3-11-401/62 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsembril 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-401 Haldusasi AS Repo Vabrikud kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 punkti 2 ja 21.01.2011 kirja osaliseks tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS Repo Vabrikud, lepinguline esindaja v.adv Kaido Uduste Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja Ulvar Kaubi ja lepinguline esindaja adv Aarne Akerberg Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.06.2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Repo Vabrikud apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine

28. november 2011

RESOLUTSIOON

1. Muuta Tallinna Halduskohtu 14.06.2011 otsuse haldusasjas nr 3-11-401 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 23.01.2012.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuulutas 03.01.2011 välja metsamaterjali müügi avaliku kirjaliku enampakkumise. 17.01.2011 protokolliga nr 3-3.4/1 otsustati lubada enampakkumisele 57 ettevõtet, sh AS Repo Vabrikud (tl 86).

2. 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 p-s 1 loetleti edukaks tunnistatud pakkujad ja kirjeldati nende väljaselgitamise protsessi: enampakkumisele lubatud pakkujad esitasid hinnapakkumised sortimentide ja tarnekohtade (ostja lao asukoht) lõikes koos pakutava mahuga; RMK viis läbi pakkumiste võrdlemise, milleks taandati kõik ostja laos pakutud hinnad võrreldavale tasemele

3-11-401

2(9) RMK metsandiku vahelattu; arvutuse tulemusena saadi pakkujate pingerida igas metsandikus eraldi; vahelao hindade saamiseks lahutati ostja lao hindadest metsamaterjali veokulu; veohindadena kasutati metsamaterjali veoteenuse riigihanke pakkumiste kaalutud keskmisi veohindu, mis on kinnitatud RMK puiduturustusosakonna juhataja 05.05.2010 käskkirjaga nr 1-5/113; veokaugusena kasutati metsandiku vaheladude kaalutud keskmist kaugust tarnekohast. Protokolli p-s 2 otsustati, vältimaks RMK-le majandusliku kahju tekkimist, mis kaasneks metsamaterjali müügiga alla turuhinna, tunnistada liigse transpordikulu tõttu tarnekohtadesse mitteedukaks enampakkumisele pandud mahud reas metsandikes, sh 11 500 m3 kasepaberipuitu mandri-Eesti metsandikes (Aakre, Aimla, Elva, Kiidjärve, Koorküla, Triigi, Õisu). Protokolli koostamisel juhinduti metsaseaduse (MS) § 46 lg 1 p-st 1 ning Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1 kinnitatud „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ (Riigimetsa kord) § 13 lg-st 6 ja §-st 18 (tl 87-93).

3. RMK edastas 21.01.2011 e-kirjaga enampakkumises osalenutele 20.01.2011 tabeli, kuhu olid kantud 17.01.2011 metsamaterjali avaliku kirjaliku enampakkumise edukateks tunnistatud pakkumised ning tagasi lükatud ja pakkumiseta jäänud puidu mahud, sh 11 500 m3 kasepaberipuitu mandri-Eestis (tl 14-15, 115).

4. AS Repo Vabrikud esitas 24.01.2011 vaide, taotledes tema pakkumise 1000 m3-le mandri- Eesti kasepaberipuidule hinnaga 43,5 €/m3 edukaks tunnistamist, kuna see vastas enampakkumise tingimustele (tl 19).

5. RMK jättis 26.01.2011 vaide rahuldamata.

6. AS Repo Vabrikud esitas 16.02.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.01.2011 kirjaga saadetud tabeli, mida kaebaja käsitas haldusaktina, tühistamiseks osas, millega lükati tagasi tema pakkumine 1000 m3 mandri-Eesti kasepaberipuidu ostmiseks hinnaga 43,5 €/m3, ning vastustaja kohustamiseks andma välja haldusakt, millega tunnistatakse kaebaja pakkumine edukaks ja kuulutatakse ta selles osas pakkumise võitjaks. Kaebaja täiendas 20.05.2011 kaebust nõudega tühistada 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 p 2 osas, millega tema pakkumine tunnistati mitteedukaks. 1) Tabel on kaalutlusotsus, milles puudub motivatsioon, faktiline ja õiguslik alus ning rikutud on vorminõudeid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55, § 56, § 62 lg 6). Tabelist ei nähtu, et kaebaja oleks oma pakkumise esitanud või et just tema pakkumine sisaldub real, millele on märgitud, et 11 500 m3 ulatuses kasepaberipuidule tehtud pakkumisi mandri-Eestis on tagasi lükatud. Tabelist ega selle kaaskirjast ei nähtu, et tegemist oleks teatega. 2) RMK 22.03.2011 vastusega esitatud 20.01.2011 protokoll nr 3-3.4/2 on fiktiivne ning koostatud pärast kaebusega tutvumist, eesmärgiga kõrvaldada varasemates dokumentides esinevad puudused ja õigustada oma ebaseaduslikku tegevust. 3) Protokoll nr 3-3.4/2 on puudulikult motiveeritud, sellest ei nähtu, et kaebaja oleks üldse enampakkumisel osalenud või et vastustaja oleks mitteedukaks tunnistanud ka muid pakkumisi. Tabelis on 11 500 m3 mandri-Eesti kasepaberipuidu juurde märgitud „tagasi lükatud“, kuid protokollis „mitteedukas“. Paljasõnaline on vastustaja väide, et kaebaja pakkumise mitteedukaks tunnistamise põhjuseks oli kahju, mis oleks kaasnenud metsamaterjali müügiga alla turuhinna. RMK pole turuhinda kordagi välja toonud. Puiduturustusosakonna juhataja käskkiri „Veohinnad metsamaterjali müügihinna arvutamisel“ on RMK-sisene dokument, mida pole avalikustatud. Samuti pole sellele enampakkumise teate materjalides viidatud. 4) Avalikul enampakkumisel osalejal peab olema võimalus pakkumise teate alusel tuvastada kõik pakkumise ja selle hindamise olulised tingimused, mis peavad olema üheselt arusaadavad, ning pakkumisi tuleb hinnata ainult nende tingimuste alusel. Vastustajal puudus õigus oma suva

3-11-401

3(9) järgi kehtestada enampakkumise menetluse käigus uusi ja täiendavaid tingimusi ning keelduda metsamaterjali müümisest isikule, kes oli täitnud kõik enampakkumise teates esitatud tingimused.

5) RMK osaleb metsamaterjali kaubaturul, majandades ja kontrollides raiutava metsamaterjali pakkumisi rohkem kui 40% ulatuses, talle on MS alusel antud eriõigus ning ta omab ilmselgelt metsamaterjali osas turgu valitsevat seisundit (KonkS § 2 lg 2, § 13, § 14 lg 1), seega tulnuks vastustajal lähtuda konkurentsiseaduse (KonkS) §-st 16. Riigivara müügil ühtede pakkujate alusetu eelistamine teistele ning hindamise kriteeriumide varjamine ja muutmine menetluse käigus viitavad selgelt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisele.

6) Mandri-Eestis asuva kasepaberipuidu osas vastustaja poolt kehtestatud alghind tarnekohas 43,5 €/m3 sisaldas endas ka metsamaterjali transpordikulusid tarnekohta. Vastustajal puudus õigus meelevaldsete ja mittekontrollitavate väidetavate transpordikulude ettekäändel pakkujaid selekteerida ja pingeritta seada. Enampakkumise korraldamisel ei teinud vastustaja pakkujatele teatavaks metsamaterjali asukohtasid ega nendega seotud mahte. Vastustaja hilisematest selgitustest nähtuvalt toimus ühe enampakkumise sees omakorda veel 32 erinevat üksteisest sõltumatut enampakkumist erinevates metsandikes asuvatele erineva mahuga metsamaterjalidele. Vastustaja korraldas vaidlustatud enampakkumisel tagasi lükatud 11 500 m3 kasepaberipuidu müügiks uue enampakkumise, kus osutus üheks edukaks pakkujaks OÜ Kaberland, kes pakkus hinnaks 39 €/m3. Seega müüs vastustaja sama kasepaberipuitu kaebaja pakutud hinnast 4,5 €/m3 võrra odavamalt, kohaldades kaebaja suhtes erinevaid tingimusi ja pannes kaebaja sellega ebasoodsamasse konkurentsiolukorda.

7) Kaebaja soovib, et vastustaja müüks talle avalikul enampakkumisel müümata jäänud 11 500 m3-st kasepaberipuidust 1000 m3 hinnaga 43,5 €/m3. Pole tähtis, et pakkumisi esitati 2,7 korda enam, oluline on, et müümata jäi 11 500 m3 kasepaberipuitu, millest osale esitas pakkumise ka kaebaja. Nõustuda ei saa väitega, et Riigimetsa korra § 18 p 1 annab RMK-le õiguse enampakkumise käigus pakkujate eest varjatult jagada avalik enampakkumine osadeks, siduda pakkumised pakkujatele teadmata asukohtadega, otsustada nende kaugus tarnekohast, valida välja enampakkumise osad, milles pakkuja vastustaja arvates osaleb ning muuta (vähendada) pakutud hinda ainult RMK-le teadaolevate põhimõtete ja arvutuste järgi eesmärgiga õigustada konkreetse pakkumise tagasilükkamist ja mitteedukaks tunnistamist. Vastustaja lükkas kõigepealt kaebaja pakkumise ilma selgitusteta tagasi ning tõi välja erinevad argumendid oma tegevuse õigustamiseks alles pärast kaebaja vaide esitamist.

7. RMK palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja peab ekslikult haldusaktiks vastustaja poolt kõigile pakkujatele edastatud teadet (tabelit) edukate pakkujate kohta, mis on saadetud kooskõlas Riigimetsa korra § 13 lg-ga 9. Haldusaktiks on 20.01.2011 protokoll nr 3-3.4/2, millega tunnistati parimad pakkumised edukaks ning kus on toodud ka faktiline ja õiguslik motivatsioon. Protokolli lisast 3 nähtub pakkujate pingerida iga metsandiku kohta, ära on toodud pakkujate nimed, tarnekohad ja hinnad, mis on saadud pakutud hindadest transpordikulu lahutamisel. Veokulude arvestamise aluseks on vastustaja 05.05.2010 käskkiri nr 1-5/113. Tähtsust pole asjaolul, et sellele käskkirjale pole enampakkumise teates viidatud, käskkiri oli kaebajale kättesaadav. Riigimetsa korra § 13 lg-t 6 arvestades ei peagi vaidlustatud protokollist nähtuma kaebaja enampakkumisel osalemine ja mitteedukaks tunnistamine või tagasilükkamine. Alusetu on väide, et vastustaja on esitanud tagantjärele koostatud haldusakte. Vastustaja ei kannagi enampakkumise protokolle dokumendiregistrisse, vaid dokumendihaldussüsteemi, mis pole kõrvalistele isikutele ligipääsetav. Kõik vastustaja vastusele lisatud failid on loodud 22.03.2011, sest sellel kuupäeval esitas vastustaja kohtule elektrooniliselt

3-11-401

4(9) vastuse koos lisadega. Et lisad olid paberkandjal, tuli need skaneerida ja seetõttu ongi failid loodud 22.03.2011. 2) Vastustaja pole enampakkumise käigus uusi tingimusi kehtestanud ega olemasolevaid muutnud. Ostja lao asukoht (tarnekoht) on tarnetingimus, mida vastustaja peab pakkumiste hindamisel arvestama (Riigimetsa korra § 18 p 1). Kaebaja jätab kõik ülejäänud tingimused peale ostuhinna põhjendamatult tähelepanuta, sh asjaolu, et ostuhinna puhul on tegemist hinnaga „ostja laos“. 3) Vastustaja pani enampakkumisele 85 890 m3 kasepaberipuitu (sellest mandri-Eestis 78 000 m3), kuid pakkumisi esitati 234 060 m3 ulatuses, mis ületas müügiks pakutud kogust 2,7 korda. Sellises olukorras pole võimalik tunnistada kõiki nõuetele vastavaid pakkumisi edukateks. Edukate pakkumiste väljaselgitamiseks pidi vastustaja pakkumisi hindama, mille tulemusena ei osutunud kaebaja pakkumine edukaks, sest ta pakkus liiga madalat ostuhinda, arvestades tema poolt pakutud tarnekohta. Protokolli lisas 3 on arvutuste tulemusena koostatud pingerida metsandikus, kust selgub, et erinevate pakkumiste hindade võrdluses oli kaebaja pakkumine tema laole lähimas Pagari metsandikus pingereas kolmas, ülejäänud metsandikes veelgi tagapool. Hinnad on saadud pakkujate hindadest transpordikulu (metsandiku vahelaost kuni ostja laoni) lahutamisel, st tegemist on vastustaja metsandike vaheladudesse taandatud hindadega. Vastasel korral poleks pakkumised olnud võrreldavad. Vastustaja on kohelnud pakkujaid võrdselt ega ole alusetult ühtesid pakkujaid teistele eelistanud, kõikide pakkujate suhtes kehtisid samad hindamiskriteeriumid. Kaebaja pakkumist pole tagasi lükatud, vaid see ei osutunud edukaks. Isegi kui vastustaja oleks vaidlusalusel enampakkumisel müünud ära müümata jäänud puidu, poleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks, sest see polnud parim. 4) Eksitav on kaebaja väide, et täiendaval enampakkumisel müüs vastustaja sama kasepaberipuitu kaebaja pakutud hinnast 4,5 €/m3 odavamalt. Arvestades kaebaja ja OÜ Kaberland pakutud hindasid ning tarnekohtade kaugusi, müüs vastustaja kasepaberipuidu uuel enampakkumisel 2,03 €/m3 kallimalt, kui pakkus kaebaja.

8. Tallinna Halduskohus jättis 14.06.2011 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Kaebaja seisukohad vaidemenetluse ja vaideotsuse väidetava õigusvastasuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest vaideotsust pole vaidlustatud. 2) 21.01.2011 e-kirjaga vastustaja poolt kaebajale saadetud tabel pole haldusakt, vaid teade, mis ei peagi sisaldama motivatsiooni. Vastustaja on tabelit edastades järginud Riigimetsa korra § 13 lg-t 9. Seda, et tegemist on teatega, kinnitab ka tabeli kaaskirja tekst „Juuresolevaga saadan edukateks tunnistatud pakkumused.“. Selline teatamistoiming ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Tabeliga ei teavitatud kaebajat mitte protokollist nr 3-3.4/2, vaid enampakkumise tulemustest, seega ei pidanud tabel vastama HMS § 62 lg 6 nõuetele. 3) Kahtlus, et protokoll nr 3-3.4/2 on koostatud alles pärast kohtumenetluse algust, pole leidnud tõendamist. Kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et protokoll koostati paberkandjal 20.01.2011 ja skaneeriti arvutisse alles 22.03.2011 seoses vajadusega edastada see elektrooniliselt kohtule ning et selliseid protokolle RMK dokumendiregistrisse ei kanta. Kuigi vastustaja pole vaideotsuses protokollile viidanud, pole ka kaebaja oma vaides vaidlustanud tabelit kui haldusakti ega sellele viidanud. 4) Väär on väide, et vastustaja pole oma haldusaktides turuhinda kordagi välja toonud. Enampakkumise pakkumuse vormil on mandri-Eesti kasepaberipuidu alghinnaks tarnekohas metsamaterjali asukoha maakonnas märgitud 43,5 €/m3. Riigimetsa korra § 3 lg 2 järgi määratakse metsamaterjali alghind metsamaterjali müüja vahelaos, lähtudes metsamaterjali harilikust väärtusest. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind) (tsiviilseadustiku üldosa

3-11-401

5(9) seaduse § 48, § 49 lg 1 ja § 65). Seega on kasepaberipuidu alghind 43,5 €/m3 ka selle puidu turuhind kogu mandri-Eestis. MS § 46 lg 3 ja Riigimetsa korra § 3 lg 3 kohaselt ei tohi metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel olla madalam alghinnast. Enampakkumise teate p-s 1 on vastustaja deklareerinud, et jätab endale õiguse metsamaterjali harilikust väärtusest (turuhind) oluliselt madalama hinnapakkumise korral pakkumised tagasi lükata. Neid enampakkumise tingimusi – alghinda ja pakkumise tagasilükkamise õigust – pole kaebaja enne pakkumiste avamist vaidlustanud. Vastustaja pole KonkS sätteid rikkunud.

5) Kuna erinevatest metsandikest puidu transportimise kulud erinevate pakkujate erinevates Eestimaa osades paiknevatesse „ostja ladudesse“ on erineva suurusega, siis peab enampakkumise korraldaja need kulud lisama müüja vahelao alghinnale kooskõlas Riigimetsa korra § 3 lg-ga 2. Selleks on RMK puiduturustusosakonna juhataja kehtestanud 05.05.2010 käskkirjaga nr 1-5/113 veoteenuse keskmisele turuhinnale vastavad veohinnad. Sellise õiguse annavad talle RMK puiduturustusosakonna põhimääruse p-d 4.4.8 ja 4.4.11.

6) Seega on vastustaja pakkumiste hindamisel kaebaja pakutud ostuhinnast (43,5 €/m3) müüja vahelao alghinna leidmiseks õigesti arvestanud maha transpordikulu. Samas pidanuks vastustaja kooskõlas Riigimetsa korra § 10 p-ga 10 märkima müügiteates, et alghinnale lisandub transpordikulu, loetlema kõik metsandikud, kust kasepaberipuitu müüakse, ning lisama müügiteatele käskkirjaga nr 1-5/113 kehtestatud veohinnad, et enampakkumisel osalejad oleksid saanud oma hinnapakkumistes arvestada transpordikuludega. Väär on kaebaja väide, et protokollist nr 3-3.4/2 pole võimalik tuvastada, et RMK oleks mitteedukaks tunnistanud ka muid pakkumisi peale kaebaja oma. Protokolli p-s 1 on loetletud edukaks tunnistatud pakkumised ja protokolli lisas 3 toodud ära kõik kasepaberipuidule tehtud pakkumised. Neid loetelusid kõrvutades on võimalik tuvastada kõik isikud, kelle pakkumine ei osutunud edukaks.

7) Protokolli p 2 on puudulikult motiveeritud. Protokolli lisas 3 on küll ära toodud pakkumiste pingeread kõikide metsandike lõikes, kus vastustaja kavatses kasepaberipuitu müüa, kuid pole näidatud, kuidas on saadud pakkumiste pingeridade koostamise aluseks olevad alghinnad, mis vastustaja selgituste kohaselt on leitud pakkumiste hindadest puidu müüja vahelaost ostja lattu transportimise kulude mahaarvamise teel. Protokollis ja selle lisades pole andmeid müüja vahelao ja ostja lao vaheliste vahemaade kohta, mistõttu puudub võimalus kontrollida, kas kaebaja pakkumise tunnistamine mitteedukaks oli õiguspärane. Siiski ei anna see rikkumine alust kaevatud protokollipunkti tühistamiseks, sest kõnealusel enampakkumisel müümata jäänud 11 500 m3 kasepaberipuitu müüdi ära täiendaval enampakkumisel 2011. a veebruaris ning seega on 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 p 2 õiguslik mõju praeguseks lõppenud. Kaebaja täiendaval enampakkumisel osaleda ei soovinud.

8) Vastustaja pole kohelnud kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste pakkujatega. Vaidlustatud protokolli lisas toodud pakkumiste pingeridadest nähtuvalt poleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks ka siis, kui vastustaja oleks ära müünud kogu müüki pandud kasepaberipuidu, sest kaebaja hinnapakkumine paiknes pingeridades kohtadel 3-19 ega olnud seega üheski metsandikus konkurentsivõimeline. Ka juhul, kui vastustaja poleks täiendaval enampakkumisel kogu kasepaberipuitu ära müünud, puuduks alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Repo Vabrikud palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. 1) Halduskohus pole põhjendanud kaebaja väidetega arvestamata jätmist ja on tuginenud otsuse tegemisel asjaoludele ja tõenditele, mida pole kohtus arutatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

3-11-401

6(9) § 442 lg-t 8, § 436 lg-d 3 ja 4). Puiduturustusosakonna põhimäärus ei ole RMK veebilehelt avalikult kättesaadav. Kaebaja ei ole seda põhimäärust näinud ja vastustaja ei ole seda kohtule tõendina esitanud.

2) Protokolli nr 3-3.4/2 olemasolu kohta enne 22.03.2011 puuduvad tõendid. Kohus on lähtunud vastustaja paljasõnalistest väidetest ja pannud kaebajale alusetu tõendamiskoormise, kuivõrd mingi asjaolu puudumist ei ole kuidagi mõistlikult võimalik tõendada. Hoopis vastustajal tulnuks tõendada, et protokoll nr 3-3.4/2 oli 20.01.2011 olemas.

3) Ebaõige on väide, et kaebajale 21.01.2011 e-kirjaga saadetud tabel pole haldusakt, vaid teade, mis ei peagi sisaldama motivatsiooni.

4) Vaidlustatud haldusaktidest ega muudest tõenditest ei nähtu, mis oli käesoleval juhul mandri-Eestis kasepaberipuidu turuhind. Kohus on hakanud ise vastustaja asemel erinevate õigusaktide alusel tuvastama turuhinda, jõudes järeldusele, et alghind 43,5 €/m3 on ka selle puidu turuhind. Kuivõrd sama kasepaberipuit müüdi järgmisel enampakkumisel ilma alghinnata, järeldub sellest, et sama puidu turuhind mõni aeg hiljem oli 0 €/m3. Kohus pole põhjendanud ega vastustaja tõendanud, et kaebaja pakkumine oli tehtud alla turuhinna.

5) Riigimetsa korra § 3 lg 2 teine lause sätestab vastustaja kohustused alghinna määramisel enne enampakkumise toimumist, mistõttu ei kohaldu viidatud säte vastustaja tegevusele pakkumiste hindamisel. Alghind 43,5 €/m3 ei olnud metsamaterjali alghinnaks müüja vahelaos, vaid ostja tarnekohas. Sellest tulenevalt puudus ka vastustajal õigus hakata pärast pakkumiste esitamist alghinda ümber arvutama või transpordikulusid arvutama. Vastustaja pidi enampakkumise läbi viima tingimustel, millistel enampakkumine välja kuulutati, sõltumata sellest, kui kasumlik või kahjumlik see talle oli.

6) Kuigi kohus tuvastas otsuses, et vastustaja haldusakt ei põhine enampakkumise dokumentides märgitud tingimustel ning et puudub võimalus kontrollida, kas kaebaja pakkumise tunnistamine mitteedukaks oli õiguspärane, on kohus jätnud kaebuse rahuldamata. Seega on kohtuotsus vastuolus kohtu enda tuvastatud asjaoludega. Kaebuse rahuldamata jätmine viitega 2011. a veebruaris toimunud enampakkumisele on ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras, et kohus keelaks vastustajal 1000 m3 kasepaberipuidu müümist kolmandatele isikutele, kuid halduskohus keeldus põhjendusel, et tegemist on taastuva loodusressurssiga, mida vastustaja müüb igal aastal, seega ei teki vastustajal raskusi kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmisega. Seega on halduskohus ise leidnud, et kaebajal on õigus nõuda haldusakti tühistamist ja talle 1000 m3 kasepaberipuidu müümist sõltumata sellest, kas vaidlusaluse enampakkumise esemeks olnud mingi konkreetne puit veel eksisteerib või on see realiseeritud.

7) Protokolli nr 3-3.4/2 alusel ei ole võimalik tuvastada muid mitteedukaks tunnistatud pakkumisi. Protokolli lisa 3 ei ole võimalik käsitleda tõendina, kaebaja seadis kahtluse alla selle olemasolu enne 22.03.2011 ja vastustaja võttis omaks, et tegemist on kohtumenetluse ajal ja tarbeks loodud tabeliga. Kuid ka lisa 3 võrdlemisel protokolliga nr 3-3.4/2 ei ole võimalik tuvastada mitteedukaks osutunud pakkumisi.

8) Ebaõiged on kohtu väited, nagu poleks vastustaja kohelnud kaebajat ebavõrdselt või poleks kaebaja pakkumine olnud konkurentsivõimeline. Kohus lähtus selle seisukoha esitamisel ebaõigesti protokolli lisast 3.

9) Kaebajal puudus põhjus ja vajadus enampakkumise tingimuste vaidlustamiseks, kuna lähtus oma pakkumise esitamisel nendest tingimustest. Antud juhul ongi probleem tekkinud sellest, et vastustaja asus pakkumisi hindama muude kriteeriumide ja tingimuste alusel, mis on lubamatu.

3-11-401

7(9) Seega on halduskohtu seisukohad seoses enampakkumise tingimuste mittevaidlustamisega kohatud ja põhjendamata. Kohus ei ole ilmselt aru saanud vaidluse olemusest. 10) Kohus ei ole põhjendanud oma väidet, et vastustaja pole rikkunud KonkS sätteid, samuti pole kohus kontrollinud, kas vastustaja on kasutanud diskretsiooni õiguspäraselt.

10. RMK ei pidanud apellatsioonkaebust õigeks ja vaidles sellele vastu.

1) Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas võis ühe või teise tema väite tähelepanuta jätmine tuua kaasa ebaõige kohtuotsuse. Puiduturustusosakonna põhimäärus ei oma asjas tähtsust, sellele on tehtud tarbetu viide. Asjas omab tähtsust puiduturustusosakonna juhataja 05.05.2010 käskkiri nr 1-5/113, mille vastustaja esitas halduskohtule koos kaebuse vastusega.

2) Kuna protokoll kannab 20.01.2011 kuupäeva, tuleb eeldada, et see ka koostati sellel kuupäeval. Vastupidise tõendamise kohustus lasub kaebajal. Mingeid tõendeid protokolli puudumise kohta 20.01.2011 kaebaja ei esitanud, tegemist on ekslike paljasõnaliste väidetega. 3) 21.01.2011 e-kirja näol on tegemist teate, mitte haldusaktiga, kuna sellel puuduvad haldusakti tunnused. Riigimetsa kord ei näe ette vastustaja kohustust teha pakkujatele teatavaks haldusakt, piisab enampakkumise tulemuste teatavakstegemisest.

4) Halduskohus ei ole asunud ise haldusakti põhistama, vaid toonud välja enampakkumise vormist ja õigusaktidest tuleneva puidu alghinna ja turuhinna. Õigusaktidele viitamisel ei ole halduskohus seotud poolte seisukohtadega. Halduskohtu tegevus oli kooskõlas halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibiga.

5) Kaebaja poolt Riigimetsa korra § 3 lg-le 2 antud tõlgendus on ekslik. Vastustaja ei saanud teha alghinna ümberarvestusi enampakkumise teate avaldamisel, sest tarnekohad ei olnud teada. Tarnekohad said teatavaks alles pakkujate esitatud pakkumistest. Seega sai teha ümberarvestused alles pärast seda, kui selgusid pakkujate pakutud hinnad ja tarnekohad. Kaebaja jätab tähelepanuta, et vastustaja kulud puidu transportimisel erinevates kohtades asuvatesse „ostja ladudesse“ on nende erineva kauguse tõttu erineva suurusega. Seega ei saa neid jätta arvestamata. Enampakkumise menetlus on läbi viidud vastavalt enampakkumise tingimustele ja Riigimetsa korrale. MS § 48 lg 3 kohaselt saab vastustaja oma majandustegevusega tulu, mis tagab riigimetsa majandamise ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmise vastavalt seaduse nõuetele. Seega on väär kaebaja väide, et enampakkumine tuleb läbi viia sõltumata sellest, kui kasumlik või kahjumlik see vastustajale kokkuvõttes on.

6) Halduskohtu tuvastatud rikkumised ei andnud alust kaebuse rahuldamiseks. Kohatu on asuda enampakkumise tingimusi vaidlustama alles pärast seda, kui kaebaja pakkumine ei osutunud edukaks. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna vaidlusalusel enampakkumisel müümata jäänud

11 500 m3 kasepaberipuitu müüdi ära täiendaval enampakkumisel 2011. a veebruaris, siis on 20.01.2011 protokolli p 2 õiguslik mõju praeguseks lõppenud. Vastustaja poolt 11 500 m3 kasepaberipuidu müümata jätmine ei riku kaebaja õigusi. Kui vastustaja oleks otsustanud ka müümata kasepaberipuidu osas pakkumised edukaks tunnistada, siis ei oleks kaebaja pakkumine osutunud edukaks. Kaebaja hinnapakkumine paiknes pingeridades kohtadel 3-19 ega olnud seega üheski metsandikus konkurentsivõimeline. Järelikult puudus kohtul alus kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks. 7) Vastustaja esitas kohtule protokolli nr 3-3.4/2 lisa 3 väljavõtte kasepaberipuidu hinnapakkumiste kohta (väljavõttena on see ka pealkirjastatud). Lisa 3 on tervikdokumendina liialt mahukas, kuna sisaldab pingeridu ka muude puidu liikide osas tehtud pakkumiste kohta.

3-11-401

8(9) 8) Kaebaja pakkus ainult alghinna 43,5 €/m3 ja kuna kasepaberipuitu sooviti osta 2,7 korda rohkem müüdavast kogusest, siis on ilma arvutusteta selge, et alghinnaga pakkumus ei saanud osutuda edukaks. Kohus ei saa kohustada vastustajat müüma kaebajale 1000 m3 kasepaberipuitu. Selline kohustamine oleks kaebajat alusetult teistele pakkujatele eelistav ja riigile kahju tekitav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaebaja on nõudnud enampakkumise tulemused kinnitanud haldusakti tühistamist osas, milles leiti, et 11 500 m3 kasepaberipuitu jääb müümata, kuna pakutud hind ei rahuldanud vastustajat. Kaebaja leidis, et kuna tema pakkumine vastas tingimustele, polnud alust jätta mingi osa puitu müümata ning tema pakkumist edukaks tunnistamata ning taotles kohustada vastustajat müüma 1000 m3 kasepaberipuitu kaebajale tema poolt pakutud hinnaga.

12. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist saab isik nõuda üksnes ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Ka kohustamisnõue kuulub RVastS § 6 lg 1 kohaselt rahuldamisele üksnes siis, kui kaebaja õigused on puudutatud. Seega kontrollib ringkonnakohus kõigepealt, kas kaebajal tema poolt pakutud hinda arvestades oli üldse võimalik enampakkumisel edukas olla. Kui kaebaja pakutud hind ei olnud konkurentsivõimeline, ei saaks kaebaja õigusi rikkuda asjaolu, et 11 500 m3 kasepaberipuitu müümata jäeti ning küsimus, kas see toimus õiguspäraselt või mitte, poleks käesoleva vaidluse lahendamisel määrav - kaebaja oleks kasepaberipuidust ilma jäänud ka siis, kui see oleks otsustatud enampakkumisel ära müüa. Riigimetsa korra § 19 lg 2 alusel kuulutatakse avaliku kirjaliku enampakkumise võitjaks sama määruse § 13 lg 6 ja 8 kohaselt edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkuja. Riigimetsa korra § 13 lg 6 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumine, mille on teinud isik, kelle pakkumise on müügi korraldaja tunnistanud parimaks, lähtudes pakutavast ostuhinnast ja sama määruse §-s 18 esitatud kriteeriumidest. Kui kaebajal poleks pakkumiste pingerida arvestades olnud võimalik saavutada müümata jäänud puidu osas lepingu sõlmimist, jääb tühistamiskaebus rahuldamata ning sellisel juhul ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue.

13. Vastustaja on selgitanud, et pakkumiste hindamisel tuli pakkumiste võrreldavuse tagamiseks lahutada iga pakkuja poolt pakutud ostuhinnast transpordikulu metsandiku vahelaost pakkuja tarnekohani. Sellise hindamise tulemusena saadud nn metsandike vaheladudesse taandatud hinnad on toodud metsandike lõikes 20.01.2011 protokolli nr 3-3.4/2 lisas 3 (tl 90-94), kaebaja hindade võrdlus teiste pakkujate hindadega on toodud tabelis tl 89. Neist tabelitest selgub, et metsandikes, millel kasvav puit jäi vaidlusalusel enampakkumisel müümata – Aakre, Aimla, Elva, Kiidjärve, Koorküla, Triigi, Õisu – oli kaebaja pakkumine pingeridades seitsmendast kohast tagapool. Seega polnud kaebaja hind vastustaja poolt hindamiseks kasutatud kriteeriume arvestades konkurentsivõimeline ning isegi kui vastustaja oleks kohustatud müüma neis metsandikes raiutava puidu, poleks kaebaja see, kellele seda enampakkumise tulemuste kohaselt müüa saaks.

14. Kaebaja on väitnud, et eelpool viidatud tabelid pole usaldusväärsed, kuna on loodud pärast enampakkumise tulemuste kindlaks tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul saaks tabelite usaldusväärsust mõjutada üksnes asjaolu, et selles esitatud andmed ei vasta esitatud pakkumistele ning tarnekohtade kaugusele metsandiku vahelaost. Selliseid väiteid pole käesolevas asjas esitatud ning arvestades kohtule esitatud algandmeid, kohus kaebaja positsiooni mõjutavaid vigu vaidlusaluste metsandike (Aakre, Aimla, Elva, Kiidjärve, Koorküla, Triigi, Õisu) kohta koostatud tabelites ei tuvastanud. Enampakkumise tulemused teistes metsandikes ei ole käesolevas asjas vaidluse all. Aakre metsandik asub kaebaja laost Püssis 198 km kaugusel, Aimla metsandik 188 km, Elva metsandik 178 km, Kiidjärve metsandik 179 km, Koorküla metsandik 229 km, Triigi metsandik

80 km ja Õisu metsandik 238 km kaugusel (vt apellatsioonimenetluses esitatud kauguste tabel).

3-11-401

9(9) Arvestades tl 95 asuvat Puiduturustusosakonna juhataja 05.05.2010 käskkirjaga nr 1-5/113 kinnitatud tabelit „Veohinnad metsamaterjali müügihinna arvutamisel“, selgub, et 80 km kaugusel asuva vahelao puhul on 1 kuupmeetri transpordihind 102,38 krooni, 180 km puhul 172,73 krooni, 190 km puhul 178,88 krooni, 200 km puhul 184,90 krooni, 230 km puhul 202,32 krooni ja

240 puhul 207,97 krooni. Teisendades hinnad eurodeks ning lahutades veokulud kaebaja poolt pakutud ostuhinnast (43,5 €), on saadud hinnad protokolli lisa nr 3 tabelites toodud nn vahelattu taandatud hindadega võrdsed.

15. Kaebaja on leidnud, et arvestades enampakkumise teates väljakuulutatud tingimusi, polnud müügi korraldajal pakkumiste hindamisel õigust teha pakutud ostuhinna ümberarvutusi sõltuvalt sellest, kui kaugel asus pakkuja näidatud tarnekoht. Kaebajal on õigus, et selliseid tingimusi enampakkumise teatest ei nähtu. Riigimetsa korra § 10 näeb ette, et müügiteates tuleb ära näidata enampakkumise lisatingimused, kui müügi korraldaja on need ette näinud. Kui müügikorraldaja soovib pakkumiste hindamisel lisaks ostuhinnale arvesse võtta tarnekoha kaugust metsandikust või muid Riigimetsa korra §-s 18 viidatud hindamisel arvestamisele kuuluvaid kriteeriume, tuleb need müügiteates selgelt välja tuua. Pakkujatel peab olema pakkumist koostades võimalik arvesse võtta kõiki kriteeriume. Samuti tagab kõigi hindamise aluseks olevate kriteeriumite müügiteates selgelt ja ühemõtteliselt lahti kirjutamine enampakkumise läbipaistvuse ning väldib võimalusi, et enampakkumise tulemuste hindamine tekitaks vaidlusi.

16. Kui koostada pakkumiste pingerida viisil nagu kaebaja enampakkumise teatest aru sai ja kaebuses on näidanud, selgub, et kaebajal poleks ikkagi olnud võimalik saavutada 11 500 m3 kasepaberipuidu ostulepingu sõlmimist, sest arvestades pakkujate poolt osta soovitud koguseid ja pakutud hindu (vt ringkonnakohtule esitatud pakkumused), oleks kaebaja pakutud hind - 43,50 € kuupmeetri kohta - olnud konkurentsivõimeline juhul, kui müüki oleks läinud enam kui 143 300 m3. Käesoleval juhul pandi mandri-Eestis müüki ainult 78 000 m3 kasepaberipuitu.

17. Eelnevast tulenevalt ei riku kaebaja õigusi 11 500 m3 müümata jätmine enampakkumisel ning ülejäänud poolte väited ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kuna halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige, muudab ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jääb kohtuotsus muutmata.

18. Kaebaja on taotlenud menetluskuludena mõlemas kohtuastmes välja mõista 44,72€ tasutud riigilõivu katteks ning 4921,23€ õigusabikulusid. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole apellatsiooniastmes taotlenud menetluskulude hüvitamist.

Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi