3-11-1897/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1897 Otsuse kuupäev 22.12.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kaebajale Tartu Vangla 21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 teatavaks tegemine) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Juri Ustimenko Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks on 23.01.2012. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

29.07.2011. a saabus Tartu Halduskohtusse Juri Ustimenko kaebus. 22.08.2011. a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kaebajal tuli täpsustada kaebuse taotlusi. 02.09.2011. a esitas J. Ustimenko kaebuse täpsustuse. 19.10.2011. a jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus leidis, et J. Ustimenko kaebust ei ole ka pärast 02.09.2011. a kaebuse täpsustuse esitamist võimalik menetlusse võtta. Kaebuse täienduses taotles J. Ustimenko haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist, kohus palus täpsustada, millise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja taotleb. Samuti tuli kaebajal toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamisel välja tuua põhjendatud huvi. 31.10.2011. a saabus kohtule kaebuse esitaja täiendav kaebuse täpsustus. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada Tartu Vangla tegevus, Tartu Vangla 21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 mittetutvustamine, õigusvastaseks. Põhjendatud huviks on hilisem kahju hüvitamise nõude esitamise soov.

Kohus võttis kaebuse menetlusse 17.11.2011. a, tunnistades vastustajaks Tartu Vangla. Menetlusosalised on teatanud kohtule, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2 KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevuse, 21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 tutvustamata jätmise, õigusevastaseks.

Kaebuse esitajale on vanglas teisi käskkirju tutvustatud vene keeles. Kaebaja leiab, et on elementaarne, et tal on õigus olla õigeaegselt informeeritud määrustest ja käskkirjadest. Käskkirjade tutvustamisega peab tegelema kontaktisik. Vaatamata kaebaja nõudmisele kontaktisik talle käskkirja nr 1-3/164 koheselt ei tutvustanud, vaid alles 20 päeva pärast luges käskkirja ette, allkirja käskkirja tutvustamise kohta ei võetud. Kuna käskkirja nr 1-3/164 allkirja vastu ei tutvustatud, näitab see seda, et käskkiri on jäetud kaebajale tutvustamata.

Kaebuse esitaja palub tunnistada vangla tegevuse õigusvastaseks, põhjendatud huvi seisneb hiljem kahju hüvitamise nõude esitamises põhjusel, et juba 10 kuu jooksul peab kaebaja tegelema oma elementaarsete õiguste eest seismisega ja kohtuvaidlusega.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla on seisukohal, et Juri Ustimenko (edaspidi kaebuse esitaja) poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambula kohaselt on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, s.o riigikeele – eesti keele säilimine. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab Põhiseaduse § 6, et eesti riigikeel on eesti keel. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt toimub riigiasutustes ja kohalikes omavalistustes asjaajamine eesti keeles.

Eesti keele tähtsust on rõhutanud ka Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 05.02.1998. a otsuses nr 3-4-1-4-98, märkides, et eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui haldusorgan on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust omal algatusel tõlkida välja antud haldusakte võõrkeeltesse. Eeltoodust tulenevalt puudus vanglal kohustus välja anda võõrkeelset (antud juhul venekeelset) haldusakti või tegema avalikult teatavaks haldusakti koos tõlkega võõrkeelde.

Tartu Vangla direktori 21.12.2010. a käskkiri nr 1-3/164 tehti avalikult teatavaks teadetetahvlile ülesriputamisega.

HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks HMS 1. peatükis 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellel pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. HMS § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt

3 seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

Vastustaja selgitab, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 2 kohaselt ei kohaldata vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse HMS § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2 ja § 62 lõike 3 punkti 1. Seega ei laiene üldkorralduste teatavaks tegemisele resolutiivosa avaldamine üleriigilise levikuga ajalehes või seadusega ettenähtud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning otstarbekas on nende teatavaks tegemine välja panemisega avaliku ruumi teadetetahvlile, kus kinnipeetavatel on võimalik tutvuda üldkorralduse sisuga. Eeluuritavate eluhoone kuuenda sektori (edaspidi E-6 sektor) inspektorkontaktisik Ilona Poljatšenko kinnitab, et haldusakt tehti avalikult teatavaks 27.12.2010. a sektori teadetetahvlile riputamisega. I. Poljatšenko seletusest nähtuvalt oli üldkorraldus teadetetahvlile välja pandud viisil, mis ei saanud kinnipeetavatele jääda märkamata (kaks A4 lehte olid kinnitatud üksteise alla, et oleks nähtav kogu käskkirja sisu). Seda asjaolu, et üldkorraldus teadetetahvlile välja pandi, ei vaidlusta ka J. Ustimenko ise. J. Ustimenko teadlikkust uuest teatavaks tehtud üldkorraldusest kinnitab ka asjaolu, et tema soovis sellega seonduvalt vestelda I. Poljatšenkoga.

Tartu Vanglas viibib 933 kinnipeetavat, kellest 764 on süüdimõistetud. Vanglal lasus kohustus käskkiri nr 1-3/164 teatavaks teha kõigile Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele, seega 933 isikule. 21.12.2010. a käskkiri nr 1-3/164 on teatavaks tehtud nõuetekohaselt ning õiguspäraselt ja vangla ei pidanud isiklikult kaebuse esitajale allkirja vastu haldusakti kätte toimetama.

Kaebuse esitajal oli võimalik tutvuda alates 27.12.2010. a avalikult teatavaks tehtud Tartu Vangla direktori 21.12.2010. a käskkirjaga nr 1-3/164. Kui temale jäi haldusakti sisu arusaamatuks, oli võimalik sellekohaseid selgitusi küsida inspektor-kontaktisik Ilona Poljatšenkolt, kes Tartu Vangla direktori 15.12.2010. a käskkirjaga nr 3-1/1075-P määrati täitma puhkusele lubatud üksuse juhi ülesandeid. Üksuse juhi ülesannetes I. Poljatšenko pädevuses oli ka üksuse töö korraldamine ning kinnipeetavate vastuvõtmine vastuvõtu ajal (igal tööpäeval kell 10.30.-12.30) määrati ajutiselt inspektor-kontaktisiku Virve Interi kohustuseks. Tartu Vangla kodukorra p 19.1.1 kohaselt pöördub kinni peetav isik suuliselt oma probleemidega inspektor-kontaktisiku poole tööpäeviti üldjuhul kell 07.00-10.00. Kuna nimetatud ajal on E-6 sektor suletud, ei ole võimalik ka pöördumine inspektor-kontaktisiku poole ning E-6 sektoris toimub kinnipeetavate vastuvõtmine ennelõunasel ajal kell 10.30-12.30, mil sektor on avatud. I. Poljatšenko on kinnitanud, et kaebuse esitaja küll soovis vastuvõtuvälisel ajal tema vastuvõtule pääseda, kuid teenistusülesannete suure mahu tõttu ei olnud võimalik I. Poljatšenkol teda vastu võtta ning kaebuse esitaja suunati inspektor-kontaktisiku V. Interi vastuvõtule. Seega oli kaebuse esitajal võimalik küsimuste ja probleemide korral pöörduda inspektor-kontaktisiku V. Interi poole, kuid kaebuse esitaja seda teinud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole vajalikuks pidanud esitada ei detsembris 2010. a ega ka jaanuaris 2011. a vanglale kirjalikke pöördumisi haldusakti selgitamiseks, kui tema leidis, et inspektor-kontaktisik I. Poljatšenko ei anna temale vajalikke selgitusi.

Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas üldkorralduse isiklik kättetoimetamine J. Ustimenkole oleks võimaldanud paremini kaitsta tal oma õigusi. Ka isikliku kättetoimetamise korral antakse üle eestikeelne dokument ilma venekeelse tõlketa. Samuti üldkorralduse isikliku kättetoimetamise korral allkirja vastu oleks J. Ustimenkol võimalik pöörduda küsimuste korral inspektorkontaktisikute poole. Isiklik kättetoimetamine ei tähenda, et kinnipeetavale loetakse dokument ette temale arusaadavas keeles (antud juhul vene keeles). Isikliku kättetoimetamise näol antakse eestikeelne dokument allkirja vastu üle ning kinnipeetaval on võimalik tutvuda dokumendi sisuga oma elukambris. Kui J. Ustimenko soovis endale avalikult teatavaks tehtud dokumenti, oli temal võimalik teabenõude korras taotleda vanglalt üldkorralduse väljastamist.

4 Kaebuse esitaja väited, et temale tutvustati käskkirja alles 20 päeva möödudes, on arusaamatud. Käskkirjast teavitati kaebuse esitajat 27.12.2010. a, mil see tehti avalikult teatavaks sektori teadetetahvlil avaldamisega. Samuti ei kattu selline väide varasemalt kaebuse esitaja poolt avaldatuga. 18.07.2011. a Justiitsministeeriumile edastatud pöördumises märgib kaebuse esitaja, et 12.01.2011. a sai temale teatavaks käskkirja sisu. Haldusakti avalikult teatavaks tegemisest kuni 12.01.2011. a möödus 16 päeva ning käskkirja väljaandmisest kuni 12.01.2011. a möödus 22 päeva.

Vastustaja palub jätta kinnipeetav Juri Ustimenko kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Tartu Vangla direktori 21.12.2010. a käskkirjaga nr 1-3/164 on kinnitatud kinni peetavatele isikutele keelatud esemete ja ainete loetelu ja käskkirjas on märgitud, et käskkiri jõustub 20.12.2010. a. Tartu Vangla direktori 30.12.2010. a käskkirjaga nr 1-3/175 on muudetud 21.12.2010. a käskkirja punkti 2.1 ja käskkirja nr 1-3/164 jõustumise kuupäevaks on märgitud 21.12.2010. a.

21.12.2010. a käskkirja nr 1-3/164 punktis 3 on märgitud, et üldosakonna peaspetsialistil tutvustada käskkirja osakonnajuhatajatele ning peaspetsialist-üksuse juhtidele. Punktis 4 on märgitud, et osakonnajuhatajatel ning peaspetsialist-üksuse juhtidel tutvustada käskkirja oma osakonna/üksuse teenistujatele. Punktis 5 on märgitud, et inspektor-kontaktisikutel tutvustada käskkirja kinni peetavatele isikutele. Käskkirja punktis 7 on märgitud, et üldosakonna peaspetsialistil avaldada käskkiri Tartu Vangla siseveebis JUTA ja Tartu Vangla kodulehel.

Kaebaja vaidlustab asjaolu, et kontaktisik riputas kõnealuse käskkirja teadetetahvlile alles 27.12.2010. a, kuigi sellistest suurtest muutustest peaks ette hoiatama vähemalt 30 päeva (1 kuu). Kontaktisik tõlkis kaebajale alles 12.01.2011. a käskkirja sisu vene keelde, s.t kaebajale tehti käskkiri arusaadavaks. Allkirja vastu keegi käskkirja ei ole tutvustanud.

Oma täpsustavas kaebuses (t.l 42-43) nõuab kaebaja, et tunnistataks õigusvastaseks vastustaja toimingud seoses 21.12.2010. a käskkirja tutvustamisega ning tema põhjendatud huvi seisneb 500 euro kompenseerimises tulenevalt sellest, et ta 10 kuud tegeleb oma õiguste kaitsmisega (t.l 42-45). Kaebaja ei vaidlusta üldkorralduslikku 21.12.2010. a käskkirja ega 12.01.2011. a vangla toimingut, s.o maksikirjast esemete äravõtmist.

HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust omal algatusel tõlkida välja antud haldusakte võõrkeeltesse. Seega puudus antud juhul vanglal kohustus välja anda venekeelset haldusakti või teha avalikult teatavaks haldusakti koos tõlkega võõrkeelde.

On tuvastatud, et kaebaja sai 12.01.2011. a maksikirja ja nõudis seoses sellega selgitust ning kontaktisik tõlkis 21.12.2010. a käskkirja talle 12.01.2011. a (t.l 3).

Vastustaja võtab omaks, et 21.12.2010. a käskkiri riputati sektori teadetetahvlile 27.12.2010. a ja seda kinnitab inspektor-kontaktisik I. Poljatšenko. Seda asjaolu ei eita ka kaebaja ise (t.l 63 pöördel). Sektori stendile haldusakti üles riputamist saab analoogi korras HMS § 31 lg 1 punktiga 1, lugeda haldusakti avalikult teatavaks tegemiseks ja seetõttu leiab kohus, et nimetatud haldusakt on teatavaks tehtud nõuetekohaselt ning õiguspäraselt ja vangla ei pidanud igale kinnipeetavale seda esitama allkirja vastu, nii nagu arvab kaebaja.

5 On tuvastatud, et Tartu Vangla direktori 21.12.2010. a käskkiri nr 1-3/164 (üldkorraldus) tehti kinni peetavatele isikutele teatavaks 27.12.2010. a sektsiooni teadetetahvlile riputamisega. Samuti selgitas inspektor-kontaktisik I. Poljatšenko üldkorralduse sisu ka suuliselt (t.l 5, 63 pöördel). Kaebajal oli alates 27.12.2010. a võimalus iga päev Tartu Vangla Kodukorra p 19.1.1 kohaselt pöörduda suuliselt oma probleemiga inspektor-kontaktisiku poole ja lasta endale tõlkida ülalnimetatud käskkirja sisu.

Inspektor-kontaktisik I. Poljatšenko kirjaliku seletuse kohaselt (t.l 80) on sektor E-6 avatud sektor ja kaebajal oli võimalik alates 27.12.2010. a tutvuda teadetetahvlil oleva käskkirjaga, sest kinnipeetavad liiguvad sektoris 4 tundi vabalt ja küsimuste puhul oli võimalik pöörduda iga päev vastuvõtu ajal, kas tema poole või asenduskontaktisik V. Interi poole. I. Poljatšenko täitis detsembris üksuse juhi ülesandeid ja selgitas kaebajale õigust pöörduda V. Interi poole selgituse saamiseks seoses uue käskkirjaga, kuid kaebaja ei ole V. Interi poole pöördunud. Kaebaja soovis väljaspool vastuvõtu aega I. Poljatšenkoga vestelda, kuid ta seletas kaebajale, kus asub V. Interi tööruum ja millal ta vastu võtab. Kaebaja ei hoolinud tema selgitustest ja nõudis vastuvõttu just temale sobival ajal. Kinnipeetaval oli võimalik tutvuda käskkirjaga teise kinnipeetava kaasabil, kes valdab mõlemat keelt ja sektoris need kinnipeetavad olid, kaasaarvatud kaebaja kambrikaaslane A. Rajevski. Kaebaja soovis vestelda, kuid ei taotlenud käskkirja tõlkimist.

Kaebaja vaidlustab seda, et 21.12.2010. a käskkiri nr 1-3/164 tehti teatavaks alles 27.12.2010.a (t.l 16), kuid ei ole tõendanud, kuidas see rikkus tema õigusi. Kohus leiab, et vangla toiming käskkirja kui üldkorraldusliku akti avalikult teatavaks tegemisel 6 päeva võrra hiljem käskkirja andmisest, ei riku kaebaja subjektiivset õigust, sest kaebajale oli saadetis postitatud 05.01.2011. a aadressilt Soola 3, Tartu (kaebuse kohaselt postitatud 04.01.2011. a, t.l 3) ja see saabus Tartu Vanglasse 12.01.2011. a.

Kaebaja oleks 27.12.2010. a saanud teada üldkorraldusliku akti sisust, kui ta oleks olnud hoolikas ja oleks ise esitanud vanglale taotluse selle tõlkimiseks. Kui kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud ajavahemikul 21.12.2010.a kuni 27.12.2010. a, siis oleks vangla toiming 21.12.2010. a käskkirja teatavakstegemisel olnud õigusvastane (t.l 16-17). Kaebaja ei ole tõendanud, et temale saabusid negatiivsed tagajärjed perioodil 21.12. – 27.12.1010.

HMS § 61 lg 1 kohaselt haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 kohaselt tehakse haldusakt kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi. HMS § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 31 lg 1 p 1 kohaselt dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule.

Tartu Vanglas on 933 kinnipeetavat, kellest 764 on süüdimõistetud. Kõik ei loe ajalehti ja vangla asendas õigustatult haldusakti teatavakstegemise ajalehe kaudu, haldusakti avalikult teatavaks

6 tegemisega sektori stendil. Selline avalikult teatavaks tegemise võimalus tagas suuremal määral kinnipeetavate isikute teavitamise haldusaktist ja sellega sai tutvuda ka hilisemalt määramata ajani. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtus leidnud tuvastamist, et vaidlustatav Tartu Vangla toiming – üldakti tõlkimine ja teatavakstegemine – oleks rikkunud kaebaja õigusi, mistõttu kaebaja nõue Tartu Vangla nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise kohta jääb rahuldamata HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel.

Tamara Hristoforova kohtunik