3-11-1391/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-1391

Otsuse kuupäev 22.12.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi O.N esindaja Margit Ahu kaebus Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korralduse nr 263-k tühistamiseks, millega kohustati O.N´t tagastama Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetus summas 10 549,07 eurot, kuna O.N ei ole teadlikult andmete varjamise tõttu saadud toetust tagastanud.

Menetlusvorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja O.N ja tema esindaja Margit Ahu Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus Kaasatud isik Ida – Viru maavanem

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Tühistada Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k. Välja mõista Sillamäe Linnavalitsuselt menetluskulu summas 1056 € O.N kasuks.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 22.12.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Sillamäe Linnavalitsuse 20.01.2011.a korraldusega nr 19-k kohustati O.N´t tagastama Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt ajavahemikul 01.01.2002 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetus summas 14 431,25 eurot. O.N esitas 14.02.2011 Ida-Viru Maavalitsusele vaide, milles ta vaidlustas Sillamäe Linnavalitsuse 20.01.2011 nr 19-k korralduse.

2 Ida-Viru Maavalitsus asus seisukohale, et Sillamäe Linnavalitsuse 20.01.2011 nr 19-k korralduse välja andmisel ei ole lähtutud faktilistest tõendusmaterjalidest ning seda ei ole seaduse kohaselt motiveeritud. Ida-Viru maavanem tegi Sillamäe Linnavalitsusele ettepaneku O.Nle tehtud Sillamäe Linnavalitsuse 20.01.2011 nr 19-k korraldus uuesti läbi vaadata ning kehtiva seadusega kooskõlla viia. Seepeale Sillamäe Linnavalitsus tunnistas kehtetuks Sillamäe Linnavalitsuse 20.01.2011 nr 19-k korralduse. Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldusega nr 263-k kohustati O.N´t tagastama Sillamäe Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetus summas 10 549,07 eurot, kuna O.N ei ole teadlikult andmete varjamise tõttu saadud toetust tagastanud. Kaebaja esitas 05.06.2011 tühistamiskaebuse Tartu Halduskohtule, milles palus tühistada Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korralduse nr 263-k. O.N on esitanud kohtule kirjalikud vastuväited vastustaja kirjalikule seletusele, millest ta ei nõustu vastustaja väitega, et ta on varjanud linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna eest toimetulekutoetuse taotlemisel oma tegelikke kortereid, kuna kinnistusraamat on ju avalik. Vastustajal oli seadusest tulenev kohustus kontrollida toimetulekutoetuse määramisel avalduses märgitud andmete õigsust (seda enam, et kinnistu oli ostetud juba 1999 aastal). Kaebaja saab toimetulekutoetust alates 1994 aastast. Eelnimetatud perioodil kehtinud sotsiaalhoolekande seadus ei sätestanud kohustust esitada andmeid kinnisasjade kohta. Vastavalt SHS § 32 toimetulekutoetuse esmakordse taotlemise või käesolevas lõikes toodud loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitab taotleja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 31 nimetatud dokumentidele kirjaliku loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed: 1) kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid. Nimetatud seaduse säte hakkas kehtima alles 01.01.2005. Vastavalt SHS § 22(3) lg 21 toimetulekutoetuse määramisel osutab vallavõi linnavalitsus toimetulekutoetuse taotlejale ja tema abivajavatele perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise teenust. Kaebaja ei ole teadvalt varjanud andmeid temale kuuluva korteri kohta ning vastustajal oli igal ajal võimalus tutvuda kinnistu andmetega, mida vastustaja kahjuks ei teinud. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et toimetulekutoetuse avalduse (toimiku lk 170) kohaselt on märgitud, et avalduse esitaja peab esitama toimetulekutoetuse vormistamiseks avalduse punktis 1 nimetatud andmed (töötasu, töötutoetus, pensionid, hooldetoetus jne.). Avalduse samal leheküljel on märgitud, et eeltoodud andmete (st avalduse punktis 1) varjamise või valede andmete esitamise juhul toetust ei maksta ning ebaseaduslikult saadud toetust kohustatakse tagastama ning ühtlasi kaebaja annab õiguse tema poolt esitatud andmeid kontrollida. Avalduse punktis 1 loetelu ei sisalda andmeid taotleja omanduses oleva kinnisvara kohta. Kaebaja ja sotsiaalosakonna töötaja suulise vestluse käigus kaebaja teatas, et kaebaja omab veel üht kinnistut, kuid eelnimetatud korterit kasutab kaebaja vend ning sotsiaalosakonnatöötaja teatas, et sellisel juhul ei pea teise kinnistu andmeid toimetulekutoetuse avaldusse märkima. Toimetulekutoetuse taotlemise avalduse lisa punktis 1 kohaselt on kohustuslik märkida elamisruumid, seega kaebaja märkis oma elukoha, milleks on XXX Sillamäe linn. Avalduse lisas on vaid märge selle kohta, et lisas välja toodud andmete varjamine või valeandmete esitamise juhul toetust ei maksta, kuid puudub hoiatus selle kohta, et saadud toetus tuleb tagastada. SHS § 22(3) lg 3 p 3 kohaselt vallavõi linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata kui vallavõi linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallasja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et O.N on vaatamata raskustele oma pere toimetulekuks otsustanud osta tema nimele korter XXX Sillamäe, mille korrastamine ja hooldamine on kulukas ja nõuab aega. Kaebaja müüs 27.03.1998 kolmetaolise korteri asukohaga XXX Sillamäe linn ning korteri müügist saadud raha eest osteti isale korter XXX Sillamäe linn, mis müüdi/vahetati 26.08.1999 XXX Sillamäe linn vastu.

3 Kaebaja ei ole seoses antud korteriga kandnud kulusid ega ka saanud tulusid, kuna korterit kasutas ja kommunaalkulude eest tasus alguses kaebaja isa, hiljem vend. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kaebaja omandis olev teine kinnisasi saaks tagada temale toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid, kuna ta võis vara võõrandada. Vastustaja leiab, et mingeid takistusi nimetatud tehinguks ei olnud. Antud korter osteti kaebaja isale, kes elas seal kuni 2001.aaastani. Hiljem elas antud korteris kaebaja vend. Seega kaebaja ei saanud antud korterit võõrandada, kuna sisuliselt kuulus korter kaebaja vennale. Kaebaja on seisukohal, et üksnes teise korteri omamine ei ole aluseks toimetulekutoetuse määramata jätmiseks, vaid tuleb hinnata ka asjaolu, kas kinnisasi tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. SHS § 22(3) lg 3 p 3 vallavõi linnavalitsus võib jätta toimetulekutoetuse määramata kui vallavõi linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallasja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldusest ei selgu, et O.N´le kuulunud korter asukohaga XXX Sillamäe linn tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Kaebaja on seisukohal, et antud asjas kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja viide Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2008 määrusele haldusasjas 3-07-1220 ei ole asjakohane, kuna tegemist on erinevate nõuetega. Vastustaja viidatud haldusasja puhul on vaidlusaluseks toimetulekutoetuse mittemääramine. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et toimetulekutoetuse saamise ajal on O.N mitu korda teinud tehinguid tema omandis olevate kinnistutega, saades erinevaid tulusid ja teadvalt korduvalt varjas oma tulusid. Korterite tehingud toimusid aastal 1998 kuni 1999, kuid vastustaja nõuab toimetulekutoetuse tagastamist ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.10.2010 eest, seega kaebaja palub jätta antud väite tähelepanuta, kuna ei hõlma vaidlustavat perioodi. Kaebaja ei saanud nimetatud korterite müügist täiendavat tulu, kuna kaebaja müüs vanematele kuulunud korteri asukohaga XXX Sillamäe linn ning ostis korteri asukohaga XXX Sillamäe linn kaebaja isale. Vastustaja väidab, et novembris 2010 ilmnes, et O.N omab teist kinnistut XXX Sillamäe. Kaebaja on seisukohal, et Sillamäe Linnavalitsuse korralduses märgitud sotsiaalhoolekande osakonna poolt ajavahemikul 01.01.2005 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetuse tagastamise nõue on aegunud vastavalt HMS § 69 lg 1 ja lg 2, RVS § 22 lg 3 ja TsÜS § 151 lg 1. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastustajalt summas 1056 € kaebaja kasuks.

Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus leiab, et ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ning esitas järgmised vastuväited: O.N märkis toimetuleku avaldustes, et elab aadressil XXX ning tal ei ole teist kinnistut. Seega O.N on varjanud linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna eest toimetulekutoetuse taotlemisel oma tegelikke kortereid ning ta peab 01.01.2005 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetuse summas 10 549,07 eurot tagastama. O.N on vaatamata raskustele oma pere toimetulekuks ostnud XXX Sillamäe korteri, mille korrastamine ja hooldamine on kulukas ja nõuab aega. O.N omandis olev teine kinnisasi saaks tagada temale toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid, kuna ta võis vara võõrandada. Vastustaja leiab, et mingeid takistusi nimetatud tehinguks ei olnud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2008 määruses haldusasjas 3-07-1220 leiti, et “mõistlik ei oleks eeldada, et riik peab üleval pidama kinnisasjade omanikke seetõttu, et nad ei nõustu oma kinnisvara realiseerima ega raha eest kasutusse andma“. Toimetulekutoetuse saamise ajal on O.N mitu korda teinud tehinguid tema omandis olevate kinnistutega, saades erinevaid tulusid ja teadvalt varjanud oma tulusid. Kaebaja väide, et teda ei teavitatud ega ka hoiatatud, et tema või tema perekonna kasutuses või omandis olevad kinnis-ja vallasasjad võivad kaasa tuua toetuse mittemääramise ja toetuse tagasimaksmise kohustuse, on paljasõnaline ega ole usutav.

4 Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega, vaid seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on kümme aastat vastavalt TsÜS §149 lg 1.

Ida-Viru Maavanem leiab, et kaebus on esitatud põhjendatult, kuna vaidlusaluse korralduse sisust tulenevalt Sillamäe Linnavalitsus ei ole 05.05.2011 korralduse nr 263-k välja andmisel lähtunud faktilistest tõestusmaterjalidest, ei ole seadusekohaselt motiveerinud ning ei ole piisavalt kaalutlenud.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine.

Kaebaja on vaidlustanud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korralduse nr 263-k, millega nõuti kaebajalt tagasi toetussumma 10 549,07 eurot.

Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik, kuna kaebajale ei ole tehtud SHS § 30 lg 7 kohast ettekirjutust toetuse vabatahtlikuks tagasimaksmiseks, O.N ei ole teadvalt varjanud andmeid või esitanud valeandmeid, mille korral toetust ei maksta, korralduse punktides 1-67 märgitud summad on kokku 158 657,06 krooni, kuid korraldusega kohustatakse kaebajat tagastama 165 057,06 krooni, seega 6400 krooni rohkem ning üldse on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seetõttu O.N taotleb aegumise kohaldamist.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt ka näiteks 14. oktoobri 2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Halduskohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt näiteks halduskolleegiumi 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62- 02). Diskretsioonilise haldusakti sisulisel kontrollimisel ei saa halduskohus asuda ise kaalutlusõigust teostama, vaid ta saab hinnata üksnes kaalutlusreeglite järgmist (HMS § 4 lg 2, HKMS § 19 lg 6). Vaidlustatud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k, millega nõuti kaebajalt ajavahemikul 01.05.2005-31.10.2010 makstud riikliku toimetulekutoetuse 10 549, 07 euro suuruse summa tagastamist, ei vasta HMS § 56 nõuetele. Vastustaja on korralduse tegemisel teinud kaalutlusvea, kuna 05.05.2011 korralduses nr 263-k näidatud väljamakstud toimetulekutoetuse kuude üldsumma ei vasta korralduses väljanõudmisele kuuluva summa suurusele. Õige on kaebaja väide, et korralduse punktides 1-67 märgitud summad on kokku 158 657,06 krooni, kuid korraldusega kohustatakse kaebajat tagastama 165 057,06 krooni, seega 6400 krooni ehk 409 € rohkem.

5

Vaidlust ei ole selles, et O.Nle ei ole eelnevalt tehtud ettekirjutust toetuse vabatahtlikuks tagasimaksmiseks.

Õigusliku alusena on korralduses viidatud SHS § 30 lg 7,HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2.

Väär on vastustaja väide, et toimetulekutoetuse saamise ajal on O.N mitu korda teinud tehinguid tema omandis olevate kinnistutega, saades erinevaid tulusid ja teadvalt korduvalt varjanud oma tulusid. Korterite tehingud toimusid aastatel 1998 kuni 1999, kuid vastustaja nõuab toimetulekutoetuse tagastamist ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.10.2010 eest, seega ei hõlma korterite tehingud vaidlustavat perioodi. Vastustaja pole haldusmenetluses alates 2005.a kuni 17.11.2010 kontrollinud kinnistusraamatut ja selgitanud välja, et alates 26.08.1999 on kaebajal korter asukohaga XXX Sillamäe ning on jätkuvalt alates 2005 määranud kaebajale toimetulekutoetusi, mida nüüd vaidlustatud haldusaktiga tagasi nõutakse. Halduskohus märgib, et kaebajale määratud toimetulekutoetused on seadusjõus ja neid ei ole tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Sotsiaalhoolekande seaduse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 3 alusel võib vallavõi linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kusjuures seda võib teha, vaatamata ebapiisavale kuusissetulekule, ka siis, kui leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Kirjeldatu alusel on toimetulekutoetuse andmise tingimused sätestatud täpselt ja toetuse määrajale on antud diskretsiooniõigus. Nüüd tuleb toimetuleku võimalusena käsitleda ka näiteks sellise vara müümist, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Vastustaja pole vaidlustatud haldusaktis põhjendanud, kas kaebajal on ikka toimetulekuks piisavalt vahendeid, kui ta omab korterit asukohaga XXX Sillamäe. Seega pole haldusorgan üldse diskretsiooniõigust kohaldanud. Vaidlustatud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k, millega nõuti kaebajalt tagasi toetussumma 10 549,07 eurot, on seetõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule kuludokumendi, mille kohaselt tasus kaebaja 22.11.2011 arve-saateleht nr 125 alusel kviitungiga nr 6 õigusabikulu summas 1056 € TÜ-le „SOTER“ Margit Ahu juristi teenuse eest. Kuna kohus rahuldas kaebuse, tuleb kantud menetluskulu kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt, Sillamäe Linnavalitsuselt.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik