Legislator Case Law & Legislation
2-11-39114/7 AI generated

2-11-39114/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-11-39114/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-11-39114/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
consumer credit revocation suspension of visa refusal revocation of emergency aid statutory right of revocation unauthorized credit card usage severe personal hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. T. menetlusabitaotlus rahuldamata.

2. Keelduda I. T. hagi Viru Vangla meditsiinilise osakonna vastu menetlusse võtmisest.

3. Kohtumäärus saata teadmiseks hagejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. I. T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-10-1729) Viru Vangla vastu korralduste andmisega (suu avamiseks pärast ravimite manustamist), distsiplinaarkorras korduva karistamisega ning ravimitest ilma jätmisega tekitatud mittevaralise kahju 32 000 eurot hüvitamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjade tühistamiseks. Tartu Halduskohus lõpetas 15.08.2011. a määrusega menetluse I. T. kaebuse osas, so ravimitest ilma Kohtuasja number 2-11-39114 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi I. hagi Viru Vangla meditsiinilise osakonna vastu Menetlustoiming Menetlusabitaotluse lahendamine / Menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised Hageja: I. T. (IK xxx, viibib xxx)

2

jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja selgitas kaebuse esitajale, et ravilt mahavõtmine toimub meditsiiniosakonna korraldusel ning tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes, mistõttu tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

3. I. T. esitas maakohtule hagi (pealkirjaga kaebus), milles selgitab, et Viru Vangla arst kirjutas talle välja tabletid, mida tuli manustada kaks korda päevas. Tablette annab kinnipeetavale vangivalvur. Pärast tableti manustamist kästakse avada suu, hageja seda ei teinud, kuna leiab, et suu avamine alandab tema inimväärikust. Allumatuse eest karistati I. T. 14 korda ning kokku 63 päevase kartseriga. Ravimid võeti hagejalt maha. Hageja leiab, et kuna arsti sõnul võis ta neid tablette nii võtta kui võtmata jätta, siis järelikult kirjutas arst talle mittevajalikud tabletid. Mittevajalike ravimite kirjutamine viis selleni, et kinnipeetavat karistati korduvalt ning tuli istuda kartseris 63 päeva. Pärast seda kaebas hageja arstile kõhuvalu. Arst määras dieedi. Hageja leiab, et Viru Vangla arsti õigusvastase tegevusega on kahjustatud tema tervist, alandatud ja karistatud teda. Hageja leiab, et arst on patsiendi ravimisel rikkunud meditsiinilisi norme.

4. Maakohus jättis 26.09.2011. a määrusega I. T. hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – selgelt väljendatud nõude esitamiseks, riigilõivu tasumiseks (või vormikohase menetlusabitaotluse esitamiseks).

04.10.2011 saatis hageja kohtule avalduse, milles märgib, et ei valda piisavalt eesti keelt ning kõik menetlusdokumendid tuleb talle saata tõlgituna vene keelde. Kohus selgitas 07.11.2011. a kirjas hagejale, et kohtumenetluse keel on eesti keel, mistõttu tuleb ka kõik avaldused kohtule esitada eesti keeles. Kohus selgitas hagejale menetlusabi taotlemise võimalust tõlkekulude kandmiseks ning saatis täitmiseks menetlusabitaotluse blanketid nii eestikui vene keeles.

14.11.2011. a saatis I. T. kohtule avalduse, milles palub vabastada riigilõivu tasumisest. Avalduse kohaselt viibib ta 10 aastat kinnipidamiskohas, mistõttu sissetulek puudub. Õigusabi ta ei vaja, kuna puuduvad vahendid selle eest tasumiseks. Kohtu saadetud menetlusabitaotluse blanketile on hageja märkinud üksnes oma nime, isikukoodi ja perekonnaseisu, ülejäänud lahtrid on täitmata. Nõuet ta kohtule täpsustanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et I. T. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (menetlusabitaotlus) tuleb jätta rahuldamata ning keelduda hagi menetlusse võtmisest.

6. Menetlusabi andmise tingimused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p 1 ja 2, mille kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (TsMS § 181 lg 2). Isikul ei anta menetlusabi kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik (TsMS § 181 lg 3).

I. T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vangla vastu korralduste andmisega, distsiplinaarkorras karistamisega ja ravimitest ilma jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning karistamise käskkirjade tühistamiseks. Halduskohus lõpetas menetluse

3

ravimitest ilma jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas (HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel) ja selgitas kaebuse esitajale, et ravilt maha võtmine toimub meditsiiniosakonna korraldusel ning tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes, mistõttu tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades 3-3-1-69-10; 3-3-1-56-11; 3-3-1-53-10).

I. T. Viru Maakohtule esitatud hagis (kaebuses) puudub selgelt väljendatud nõue. Kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud ka 26.09.2011. a määruses. I. T. palub kohtul vaadata läbi vangla arsti õigusvastane tegevus ning tuvastada meditsiiniliste normide rikkumist patsiendi ravimisel (kartser kauemaks kui 45 päeva). Hageja järeldab, et kui vangla arst ei oleks kirjutanud mittevajalikke ravimeid, poleks valvurid teda alandanud ega käskinud suud avada, ei oleks tema kohta tehtud ettekandeid ja käskkirju ega määratud distsiplinaarkaristusena 9 nädalat kartserit. 7. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. I. T. esitas maakohtule hagi (kaebuse) samadel asjaoludel, mille kohta oli esitatud kaebus halduskohtule. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuet hageja maakohtule esitanud ei ole. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus hinnata kahju hüvitamise aluseid. Mis puudutab hageja viidet sellele, et rikuti meditsiinilisi norme paigutades teda kartserisse rohkem kui 45 päevaks, siis selle kohta on Tartu Halduskohus oma seisukoha väljendanud 02.09.2011. a kohtuotsuses ning maakohus ei pea põhjendatuks hinnata teisiti halduskohtus tuvastatud asjaolusid. Halduskohus leidis, et kartserisse paigutamine oli õiguspärane ning tervisekaardi kohaselt meditsiinilisi vastunäidustusi ei esinenud. Kohus leiab, et I. T. avalduses kirjeldatu ei ole mingil viisil seostatav vangla arsti või meditsiinilise osakonna õigusvastase tegevusega, mis kahjustaks I. T. õigusi või huve ning oleks vastuolus VÕS 41. peatükis (tervishoiuteenuse osutamise lepinguga seonduv) või 53. peatükis (kahju õigusvastane tekitamine) sätestatuga. Distsiplinaarkaristused määrati ja ravimite andmine lõpetati mitte arsti ega vangla meditsiinilise osakonna õigusvastase tegevuse, vaid I. T. enda allumatuse (suu avamisest keeldumise) tõttu. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I. T. esitatud avaldus on perspektiivitu, mistõttu ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks vabastada avalduse esitajat riigilõivu tasumisest, anda talle tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. / allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik