastada, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna

Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXX kantud

Kinnistu asukohaga Tallinnas XXXon LB lahusvara

3. Tunnistada

lubamatuks

Harju

tööpiirkonna

kohtutäitur Kristiina Feinmanni menetluses olevas võlgnik

AB täiteasjas nr 034/2010/1996 läbiviidav täitemenetlus

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

kinnistusjaoskonna kinnisturegistriossa nr XXX kantud

kinnistu, asukohaga Tallinnas XXX, suhtes

4. Tuvastada

Eesti

Vabariigi

Justiitsministeeriumi

kaudu

kohustus

anda

nõusolek

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX

III jakku 21.10.2008.a. 14.10.2008.a. kinnistamisavalduse

alusel kantud keelumärke kinnisasja käsutamise keelamiseks

Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuur) kasuks,

kustutamiseks

5. Tuvastada AB kohustus anda nõusolek Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

jaoskonna

kinnisturegistriosa nr XXX II jakku tehtud kande nr 1 AB

(isikukood XXX) kustutamiseks

6. Tuvastada AB kohustus anda nõusolek Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

jaoskonna

kinnisturegistriosa nr XXX II jakku omanikukande

tegemiseks LB(isikukood XXX) nimele

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud AB kanda 48,61% ulatuses ja

AS-i S kanda 48,61% ulatuses

2. Jätta Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu)

kanda menetluskulud 2,78% ulatuses

3. Välja

mõista

AB

menetluskulu

31.75

€

(kolmkümmend üks eurot ja 75 senti) Eesti Vabariigi kasuks

4. Välja mõista AB viivis menetluskuludelt 31,75

eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi (VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks

5. AB tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud

menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606

Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse

selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja

menetlusosalise nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on kostja I suhtes kostja II kui sissenõudja avalduse ja Harju Maakohtu

10.03.2010 otsuse kriminaalasjas nr 1-09-3576 alusel algatatud Harju tööpiirkonna kohtutäitur

Kristiina Feinmann poolt täitemenetlus, täiteasi 034/2010/1996.

09.10.2010 edastas kohtutäitur hagejale teate täitetoimingust, mille kohaselt 13.12.2010.a. kell

13.30 toimub kostja I vara (kinnistusraamatu registriosa nr XXX, asukoht Harjumaa, Tallinna

linn, Nõmme linnaosa, XXX- edaspidi nimetatud „ Kinnistu“) arestimine.

Arestitav vara on küll kantud kinnistusregistris kostja I nimele, kuid see kuulub vastavalt kostja I

ja hageja vahel 22.12.2004 sõlmitud ja abieluvararegistrisse kantud abieluvaralepingule,

lahusvarana hagejale. Kinnistusraamatukanne on ebaõige, selle parandamine ei olnud

asjatundmatusest õigeaegselt läbi viidud, kostja I suhtes kriminaalmenetluse algatamise ja vara

arestimise tõttu 2008.a. ei olnud see ka enam hageja ja kostja I kokkuleppel võimalik.

19.03.1993.a. registreeriti hageja ja kostja I abielu. 13.10.1995.a. sõlmitud ostu-müügilepinguga

omandas kostja I Elamuühistult XXX 1/10 mõttelist osa viimasele kuulunud pooleliolevast kahe

korrusega 10 korteriga elamust asukohaga Tallinnas XXX, milline asus 6795 m2 suurusel

õiguslikul alusel kasutataval maal Tallinnas XXX. Lepingu p.3 kohaselt läks kostja I kasutusse

korter asukohaga XXX. 20.08.1998.a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 993-k otsustati

XXX maa erastada kostjale I. 20.05.1998.a sõlmisid Tallinna Linnavalitsus Eesti Vabariigi nimel

ja kostja I XXX maaüksuse ostu-müügilepingu, mille alusel esitati kinnistamisavaldus Tallinna

Kinnistusametile. 22.11.2004.a sõlmisid kostja I ja hageja abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu.

Abieluvaralepingu punkti 1.1. alusel oli lepingu esemeks abikaasade poolt omandatud vara ja

omandatav vara, sealhulgas ka varalised õigused ja kohustused. 06.12.2004.a kandeotsusega

kanti abieluvaraleping abieluvararegistrisse. Abieluvaralepingu p. 2.1. kohaselt leppisid

abikaasad kokku lepingu lisas nimetatud vara jagamises selliselt, et lepingu lisa punktis 1

nimetatud vara jääb hageja lahusvaraks.

Lepingu lisa 1 punkt 1 pealkirjaga vara nimekiri ja jaotus, alapunkt 1.1.4 märgitakse, et Riikliku

ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi on kantud Tallinnas XXX asuv ehitis, mille koosseisus

on kahekorruseline ridaelamu boks, eluruumide pinnaga 107 m2, ehitisregistri koodiga XXX,

koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lisa 1 p 1 alapunkt 1.1.6 kohaselt ehitise aluse maa

kinnistusraamatusse kandmiseks on ajavahemikul 26.10.2004 – 28.10.2004 kinnistusosakonnale

esitatud kinnistamisavaldus ning väljaandes Ametlikud Teadaanded on 02.11.2004 ilmunud maa

esmakinnistamise teade, kuid maad ei ole kantud kinnistamisraamatusse. 22.12.2004.a kanti

20.05.1998.a kinnistamisavalduse alusel XXX asuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

kostja I. 14.10.2008.a rahuldas Harju Maakohus määrusega kriminaalasjas nr 1-08-13442

eriasjade prokuröri taotluse, millega arestiti kostja I vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks kostjale

I kuuluv vara – kinnistu nr XXX aadressil XXX, Tallinn. 14.10.2008.a esitatud

kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelamiseks

keelumärge Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuur) kasuks. Keelumärke seadmisel lähtuti

kinnistusraamatu omanikukandest, mistõttu eeldati, et kinnistu omanik on kostja I. 21.01.2010.a

esitas hageja Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kostja I nõusolekul avalduse kanda kinnistu

registriosa kolmandasse jakku AÕS § 65 alusel vastuväide hageja kasuks kinnistusraamatu

ebaõige omaniku kande muutmise nõude tagamiseks. Harju Maakohtu kinnistusosakonna

kohtunikuabi jättis 08.03.2010 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata põhjusel, et

registriosa nr XXX kolmandasse jakku on kantud 14.10.2008.a kinnistamisavalduse alusel

keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Põhja Ringkonnaprokuratuuri)

kasuks 21.10.2008.a. 08.03.2010.a kandemääruse peale esitas hageja määruskaebuse, mille Harju

Maakohus jättis rahuldamata ning edastas kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 12. mai 2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15652 hageja

määruskaebuse rahuldamata. Määruses tõi kohus välja, et hageja saab enda omandiõigust kaitsta

TMS-is sätestatud võimalusi kasutades, st TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik sundtäitmise

eseme suhtes, mille suhtes on tal sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks

tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 31.05.2010 lahutati hageja ja

kostja I abielu. 18.augustil 2010.a jättis Riigikohus menetlusse võtmata kostja I

kassatsioonkaebuse kohtuasjas nr 1-09-3476. Sellest tulenevalt jõustus 19.08.2010.a. Harju

Maakohtu 10.03.2010 otsus, millega mõisteti kostjalt I välja tsiviilhagi korras EEAS-i kasuks

18 300.- krooni, ISAS-i kasuks 5 112 782.- krooni, kostja II kasuks kuriteoga tekitatud kahju

katteks 1 429 229,30 krooni ja kannatanu poolt kriminaalasja menetlemisega seoses kantud

kulud summas 113 354,60 krooni, riigituludesse menetluskulud kokku 191 517,70 krooni.

Sissenõudja kostja II esitas 24.09.2010.a. kohtutäitur Kristiina Feinmannile täitmiseks võlgniku

kostja I vastu Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-09-3576, mille kohaselt on võlgnikult

sissenõudja kasuks välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju katteks 1 429 229,30 krooni ja

kannatanu poolt kriminaalasja menetlemisega seoses kantud kulud summas 113 354,60 krooni.

09.11.2010 teatas kohtutäitur Kristiina Feinmann kostja I vara arestimisest.

Hageja on seisukohal, et tema ja kostja I vahel sõlmitud abieluvaralepinguga jäeti kinnistu

hageja ainuomandisse, kinnistu ei ole kostja lahusvara ega kuulu talle. Uus kinnistamisavaldus

jäi kinnistusosakonda esitamata poolte asjatundmatuse tõttu, mistõttu 22.12.2004.a kanti

kinnistusraamatusse omanikuna kostja I. Kande tegemisel lähtus kinnistusosakond 20.05.1998

esitatud kinnistamisavaldusest, mis ei piira ega välista hageja õigust nõuda enda sissekandmist

kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna. Sundtäitmine Tallinnas XXX asuva kinnistu

suhtes

kostja

I

võlgade

katteks,

on

lubamatu.

Kuna

Eesti

Vabariigi

(Põhja

Ringkonnaprokuratuur) kasuks on tehtud kinnistu III jakku keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks kostja I suhtes rahuldatud tsiviilnõuete tagamiseks, kuid kinnistu kuulub vastavalt

abieluvaralepingule hagejale ning sundtäitmine kinnistu suhtes on lubamatu, puudub

keelumärkel õiguslik alus ning see tuleb kustutada. Vastava nõusoleku puudumise tõttu taotleb

hageja, et tuvastataks kostja III kohustus anda nõusolek keelumärke kustutamiseks.

Kostjate vastuväited

Kostja I võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks ja palus see rahuldada.

Kostja II vaidles hagile vastu ja palus selle läbi vaatamata või rahuldamata jätta. Vastuväidete

kohaselt ei saanud kinnistu olla hageja ja kostja I abieluvaralepingu esemeks, kuna

abieluvaralepingu

sõlmimise

ajal

22. novembril

2004

ei

olnud

kinnistu

kantud

kinnistusraamatusse, mistõttu see ei saanud osaleda õiguskäibes; kinnistu kohta avati registriosa

22. detsembril 2004, abieluvaraleping ei oma hiljem tekkinud kinnistule mitte mingit õiguslikku

mõju; hagejal ei ole kinnistu suhtes sundtäitmist takistavat õigust, sh omandiõigust või

asjaõigust, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

Kostja III asus seisukohale, et hageja poolt esitatud faktilistel asjaoludel ei saa ta olla antud

tsiviilasjas kostja, vaid kolmas isik kostja I poolel, mistõttu ta palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Abielutunnistusega XXX 19.03.1993 ja abielulahutuse tunnistusega BL XXX 31.05.2010 on

tõendatud, et pooled olid abielus ajavahemikul 19.03.1993 - 31.05.2010, mistõttu kohaldab

kohus tsiviilasja lahendamisel perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 tulenevalt enne 1.juulit 2010

kehtinud perekonnaseaduse sätteid.

Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara

on abikaasade ühisvara. PKS § 7 kohaselt määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks

seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud.

Tulenevalt PKS § 9 lg 1 p 2 võidakse abieluvaralepinguga kindlaks määrata, milline abielu kestel

omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara, PKS § 10 lg 1 kohaselt võib

abieluvaralepingu sõlmida ka abielu kestel.

13.10.1995 sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et Elamuühistu XXX müüs kostjale I

1/10 mõttelist osa temale kuulunud pooleliolevast kahe korrusega 10 korteriga elamust

asukohaga Tallinnas XXX, milline asus 6795 m2 suurusel õiguslikul alusel kasutataval maal

Tallinnas XXX. Lepingu p.3 kohaselt läks kostja I kasutusse korter asukohaga XXX.

20.02.1998.a Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 993-k on tõendatud, et kinnistu on

moodustatud maa ostueesõigusega erastamise teel, Tallinna Linnavalitsuse ja kostja I vahel

20.05.1998 sõlmitud XXX maaüksuse ostu-müügilepinguga on tõendatud maa omandamine

ostueesõigusega erastamise teel ja ühtlasi tekkinud kinnistu kuulumine PKS § 14 lg 1 alusel

abikaasade ühisomandisse.

22.11.2004.a Tallinna notar Robert Kimmeli koostatud ja tõestatud notariaalaktiga nr. XXX on

tõendatud, et kostja I ja hageja sõlmisid 22.11.2004 abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu.

Abieluvararegistri väljavõttega on tõendatud, et abieluvaraleping kanti 06.12.2004.a

kandeotsusega abieluvararegistrisse.

Abieluvaralepingu punkti 1.1. alusel oli lepingu esemeks abikaasade poolt omandatud vara ja

omandatav vara, sealhulgas ka varalised õigused ja kohustused.

Abieluvaralepingu p. 2.1. kohaselt leppisid abikaasad kokku lepingu lisas nimetatud vara

jagamises selliselt, et lepingu lisa punktis 1 nimetatud vara jääb hageja lahusvaraks.

Lepingu lisa 1 punkt 1 pealkirjaga vara nimekiri ja jaotus, alapunktis 1.1.4 märgitakse, et

Riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi on kantud Tallinnas XXX asuv ehitis, mille

koosseisus on kahekorruseline ridaelamu boks, eluruumide pinnaga 107 m2, ehitisregistri

koodiga XXX, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lisa 1 p 1 alapunkt 1.1.6 kohaselt

ehitise aluse maa kinnistusraamatusse kandmiseks on ajavahemikul 26.10.2004 – 28.10.2004

kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldus ning väljaandes Ametlikud Teadaanded on

02.11.2004.a.

ilmunud

maa

esmakinnistamise

teade,

kuid

maad

ei

ole

kantud

kinnistamisraamatusse.

Eelnevaga on tõendatud abikaasade, hageja ja kostja I, kokkulepe, et kinnistu asukohaga

XXXjääb hageja lahusvaraks. Abieluvaralepingu punktis 3.2. on abikaasad kokku leppinud ja

avaldanud soovi kanda kinnisomandi, mis moodustatakse abieluvaralepingu lisa punktis 1.1.4.

nimetatud ehitise baasil ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

Kuna abieluvaralepingu sõlmimise ajaks ei olnud kinnistusregistriosa XXX avatud, oli

abieluvaralepingu täitmiseks vajalik hilisemalt veelkordselt esitada kinnistusametile avaldus

asjaõigusliku kokkuleppe alusel omandikande muutmiseks.

Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et registriosa avati ja kostja I kanti 22.12.2004.a

20.05.1998.a kinnistamisavalduse alusel XXXasuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse.

Hageja väitel jäi uus kinnistamisavaldus esitamata kinnistusosakonda poolte asjatundmatusest,

mistõttu 22.12.2004.a kanti kinnistusraamatusse omanikuna kostja I. Toimingu tegemisel lähtus

kinnistusosakond

algsest

20.05.1998

esitatud

kinnistamisavaldusest.

Ülejäänud

kinnistusregistrisse kandmisele kuulunud lahusvara osas on abieluvaraleping täidetud, kuna

kanded on hageja nimel.

PKS § 12 lg 1 kohaselt lõpeb abieluvaraleping abikaasa surma või abielu lahutamisega. Hageja

ja kostja I abieluvaraleping lõppes abielu lahutamisel 31.05.2010.

PKS § 12 lg 2 kohaselt abieluvaralepingu lõppemisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad

õigused ja kohustused. Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara

jagatakse vastavalt abieluvaralepingule.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt PKS § 9 lg 1 p 2 ja p 4 ning lepinguvabaduse põhimõtetest,

mille järgi määravad lepingu pooled ise lepingu eseme, võisid hageja ja kostja I määrata kindlaks

abikaasade varalised õigused tulevikus kinnistusraamatusse kandmisega omandatava kinnistu

Trummi tee 38G Tallinnas suhtes. Nimetatud sätete järgi ei olnud oluline, kas vara, mille suhtes

määrati kindlaks abikaasade õigused, oli olemas või mitte või kas vara näol oli tegemist

kinnistusraamatusse kantud varaga. Asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse sätted ei

välistanud kinnisomandi käsutamise kokkulepete sõlmimist enne kinnisomandi kinnistamist.

Abieluvaralepingu sõlmimise ajal kehtinud kinnistusraamatuseaduse (KRS) redaktsiooni § 34 lg

6 sätestas, et kinnistamisavalduses peavad olema näidatud kinnistu registriosa number, millesse

taotletakse kande tegemist (välja arvatud kande taotlemisel avatavasse registriossa), ning

taotletava asjaõiguse sisu. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-134-04 p.-s 16 on KRS § 34 lg 6

tõlgendanud selliselt, et antud säte lubab kinnistamisavalduses kinnistu numbri märkimata jätta

ja viitab nii võimalusele esitada kinnistamisavaldusi ka kinnisasja kohta, mida ei ole veel

kinnistusraamatusse kantud.

Asjaolu, et hageja ei ole senini kinnistusraamatusse kantud kinnistu omanikuna, ei välista hageja

õigust nõuda käesoleval ajal 22.11.2004.a sõlmitud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu alusel

enda sissekandmist kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna, kuna abieluvaralepingut võib

täita ja kinnistusraamatu kandeid muuta ka pärast abielu lõppemist.

22.11.2004.a sõlmitud abieluvaralepingu ja asjaõiguslepingu alusel kuulub kinnistu lahusvarana

hagejale.

Seega, võttes arvesse eelpoolnimetatud tõenditega tõendatud asjaolusid ja PKS § 12 lg 2 teises

lauses sätestatut, mille kohaselt tuleb määrata abikaasade varalised õigused kindlaks vastavalt

abieluvaralepingule,

tuvastab

kohus,

et

Tallinnas

XXX

asuv,

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kantud kinnistu on hageja lahusvara.

Eelnevast tulenevalt on kinnistusraamatu kanne, mille järgi on kinnistu omanikuks kostja I,

ebaõige. Kinnistu omanikukande muutmiseks kohustamise nõude on kostja I õigeks võtnud,

mistõttu ei vaja kohtuotsus selles osas täiendavat põhjendamist ning hagiavalduse nõuded kostja

I suhtes Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr

XXX II jakku kande nr 1 all tehtud kande kustutamiseks ja hageja kohta kinnistu registriosa nr

XXX II jakku kande tegemiseks kuuluvad rahuldamisele tulenevalt AÕS § 65 lg 1, KRS § 341

lg 1, 2 p 1 ja 8, TSÜS § 68 lg 5.

Harju Maakohtu 10.03.2010 otsusega on tõendatud, et kostjalt I mõisteti välja tsiviilhagi korras

EEAS-i kasuks 18 300.- krooni, ISAS-i kasuks 5 112 782.- krooni, kostja II kasuks kuriteoga

tekitatud kahju katteks 1 429 229,30 krooni ja kannatanu poolt kriminaalasja menetlemisega

seoses kantud kulud summas 113 354,60 krooni ning riigituludesse menetluskulud kokku 191

517,70 krooni. Otsus jõustus 19.08.2010.a., kui Riigikohus jättis 18. augustil 2010.a menetlusse

võtmata kostja I kassatsioonkaebuse kohtuasjas nr 1-09-3576.

09.11.2010 kohtutäitur Kristiina Feinmanni teatega on tõendatud, et sissenõudja kostja II esitatud

avalduse ja Harju Maakohtu 10.03.2010 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-09-3576 alusel

algatatud täitemenetluses täiteasjas nr. 034/2010/1996 toimub võlgniku kostja I vara

(kinnistusraamatu registriosa nr XXX, asukoht Harjumaa, Tallinn linn, Nõmme linnaosa, XXX)

arestimine 13.12.2010 kell 13.30 kohtutäituri büroos.

TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist

takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks

või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas

sundtäitmine toimub.

Kuna kohus eelpool tuvastas, et kinnistu kuulub hagejale, et tegemist ei ole abikaasade

ühisvaraga, et kinnistu ei ole kinnistusraamatu kandest hoolimata kostja lahusvara ning

kohtulahend ei puuduta hagejat, siis omandiõiguse kuuluvuse tõttu hagejale on kinnistu suhtes

läbiviidav sundtäitmine kostja I võlgade katteks lubamatu. Seega tuleb kohtutäitur Kristiina

Feinmanni menetluses olevas täiteasjas nr 034/2010/1996 läbiviidav täitemenetlus Harju

Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnisturegistriossa nr XXX kantud

kinnistu, asukohaga Tallinnas XXX, suhtes tunnistada lubamatuks.

Abieluvaralepingu sõlmimisel kehtinud PKS § 10 lg 6 teise lause kohaselt on

abieluvaralepingust tulenevad abikaasa varalised õigused kehtivad kolmandate isikute suhtes, kui

abieluvaralepingu kohta on tehtud kanne abieluvaralepingu registrisse enne kolmanda isiku

nõude tekkimist.

Kohtumäärusega on tõendatud, et 14.10.2008.a rahuldas Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1-

08-13442 eriasjade prokuröri taotluse, millega arestiti kostja I vastu esitatud tsiviilhagi

tagamiseks kostjale I kuuluv vara, kinnistu nr XXX aadressil XXX, Tallinn. Kinnistusregistri

väljavõttest

nähtub,

et

kinnisasja

käsutamise

keelamiseks

on

seatud

14.10.2008

kinnistamisavalduse alusel keelumärge kostja III kasuks kinnistusregistrisse 21.10.2008.

AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise

kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Käesolevas asjas on keelatud igasuguste kannete

tegemine.

Kuna abieluvaraleping kanti kandeotsusega abieluvararegistrisse 06.12.2004.a so. enne

keelumärget, siis kehtivad abikaasade varalised õigused tulenevalt PKS § 10 lg 6 kostja III

suhtes ning kostjat tuleb keelumärke tegemise ajal abieluvaralepingust ja selle sisust

teadaolevaks pidada. Seega ei saa kostjat III pidada kande tegemise ajal heauskseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.mai 2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-15652, on tõendatud, et

hageja esitas 21.01.2010.a Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kostja I nõusolekul avalduse

kanda Kinnistu registriosa kolmandasse jakku AÕS § 65 alusel vastuväide hageja kasuks

kinnistusraamatu ebaõige omaniku kande muutmise nõude tagamiseks, et Harju Maakohtu

kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis 08.03.2010 kandemäärusega kinnistamisavalduse

rahuldamata põhjusel, et registriosa nr XXX kolmandasse jakku on kantud 14.10.2008.a

kinnistamisavalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Põhja

Ringkonnaprokuratuuri) kasuks 21.10.2008.a, et 08.03.2010.a kandemääruse peale esitas hageja

määruskaebuse, mille Harju Maakohus jättis rahuldamata ning edastas kaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. mai 2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-

10-15652 hageja määruskaebuse rahuldamata.

Eeltoodud määruse punktis 11 märkis ringkonnakohus, et hageja saab talle kuuluvat

omandiõigust kaitsta TMS-is sätestatud võimalusi kasutades, st TMS § 222 lg 1 järgi võib

kolmas isik sundtäitmise eseme suhtes, mille suhtes on tal sundtäitmist takistav õigus, eriti

omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise

muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hageja ei ole saanud kinnistusraamatusse kantud

keelumärke

tõttu

täita

abieluvaralepingut

ja

kanda

ennast

kinnistu

omanikuna

kinnistusraamatusse.

Kuna keelumärge on seatud kostja I suhtes rahuldatud tsiviilnõuete tagamiseks, kuid kinnistu

kuulub vastavalt abieluvaralepingule hagejale, mistõttu on sundtäitmine lubamatuks tunnistatud,

siis puudub keelumärkel õiguslik alus ning see tuleb kustutada.

AÕS § 642 kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku

notariaalselt

kinnitatud

avaldus

õiguse

lõpetamise

kohta

ja

õiguse

kustutamine

kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Avaldus tuleb anda kinnistusosakonda või

isikule, kelle kasuks õigus lõpetatakse.

KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige punkt 6 alusel kinnisasja või asjaõigust puudutava märke

muutmisel või kustutamisel märke järgi õigustatud isikud, samuti isikud, kes omavad asjaõigust

märkest tulenevale õigusele. Tulenevalt KRS § 341 lg 8 ja TSÜS § 68 lg 5 võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Kohus on seisukohal, et kostja III on antud tsiviilasjas kostjaks mitte kolmandaks isikuks, kuna

tema vastu on esitatud keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmise nõue ja kohtuotsusega saab

keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastada üksnes kostja,

mitte kolmandat isiku suhtes.

Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek kinnisasja Harju

Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX III jakku 21.10.2008.a.

14.10.2008.a. kinnistamisavalduse alusel kantud keelumärke kustutamiseks.

Kohus on seisukohal, et kuriteo toimepanemist kostja I poolt ja tema tegevust, ei saa ette heita

hagejale, mistõttu ei oma kostja II sellekohased vastuväited asja lahendamise seisukohalt

tähendust. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust kostja I vastuses märgitud väited, mis

väljuvad antud hagi piirest, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta.

Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub kõigi nõuete osas täies

ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 1 teisest lausest ning võttes arvesse, et hagiavalduses

esitatud nõuded kostja I ja kostja II vastu on varaliselt hinnatavad, kostja III vastu esitatud nõue

on aga mittevaraline, siis tuleb menetluskulud kostja I kanda jätta 48,61% ulatuses, kostja II

kanda jätta 48,61% ulatuses ja kostja III kanda jätta 2,78% ulatuses.

1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 179 lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis

ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas

lahendis või eraldi määrusega.

13.06.2011 kohtumäärusega andis kohus kostjale I menetlusabi dokumentide tõlkimisel,

30.06.2011 kohtumäärusega tasuti tõlkebüroole kostja I vastuse tõlkimise eest riigi vahenditest

SGT OÜ-le 31,75 eurot.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb kostjalt I välja mõista TsMS § 190 lg 2 ja 5 alusel 31,75 eurot

Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5, 6, 8 ja 9 kohaselt tuleb menetluskulu tasuda

riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata

lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

Kohtunik: