2-10-67051/22 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-67051

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2011.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-67051 Tsiviilasi

ST’i hagi Osaühingu N vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning õigusrikkumise lõpetamise nõudes ning Osaühingu N vastuhagi ST’i vastu kaubamägi „N “ üldtuntuks tunnistamiseks ja ST’i ainuõiguse kaubamärgile tühiseks tunnistamiseks või alternatiivselt ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks Tsiviilasja hind hagihind 73 996.91 eurot vastuhagi hind 3 190 eurot Menetlustoiming hagi menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ST (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Enno Heringson (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ, Maakri 23a, 10145 Tallinn, elektronpost enno@heringson.ee) Kostja Osaühing N (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Maie Klemmer (OÜ Gaius Õigusbüroo, Tallinna mnt 12, Rapla 79513, elektronpost mai.gaius@mail.ee) RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus ST’i hagis Osaühingu N vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning õigusrikkumise lõpetamise nõudes seoses hageja hagist loobumisega.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse

2-10-67051

jõustumist ST’ile pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2 716.25 eurot, arvelduskontole nr 10011574442225 AS-is SEB Pank. Menetluskulud

1. Rahuldada kostja avaldus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista ST’ilt menetluskuluna õigusabikulud summas 575.19 eurot Osaühingu N kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25.56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-67051, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ST (hageja) esitas 30.12.2010 Harju Maakohtule hagi Osaühingu N (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 982 800 krooni, moraalse kahju hüvitamiseks 150 000 krooni ning lõpetada kostja poolt ajalehe väljaandmine pealdisega „N “.

26.05.2011 esitas kostja kohtule vastuhagi kaubamägi „N “ üldtuntuks tunnistamiseks ja hageja ainuõiguse kaubamärgile tühiseks või alternatiivselt lõppenuks tunnistamise nõuetes. Kohus võttis 30.05.2011 määrusega vastuhagi menetlusse.

28.11.2011 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt ei ole hageja käesoleval hetkel kaubamärgi „N “ omanik. Märgitu ei võta temalt õigust nõuda varasemas õigussuhtes kahju hüvitamist, kuid hageja teatab, et on vastava nõude loovutanud CU’ile. Hageja palub nimetatud menetlusdokumenti käsitleda samas võlgnikule nõude loovutamisest teatamisena. Järelikult puudub hagejal vastav kahjunõue kostja vastu. Samuti on hageja kaubamärgi „N “ loovutanud, millest tulenevalt puudub temal ka õigus nõuda kostja poolt ajalehe väljaandmine pealdisega „N “ lõpetamist. Märgitust tulenevalt teatab hageja, et loobub hagist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 2 tulenevalt taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtule 12.12.2011 esitatud vastuses hageja avaldusele hagist loobumiseks ja taotlusele menetluse lõpetamiseks, ei vaidle kostja hageja avaldusele vastu. Kostja soovib menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu kostja kantud menetluskulude väljamõistmist hagejalt. Kostja menetluskuludeks hagi osas on õigusabikulud summas 690.24 eurot (sh käibemaks

115.05 eurot).

Hageja leiab 21.12.2011 kohtule esitatud seisukohas, et kuna kostja ei ole esitanud detailset toimingute ja arvete jagunemise nimekirja, siis ei vasta kostja poolt esitatud andmed seaduses sätestatud nõuetele ning kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et asjas tuleb hagiavalduse osas menetlus lõpetada, kuna hageja loobus hagist. Samuti tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt rahuldada.

2-10-67051

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS § 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas hageja hagis kostja vastu menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.03.2011 arvelduskontolt nr Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 5 432.49 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2 716.25 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr 10011574442225 AS-is SEB Pank.

Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistel sissenõudmise piirmäärad (TsMS § 175 lg 4). Vastavalt TsMS § 168 lg 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja hagist loobumine ei ole tingitud nõude täitmisest kostja poolt, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele hagejalt.

Kostja palub menetluskuluna hagejalt välja mõista hagimenetlusega seotud õigusabikulud summas 690.24 eurot (sh käibemaks 115.05 eurot). Kohus on teinud kindlaks, et kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses käesoleva hagi menetlemisega.

Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt Riigikohtu

2-10-67051

19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga , seega saab kostja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 690.24 eurot maha arvestada käibemaks 115.05 eurot. Kostja poolt taotletav õigusabikulu jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruses nr

137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmäära sisse ning kostja esindaja eeldatavat töö mahtu ja asja keerukust arvestades on tegemist vajaliku ning põhjendatud kuluga. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks 575.19 eurot. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik