2-10-22025/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.juuli 2011 otsus ja teha uus otsus.

2. Välja mõista Swedbank AS-lt põhivõlg 90 068,71 eurot Reka Cables Ltd kasuks.

3. Välja mõista Swedbank AS-lt viivis 10.05.2010 seisuga 4578,06 eurot ja alates

11.05.2010 viivis põhivõlalt 90 068,71 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni Reka Cables Ltd kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta kõik menetluskulud kostja, Swedbank AS kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

22.detsember 2011, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-22025

Kohtuasi

Reka Cables Ltd hagi Swedbank AS vastu 173 020,78

euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.juuli 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reka Cables Ltd apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

90 068,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Reka Cables Ltd (Soome Vabariigis registreeritud

äriühing,

registrikood

1110846-3),

esindajad

vandeadvokaadid Carri Ginter ja Veikko Puolakainen

Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja

Diana Freivald

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Reka Cables Ltd esitas 10.05.2010 Harju Maakohtule hagi Swedbank AS vastu võla ja

viivise saamiseks. Hagi täpsustuses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla

173 020,80 eurot, viivise seisuga 31.05.2011 18 528 eurot ja alates 01.06.2011 viivise

põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Eesti äriühinguga Tameo MT OÜ (registrikood

10136096) 22.07.2009 lepingu nr 537, mille kohaselt müüs hageja Tameo MT OÜ-le

oma toodangut (kaablid) 865 103 euro väärtuses ning Tameo MT OÜ kohustus ostjana

kauba eest tasuma. Lepingu p 5.1 järgi kohustus ostja tagama pangagarantii olemasolu

20% ulatuses lepingu maksumusest. 20% tehingu hinnast oli 173 020,80 eurot

(ekvivalent 2 707 187 kr). Kostja edastas 06.10.2009 garantiikirja hageja kasuks, mille

kohaselt võttis pank endale kohustuse garanteerida Tameo MT OÜ ja hageja vahel

22.07.2009 sõlmitud lepingust nr 537 tuleneva tellija maksekohustuse täitmise

maksimumsummas

eurot.

Garantiikiri

allutati

Rahvusvahelisele

Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce; edaspidi ICC) reeglistikule

nr 458 (Uniform Rules for Demand Guarantees).

3. Garantiikirjast nähtuvalt garanteerib kostja kui garant tagasivõtmatult ja tingimusteta

(irrecovably and unconditionally) nimetatud summa väljamaksmise hageja esimesel

kirjalikul nõudmisel. Garantiikirja kohaselt oli garantiitähtaeg 31.12.2009. Kuivõrd

Tameo MT OÜ ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingust tulenevaid maksekohustusi,

edastas hageja kostjale esimest korda 22.12.2009 nõude garantii väljamaksmiseks

summas 173 020 eurot (esimene nõudekiri). Sellele nõudekirjale vastas kostja

29.12.2009 faksi teel, et nõudekirja ei aktsepteerita, kuna see esitati järgmiste

puudustega: puudub lepingu number ja kuupäev (kuigi lepingu number oli kostjale

teada, kuna garantii andja viitab faksitud kirjas ise konkreetsele numbrile) ning

puudub hageja panga (Nordea Bank Finland Plc) kinnitus hageja esindaja allkirja

õigsuse kohta. Kostja kirjal on märge, et uue nõudekirja esitamise tähtaeg on

31.12.2009. Mingeid muid lisakriteeriume või piiranguid nõude esitamise tähtaja

suhtes kostja kirjast ei nähtu ja faks saadeti vastuseks hageja 22.12.2009 nõudekirjale.

4. Hageja kõrvaldas eespool viidatud puudused ning esitas 30.12.2009 korrigeeritud

nõudeavalduse (teine nõudekiri) ning lisas ka vajaliku panga kinnituse. Dokumendid

saadeti kostjale samal kuupäeval allkirjastatult kõigepealt faksiga ning täiendavalt

skaneeritult ning omakäeliselt allkirjastatud dokumendina e-posti teel. 30.12.2009

teatas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel vastuseks saadetud dokumentidele, et

nad ei saa käsitleda kirjaliku nõudena e-posti või faksiga saadetud dokumente ja

originaaldokumendid peavad pangani jõudma hiljemalt 31.12.2009 (näiteks kulleri

teel). Muid lisatingimusi esitamise tähtaja suhtes nimetatud pangatöötaja e-kirjast ei

nähtu. Hageja vastas kostjale koheselt e-kirjaga, et originaalid saadeti kullerfirma UPS

kaudu kostjale ning kuller lubas need kätte toimetada järgmisel päeval. Samas e-kirjas

palus hageja kostjat tagada dokumentide kättesaamine.

5. Hageja kasutas originaaldokumentide edastamiseks kullerteenust ja edastades

dokumendid 30.12.2009 kullerfirmale (UPS) Soomes. Kuller jõudis kostja

peakontorisse Eestis kohale 31.12.2009 kell 15.57. Kuna 31.12.2009 oli lühendatud

tööpäev, oli kostja peakontor selleks kellaajaks suletud. 2010. aasta 1. jaanuar oli

riigipüha, 2. ja 3. jaanuar aga puhkepäevad (laupäev ja pühapäev). Seetõttu õnnestus

kulleril dokumendid kostjale reaalselt kätte toimetada esmaspäeval, 04.01.2010.

Kostja teatas 04.01.2010 hagejale faksi teel, et nad ei aktsepteeri nõuet (teist

nõudekirja), kuna see esitati hilinemisega. Garantiitähtaeg oli 31.12.2009, kuid nõue

jõudis pangani 04.01.2010. Nimetatud asjaolust tulenevalt keeldus kostja garandina

nõude rahuldamisest.

6. Kostja keeldumine tasumisest on õiguslikult põhjendamatu. Nõude esitamine vastas

nii esimese kui teise nõudekirja puhul sisuliselt kokkulepitud tingimustele ning

maksmise eeldused olid täidetud. Tahteavalduse kättesaamise seostamine üksnes ja

ainult originaaldokumendi kättesaamisega on väär. Tahteavalduse sisu ega kehtivus ei

sõltu sellest, milliseid kanaleid kasutades see tahteavalduse saajale teatavaks tehakse.

Tahteavalduse sisu ja kehtivus URDG valguses ei sõltu ka sellest, kas esitatakse

originaaldokument või sama dokument eelnevalt skaneerituna e- posti teel ja/või faksi

teel. Garantiisumma väljamaksmiseks on oluline, et nõue kui tahteavaldus jõuaks

saajani hiljemalt 31.12.2009. Hageja selge ja üheselt mõistetav tahteavaldus

garantiisumma väljamaksmiseks jõudis kostja kätte vähemalt 29.12.2009 (seejuures

originaaldokumendina) ning teistkordselt 30.12.2009. Seejuures aktsepteeris kostja ise

kogu poolte senises suhtlemises e-posti ja/või faksi teel suhtlemist. Kõik panga

nõudmised esitati nende sidekanalite vahendusel. Samuti ei informeerinud kostja

hagejat kui välismaist äriühingut, et 31.12.2009 on tavapärasest lühem tööpäev,

mistõttu on kostja keeldumine hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kostja

sattus ka vastuvõtuviivitusse, kuivõrd ei teavitanud viivitamatult pärast esmase

nõudekirja saatmist hagejat originaaldokumentide edastamise vajadusest. Hageja

soovib VÕS § 108 lg-le 1 tuginedes kostjalt garantiisuhtest tuleneva kohustuse

täitmist.

7. Lisaks põhivõlale soovib hageja kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja põhinõue summas 2 707 187 krooni muutus

sissenõutavaks alates 01.01.2010. Samas arvestab hageja mõistlikku aega, mis kostjal

kulunuks dokumentide kontrollimisele ja garantiisumma väljamaksmisele. Kostja

teavitas hagejat oma keeldumisest 04.01.2010. Sellest tulenevalt arvestab hageja

viivist alates 05.01.2010.

8. URDG ei reguleeri tehingu sõlmimise ja täitmisega seonduvaid üldküsimusi. URDG

artikli 27 kohaselt kohaldub reeglistikuga reguleerimata küsimustes garandi asukoha

riigi õigus, st praegusel juhul Eesti Vabariigi õigus. Eesti õigus kohaldub ka juhul, kui

URDG on vastuolus kohalike seadustega. Seega saab vaidluse lahendamisel juhinduda

eelkõige URDG-st, kuid tahteavalduse olemust, sisu ja edastamist, tavasid,

pooltevahelist praktikat jms puudutavas osas tuleb vastavalt URDG artiklile 27

täiendavalt juhinduda kehtivast siseriiklikust õigusest, st Eesti Vabariigi õigusest.

Praegusel juhul ei nähtu garantiikirjast, et nõude edastamine skaneeritud ning

allkirjastatud dokumendina e-posti või faksiga oleks keelatud või välistatud. Samuti ei

nähtu garantiikirjast, et kirjalik nõue loetakse nõudena esitatuks vaid juhul, kui see

edastatakse

originaaldokumendina

posti

teel

või

kullerfirma

vahendusel.

Garantiikirjast ei nähtu peale kuupäeva mingeid muid ajalisi piiranguid (näiteks

esitamise kellaaega). URDG ei defineeri mõistet "kirjalik vorm", vaid kommenteerib

artiklis 2(d), mida mõista täiendavalt terminite "kirjalik" ja "kirjutatud" all. Samuti

tuleb URDG sätteid tõlgendada, arvestades asjaolu, et antud reeglistik pärineb aastast

1992, mil tehnoloogia ei olnud nii arenenud. Reeglitega reguleerimata küsimustes

tuleb aga juhinduda kehtivast siseriiklikust õigusest, mis on ülimuslik. Tõlgendades

eespool viidatud terminite tähendust aastal 2010, võib väita, et teletransmissiooni all

saab mõista ka andmete edastamist mistahes üldlevinud elektrooniliste kanalite kaudu,

sh e-posti teel. Lisaks eelnevalt oli poolte praktikas faksi ja e-posti teel suhtlemine

tavaline, mis võimaldab sellises olukorras tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 78 lg 2 järgi lugeda mehhaanilisel teel jäljendatud allkirja võrdseks omakäelise

allkirjaga.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja Tameo MT OÜ vahel

sõlmiti 22.07.2009 leping nr 537 ning selle lepinguga seoses väljastas kostja

06.10.2009 garantiikirja hageja kasuks, millega kostja võttis kohustuse täita Tameo

MT OÜ maksekohustus maksimumsummas 173 021 eurot. Garantiikirja väljastas

kostja SWIFT-i (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication)

kasutades, mitte faksi teel, nagu väidab hageja. Faksi teel edastati ilmselt üksnes info

garantiikirja väljastamise kohta. Garantiikiri on allutatud ICC reeglistikule nr 458

(URDG). Garantiikirja kohaselt tuli garantiisumma väljamaksmiseks esitada hiljemalt

31.12.2009 kostjale vastav kirjalik nõue - kirjalik kinnitus, et Tameo MT OÜ rikkus

lepingut ja kirjalik või SWIFT-i kinnitus hageja panga poolt vastaval nõudel oleva

allkirja õigsuse kohta.

10. Hageja esitas kostjale garantiikirjaga seoses kaks erinevat nõudeavaldust. Esimese

nõudekirja (22.12.2009 dateeringuga) sai kostja kätte 29.12.2009 ning teise nõudekirja

(30.12.2009 dateeringuga) 04.01.2010. Hageja saatis kostjale teise nõudekirja faksiga

ning skaneeritult, millele vastas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel, et sellisel

kujul saadetud dokumendid ei ole käsitletavad kirjaliku nõudena ning juhtis

täiendavalt hageja tähelepanu asjaolule, et kirjalik nõue peab jõudma kostjani hiljemalt

31.12.2009 (nt kulleri kaudu).

11. Kostjani 29.12.2009 jõudnud esimene nõudekiri oli kirjalikus vormis, kuid nõudel

puudus lepingu number ja kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt nõudel

oleva allkirja õigsuse kohta. 30.12.2009 dateeringuga teine nõudekiri ei vastanud

autentimata teletransmissiooni ning testimata elektroonilist andmevahetust kasutades

edastatamise nõudele, garantiikirjas nimetatud kirjaliku vormi nõudele ning

04.01.2010 kostjani jõudnud dokumente ei esitatud tähtaegselt. Eelnenu põhjal ei

kuulu nõutav summa hagejale väljamaksmisele.

12. Võlausaldaja vormikohane nõue väljamakse saamiseks peab olema garandini jõudnud

enne garantii lõppemist. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks ei piisa sellest, et

vorminõudele mittevastav, nt autentimata teletransmissiooni kasutades edastatud nõue

esitatakse enne garantii lõppemist ja vormikohane nõue jõuab garantii andjani pärast

garantii lõppemist. Juhul kui pooled oleksid tahtnud, et nõude esitamiseks piisanuks

üksnes nõude faksi või e-posti teel edastamisest, siis oleks vastavalt URDG artiklile 1

pidanud seda sõnaselgelt garantiikirjas sätestama, mitte vastupidi, nagu väidab hageja.

Mingisugust väljakujunenud tava või praktikat pooltevahelises suhtluses ei ole, kuna

lisaks hagiavalduses märgitud garantiikirjale ei ole kostja poolt hagejale rohkem

garantiisid antud ja seega ei ole praktikat välja kujunenud. Kostja järgis nii

garantiikirja väljastamisel kui ka hagejaga suhtlemisel üksnes garantiikirjas ja

URDG-s sätestatut, mida oleks tulnud teha ka hagejal. URDG-s on selgelt eristatud

garantiinõude esitamise ja puudustest teavitamise vorminõudeid ja viise, mida kostja

järgis. Kostja ei nõustu ka hageja väidetega vastuvõtuviivituse ja hea usu põhimõtte

rikkumise kohta. Hageja sellekohased viited seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele

on asjakohatud. Asjaolu, et hageja ei esitanud nõuetekohast garantiinõuet õigeaegselt,

ei ole kostjast tulenev asjaolu. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi rikkunud ning

käitus reeglitepäraselt ja hea usu põhimõtet järgides. Nõuetekohase nõude õigeaegse

esitamise riisiko lasub ainult hagejal kui garantiikirja kohaselt soodustatud isikul.

13. Vaidluse lahendamisel omab tähtsust üksnes URDG (ICC reeglistik nr 458) ja Eesti

siseriikliku õiguse täiendavaks kohaldamiseks puudub vajadus. Seetõttu saab kirjaliku

vormi defineerimisel garantiikirja kohaselt lähtuda üksnes ja ainult sellest, kuidas

defineerib kirjalikku vormi ICC reeglistik nr 458. URDG artikli 2(d) kohaselt hõlmab

mõiste "kirjalik" lisaks kirjalikus vormis originaaldokumentidele ka autenditud

teletransmissiooni ehk kaugülekannet või testitud elektroonilist andmevahetust

kasutades edastatud dokumente. Dokumentide faksi teel edastamise puhul ei ole

tegemist autenditud teletransmissiooniga (seda ei autenditud hageja ja kostja vahel

mingil viisil) ning e-posti teel edastatavad dokumendid ei liikunud testitud

elektroonilisi kanaleid pidi (sellist testimist ei tehtud). Järelikult ei saanud URDG

kohaselt olla antud juhul faks ega testimata elektrooniline andmevahetus kirjalikuks

vormiks. Juhul kui ka Eesti õigus garantiikirjas nimetatud vorminõudele kohalduks,

siis ei ole garantiikirjas ikkagi silmas peetud kirjalikku taasesitust võimaldavat vormi,

vastasel juhul oleks see selliselt ka garantiikirjas sätestatud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

14. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

15. Hageja nõuab kostjalt garantiikohustuse täitmist. Kostja poolt väljastatud garantiikirja

kohaselt laieneb sellele URDG, mille artikli 27 järgi kohaldub õigussuhtele garantii

andja asukoha õigus, kui garantiikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul

puuduvad garantiikirjas kohaldatava õiguse suhtes märkused, mistõttu tuleb asjas

subsidiaarselt kohaldada kostja asukohariigi õigust ehk Eesti õigust. Eeltoodut

arvestades võiks esitatud nõue garantiisumma väljamaksmiseks kuuluda rahuldamisele

VÕS § 108 lg 1 alusel. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast

võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole

kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

16. Pooltel ei ole vaidlust õiguslikku tähtsust omavate faktiliste asjaolude üle, va esimese

nõudekirja kostja poolt kättesaamise hetk. Hageja väidete kohaselt edastati esimene

nõudekiri garantii andjale 22.12.2009, kuid kostja vastuväidete kohaselt sai ta esimese

nõudekirja kätte 29.12.2009.

17. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas hageja esitas garantiitähtaja jooksul

(hiljemalt 31.12.2009) kostjale nõuetekohase garantiinõude. Kuivõrd hageja poolt

antud garantii näol on tegemist nn sõltumatu nõudegarantiiga (first demand

guarantee), sõltub kostja kohustuse tekkimine vastusest eelnimetatud küsimusele.

Hageja esitas garantiist tuleneva nõude täitmiseks kostjale kaks nõudekirja. Hagi ei

saa kummalegi nõudekirjale tuginevalt rahuldada, kuna nõuetekohane garantiinõue jäi

tähtaegselt esitamata.

18. Õigussuhte aluseks olevas garantiikirjas märgitu kohaselt oli garantiikohustuse

täitmise eelduseks vastava kirjaliku nõude esitamine õigustatud isiku (hageja) poolt

koos kirjaliku kinnitusega, et Tameo MT OÜ rikkus lepingut nr 537, lisaks tuli esitada

kostjale kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt vastaval nõudel oleva allkirja

õigsuse kohta. Nii avaldus kui ka viidatud kinnitused pidid olema kostja poolt kätte

saadud garantiitähtaja jooksul.

19. Hageja esimene nõudekiri jõudis kostjani 29.12.2009, kirja kättesaamise päeva

kinnitab kostja pealdis kõnesoleval dokumendil. Seega jõudis esimene nõudekiri

kostjani enne garantiitähtaja lõppu. Seda nõudekirja ei saa pidada nõuetekohaseks

garantiinõudeks, kuna sellele ei olnud lisatud hageja panga kinnitust nõudel oleva

allkirja õigsuse kohta.

20. Kostja poolt väljastatud garantiikirja ja URDG artikli 19 järgi tuli esitada

garantiitähtaja jooksul garandile nii kirjalik nõudeavaldus kui ka kõik garantiikirjas

nimetatud kirjalikud kinnitused ja dokumendid. Vastasel juhul on garandil õigus

garantiisumma väljamaksmisest keelduda. Lisaks on rahvusvahelises kaubanduses

sõltumatute nõudegarantiide puhul tunnustamist leidnud põhimõte, mille kohaselt

tuleb garantiitingimusi täpselt täita (principle of strict compliance). Mainitud

põhimõttest lähtuvalt tuleb lugeda kõigi garantiikirjas esitatud tingimuste täitmist

garantiisumma väljamaksmise kohustuse tekkimise seisukohast vajalikuks, samas ka

piisavaks. Garant ei saa siiski keelduda kohustuse täitmisest ebamõistlikel põhjustel.

Seetõttu ei saa ka vaidlusaluse garantiikirja puhul põhimõtteliselt eristada olulisi ja

ebaolulisi tingimusi – kõik garantiikirjas märgitud tingimused on kostja kohustuse

tekkimise seisukohast olulised. Seega ei ole õige hageja käsitlus, nagu tuleks nõude

esitamist ja hageja panga poolt kinnituse edastamist vaadelda õiguslikult erinevate

toimingutena. Garantiisumma maksmise kohustuse tekkimiseks tuli mõlemad

toimingud garantiitähtaja jooksul teostada nõuetekohases vormis.

21. On vaieldav, kas viite puudumine lepingu numbrile ja kuupäevale esimeses

nõudekirjas eraldi võetuna (kui muid puudusi nõudes ei esinenuks) õigustaks

praegusel juhul hageja nõude rahuldamata jätmist kostja poolt. Lepingu numbri ja

kuupäeva märkimise kohustust garantiikirjast ei tulene. Oluline on samas küll see, et

leping, millega seoses garantiinõue esitatakse, oleks nõudeavalduse teksti põhjal kostja

jaoks määratletav. Kuivõrd esimeses nõudekirjas sisaldub viide garantiitehingu

numbrile (09-001588-IG) ja kuupäevale (06.10.2009), võis kostja mõistlikult võttes

aru saada, millise garantiikohustuse täitmist nõutakse. Ka kostja 29.12.2009 vastusest

esimesele nõudekirjale ilmneb, et kostja sai aru, millise kohustuse täitmist temalt

soovitakse.

22. Hageja teises nõudekirjas ülalkäsitletud puudusi ei ole, kuid nõudekiri ise ja sellele

lisatud dokumendid jõudsid garantiitähtaja jooksul kostjani faksi teel edastatuna ja

skaneeritult e-posti vahendusel. Paberkandjal originaaldokumendid sai kostja

vaidlustamata asjaoludel kätte 04.01.2010, seega pärast garantiitähtaja lõppu. Nõude ja

dokumentide esitamine e-posti ja faksi teel ei täitnud praegusel juhul garantiikirjast

tulenevat kirjaliku vormi nõuet.

23. Kooskõlas URDG artikliga 27 tuleb kirjaliku vorminõude sisustamisel lähtuda

käesolevas asjas ka Eesti õigusest. URDG-s kirjaliku vormi mõistet üheselt

määratletud ei ole, reeglistiku artikkel 2(d) sisaldab üksnes selgitust, mida mõisted

"kirjalik" ja "kirjutatud" muu hulgas hõlmavad, nimelt autenditud teletransmissiooni

või testitud elektroonilist andmevahetust kasutades edastatud sõnumeid. On kaheldav,

kas nõude edastamine tavapäraselt faksi teel ja e-posti vahendusel võimaldab

tahteavalduse esitaja isikusamasust üheselt tuvastada. Seetõttu ei saa neid sidekanaleid

käsitleda autenditud teletransmissiooni või testitud elektroonilise andmevahetusena

URDG artikli 2(d) tähenduses. Sellist järeldust toetab muu hulgas VÕS § 7334 lg-s 3

sisalduv autentimise mõiste määratlus, mille kohaselt on tegu toiminguga, mis

võimaldab makseteenuse pakkujal kontrollida konkreetse maksevahendi, sealhulgas

selle isikustatud turvaelementide, kasutamist.

24. Kostja väiteid toetavad 22.06.2010 vastusele lisatud ICC seisukohad, millest ilmneb,

et URDG artiklis 2(d) nimetatud vormi järgimiseks peab faks või e-post olema

autenditud, kuid osundatud seisukohtadega ei ole kohus käesoleva asja lahendamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt õiguslikult seotud.

Kostja poolt osundatud ISP98 (International Standby Practices) artiklis 3.06 on

nõudeavalduse vormiga seonduv võrreldes URDG tingimustega oluliselt täpsemalt

reguleeritud, kuid ISP98 nõuete rakendamine analoogia korras ei ole käesolevas asjas

põhjendatud, kuna see reeglistik ei laiene vaidlusalusele garantiisuhtele.

25. Kirjaliku vormi nõue ei ole teise nõudekirja puhul täidetud ka Eesti õiguse kohaselt.

Garantiinõude esitamine õigustatud isiku poolt on olemuselt kindla õigusliku tagajärje

kaasatoomisele suunatud tahteavaldus, seega vaadeldav tehinguna tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. Garantiikirjas märgitud nõudeavalduse

vorminõue on olemuselt kokkuleppeline vorminõue, st vastav vorminõue ei tulene

seadusest (või muust õigusloovast aktist). TsÜS § 77 lg-s 2 sätestatu põhjal tuleb

eeldada, et kokkuleppelisele vorminõudele kehtivad selle vormi kohta seaduses

sätestatud nõuded. URDG ega garantiikirja tingimused ei lükka praegusel juhul TsÜS

§ 77 lg-s 2 sätestatud eeldust ümber. Lähtudes TsÜS § 78 lg-st 1, peab

tehingudokument kirjaliku vormi järgimiseks olema tehingu teinud isikute poolt

omakäeliselt allkirjastatud (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Dokumendi teksti

faksimisel või e-posti teel saatmisel ei ole omakäelise allkirjastamise nõue täidetud.

Seega ei jõudnud teine nõudeavaldus garantiitähtaja jooksul kostjani nõuetekohases

vormis.

26. VÕS § 11 lg 4 teises lauses sätestatust lähtuvalt võib kirjaliku garantiilepingu lugeda

praegusel juhul sõlmituks kostja poolt garantiikirja väljastamisega, kuna võlausaldaja

nõustumust garantiiga tuleb eeldada VÕS § 155 lg 11 alusel. Kuivõrd seadus

garantiilepingu kohustuslikku vorminõuet ette ei näe, tuleb kirjalikku vormi lugeda nö

kokkuleppeliseks. Lepingu kokkuleppelise kirjaliku vormi puhul tuleks TsÜS § 78

lg-s 3 sisalduvat normi käsitleda TsÜS § 77 lg 2 valguses dispositiivsena. Seega võis

garant garantiikirjas ette näha, et ta loeb ennast seotuks üksnes kirjalikus vormis

esitatud garantiinõudega, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TsÜS

§ 79) esitatuga. Kui pooled soovinuks tahteavalduse kirjaliku vormi mõistet URDG-s

ja/või seaduses sätestatust erinevalt sisustada, tulnuks selles vastavalt URDG artiklile

1 selgesõnaliselt kokku leppida.

27. TsÜS § 78 lg 2 võimaldaks iseenesest lugeda allkirja mehhaanilisel teel jäljendamist

võrdseks omakäelise allkirjaga juhul, kui selle kasutamine on käibes tavaline ja teine

pool ei nõua viivitamatult omakäelist allkirja. See norm ei ole aga käesolevas asjas

kohaldatav, kuna kohtule ei olnud teada, et sarnaste nõudekirjade esitamine e-kirja ja

faksi teel oleks käibes tavaline. Samuti ei ole esitatud tõendite põhjal otsustades hageja

ja kostja vahel nõudeavalduste esitamise osas välja kujunenud praktikat, nagu väitis

hageja. Ühe lepingulise suhte põhjal ei saa teha järeldusi võlasuhte poolte vahel

väljakujunenud praktika kohta, va pikemaajalised võlasuhted, eeskätt kestvuslepingud.

Pooltel

peaks

olema

samalaadsetes

suhetes

kujundatud

teadlikult

teatud

käitumisreeglid, mida järgitakse sellekohase erikokkuleppeta. Käesolevas asjas

puuduvad andmed, et hageja oleks kostjale enne 30.12.2009 üldse e-posti või faksi teel

dokumente edastanud. Asjaolust, et kostja edastas endapoolsed vastused hageja

nõudekirjadele e-posti ja faksi teel, ei saa teha järeldust, et kostja aktsepteeriks samu

sidekanaleid ka garantiinõuete esitamisel. Kostja töötaja T. Toomesaar väljendas

30.12.2009 e-kirjas otsesõnu vastupidist ning nõudis dokumentide originaale. URDG

põhjal tuleb eristada ühelt poolt garantiinõude esitamise ning teiselt poolt puudustest

teavitamise vorminõudeid ja viise. URDG artikkel 10(b) paneb garandile kohustuse

teatada garantiinõude rahuldamata jätmisest õigustatud isikule võimalikult kiireid

sidevahendeid kasutades (by expeditious means). Seega ei olnuks kostja poolt mõistlik

teatada garantiisumma väljamaksmisest keeldumisest nt posti teel saadetud kirjaga.

Sellisel juhul oleks ilmselt rikutud URDG artiklist 10(b) lähtuvat nõuet. Hageja poolt

tõendina esitatud garantiikiri on faksikoopia, kuid asjas puuduvad tõendid, et

garantiikiri oleks saadetud kostja poolt hagejale faksi teel. Tõendi sisust võib

järeldada, et kostja edastas garantiikirja algselt hageja pangale SWIFT-i vahendusel,

mida tuleb URDG artikli 2(d) järgi lugeda kirjalikuks vormiks.

28. TsÜS § 80 lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded elektroonilise allkirjastamise kohta ei ole

hageja teise nõudeavalduse puhul täidetud. Vastavalt TsÜS § 80 lg 3 esimesele lausele

peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu

sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Kohus ei nõustunud hageja

(alternatiivse) käsitlusega, mille kohaselt ei tooks garantiinõude vorminõude järgimata

jätmine praegusel juhul kaasa tehingu tühisust TsÜS § 83 lg 2 tähenduses. Praegusel

juhul ei tulene seadusest ega poolte kokkuleppest, et nõudekirja ja sellele lisatud

dokumentide edastamine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on õiguslikult

kehtiv. Hageja teise nõudekirja ja sellele lisatud dokumendid saab TsÜS § 69 lg-st 2

tulenevalt lugeda esitatuks alles siis, kui need jõudsid kostjani omakäeliselt

allkirjastatuna (so 04.01.2011). Õiguslikult arusaamatu on hageja väide, et dokumendi

sisu selle edastamise viisist ei muutu. Sõltumatu nõudegarantii puhul on garandi jaoks

oluline garantiinõude esitaja isikusamasuse tuvastamine ehk garandil peab olema

tagatud võimalus enne väljamakse tegemist kontrollida, et nõudeavaldus esitati selleks

õigustatud isiku poolt. Seega omab käsitletava vorminõude tõendamisfunktsioon

sõltumatu nõudegarantii puhul keskset tähtsust. See järeldub ka kostja väidetest

käesolevas asjas.

29. Hageja väited, mille kohaselt rikkus kostja hea usu põhimõtet, on alusetud. Hea usu

põhimõtte vastane käitumine või hoolsuskohustuse rikkumine võiks vastavalt URDG

artiklile 15 muu hulgas välistada kostja vastuväited seonduvalt garantiinõude hilisema

esitamisega. Kohtu hinnangul toimis kostja kooskõlas hea usu põhimõttega ning näitas

mõlema nõudekirja menetlemisel üles mõistlikku hoolsust URDG artikli 9 tähenduses.

Mõlema nõudekirja puhul teatas kostja väljamakse tegemisest keeldumisest juba

nõude saamise päeval, vastavalt 29.12.2009 ja 04.01.2010, kasutades selleks

võimalikult kiireid sidevahendeid. Samuti teatas kostja koheselt e-kirja teel teise

nõudekirja vormipuudustest ja juhtis tähelepanu garantiitähtaja lõppemisele. URDG

artiklist 12 tulenevalt ei kanna garant nõudeavalduse ja muude dokumentide õigeaegse

edastamise, nende kaotsimineku jms riske. Seetõttu on hageja väide kostja

vastuvõtuviivituse kohta alusetu. Lisaks võis hageja mõistlikult ette näha, et

31.12.2009 võidakse ka krediidiasutused tavapärasest varem sulgeda. Samuti puudus

kostjal vajadus juhtida enne 30.12.2009 hageja tähelepanu kirjaliku vormi järgmise

vajadusele, kuna esimese nõudekirja esitas hageja omakäeliselt allkirjastatuna ehk

nõuetekohases vormis. Õiguslikult põhjendamatu on hageja käsitlus, mille kohaselt

saaks vaidlusalusele õigussuhtele analoogia korras kohaldada tsiviilkohtumenetlust

reguleerivaid norme, sh TsMS § 335 lg-s 1 sätestatut.

30. Ka viivisenõudele kohalduks URDG artikli 27 järgi praeguses asjas kostja

asukohariigi õigus. Seega saaks võlausaldaja viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 esimeses

lauses sätestatu kohaselt. Kuivõrd kostjal põhinõude esemeks olevat rahalist kohustust

tekkinud ei ole, puudub hagejal õiguslik alus viivist nõuda.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

31. Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada ning välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 90 068,71 eurot,

seadusjärgne viivis 10.05.2010 seisuga summas 4578,06 eurot ja seadusjärgne viivis

põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.05.2010 kuni

põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

32. Hageja esitas kostjale garantiitähtaja jooksul nõuetekohase garantiinõude ja kostja on

alusetult keeldunud oma kohustuse täitmisest. Hageja esitas esmase garantiinõude

22.12.2009, mille kostja sai enda kinnitusel kätte 29.12.2009, kuivõrd ta teatas seejärel

hagejale

nõudeavalduse

väidetavatest

puudustest.

Seega

jõudis

22.12.2009

tahteavalduse originaal originaalallkirjaga kostjani hiljemalt 29.12.2009. Kohus leidis,

et kui leping, millega seoses garantiinõue esitatakse, on nõudeavalduse põhjal

määratletav, siis lepingu numbri ja kuupäeva märkimise kohustust garantiikirjast ei

tulene. Ühtlasi leidis kohus, et kostja sai aru, millise kohustuse täitmist temalt

nõutakse. Seega ei olnud 22.12.2009 garantiinõude näol tegemist puudusega nõudes

endas. Puudus seisnes üksnes panga kinnituse puudumises garantiinõudel oleva

allkirja õigsuse kohta, mis kõrvaldati 30.12.2009. Olukorras, kus kohus tuvastas, et

puudusi esimeses kirjalikult edastatud nõudes ei olnud ja ka panga kinnitus edastati

kostjale e-maili ning faksi teel tähtaegselt, oleks kohus pidanud lugema garantiinõude

nõuetekohaseks ja tähtaegselt esitatuks. Kohus seda ei teinud ning ei viidanud ka

materiaalõiguse normile, mis õigustaks järeldust, et esimene nõudekiri ei olnud

nõuetekohane.

33. Kuivõrd 30.12.2009 dateeringuga teine nõudeavaldus ei erinenud oma sisu poolest

varasemast nõudeavaldusest (va lepingu number), siis väljendas hageja kostjale selgelt

ja ühemõtteliselt oma tahet juba 22.12.2009 avalduses ning tahteavalduse sisu hiljem

ei muutunud. Hageja tugineb nii 22.12.2009 kui ka 30.12.2009 sisu poolest identsele

avaldusele. Isegi, kui nõudel endal esineks puudused, ei muudaks see isiku

tahteavaldust olematuks ega võimalda seda lugeda mitteõigeaegselt esitatuks.

Puuduste kõrvaldamine tähendab nõude korrigeerimist või täpsustamist, mis ei oma

tähtaja järgimise kontekstis tähendust. Niisiis oli kirjalik vorminõue täidetud ka

30.12.2009 avalduse puhul. Kirjalik või SWIFT kinnitus hageja panga poolt ei seostu

samuti nõude enda kui tahteavalduse puudusega ja/või kontrollimisega, vaid puudutab

üksnes nõude esitaja isiku allkirjaõigsust, mis on olemuslikult nö täiendav tagatis

hageja panga poolt kostjale. Ka garantiist endast ei tulene nõuet esitada hageja panga

kinnitust isiku kohta originaaldokumendina. Garantiilepingu poolteks on hageja ja

kostja, mitte hageja, pank ja kostja. Garantii kui lepingulise suhte olemus ei sõltu

sellest, kas hageja pank kinnitab garantiilepingu pooleks mitteoleva isikuna hageja

esindaja esindusõigust või mitte.

34. Kuivõrd 22.12.2009 originaalallkirjaga tahteavaldus jõudis kostjani vähemalt

29.12.2009 ning 30.12.2009 avaldus erines eelmisest üksnes selle poolest, et lisati

tagatava lepingu number (millist nõuet garantiist ei tulene ning mis ei olnud kohtu

hinnangul puudus nõudes), siis saab ainuüksi 22.12.2009 avalduse kättesaamisega

lugeda garantiitingimustele vastava avalduse esitamise kirjaliku vorminõude täidetuks.

Olukorras, kus kohus pidas siiski originaalallkirja kinnituse nõuet vajalikuks,

veendumaks nõudeõiguse olemasolus, ei oleks olnud proportsionaalne tagajärg lugeda

nõue mitteesitatuks, vaid lugeda, et pangal on õigus väljamaksega viivitamiseks, kuni

kohale jõuab originaal, so 04.01.2010. Antud olukorras pidanuks kohaldama

analoogiat TsMS § 335 lg-ga 1, mille kohaselt piisab tähtajast kinnipidamiseks

avalduse või kaebuse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, tingimusel et

kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid

hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil. Selliselt oleksid olnud kaitstud nii hageja kui

ka kostja huvid.

35. Kirjalik vorminõue oleks täidetud ka siis, kui hageja ei oleks esitanud 22.12.2009

avaldust, vaid oleks esitanud üksnes 30.12.2009 avalduse. Kohus sedastas, et URDG-s

ei ole kirjaliku vormi mõistet üheselt määratletud, kuid selgitas, et URDG

tõlgendamisel on nõude esitamist e-kirja teel pigem jaatatud. Jõudnud järeldusele, et

valitseva praktika kohaselt peetakse nõude esitamist e-kirja teel aktsepteeritavaks, teeb

kohus vastupidiselt seni levinud praktikale otsuse, et nõude ja dokumentide esitamine

e-posti ja faksi teel ei täitnud vorminõuet. Kohus jõudis ekslikult järeldusele, et nõude

edastamine tavapäraselt faksi teel ja e-posti vahendusel ei pruugi võimaldada

tahteavalduse esitaja isikusamasust üheselt tuvastada. Faktilistest asjaoludest nähtuvalt

ei ole pooltel vaidlust saatja isikus, st asjaolus, et väljamakse saamiseks vajalikud

dokumendid edastas kostjale hageja, mitte mõni suvaline isik. 30.12.2009 e-kiri

saadeti Reka Cables finantsjuhi Marjo Pietikäineni ametlikult Reka Cables Ltd e-posti

aadressilt marjo.pietikainen@reka.fi, kus e-posti aadressis sisaldub äratuntav osa

nõude esitaja ärinimest, mistõttu on e-posti aadressi võimalik siduda hagejaga. Ka

e-kirja signatuur ei jäta ruumi kahtlusele, et tegemist ei ole hageja esindaja e-kirjaga.

Samuti on faksi saatjat võimalik identifitseerida ka faksi saatja numbriga, mis on iga

faksi päises olemas. Kartus, et tegemist ei või olla sama isikuga, kes saatis 22.12.2009

nõudekirja, oleks mõistetav olukorras, kus tahteavaldused on vastuolulised või

erinevad. Antud juhul olid nõudekirjad identsed, mis välistab võimaluse, et 30.12.2009

tahteavalduse esitaja on keegi teine kui 22.12.2009 tahteavalduse esitaja. Lisaks

eelnevalt kinnitas 30.12.2009 e-kirja ja faksi teel edastatud tahteavaldust vaid mõned

päevad

hiljem

kostjani

jõudnud

originaaldokument.

Tahteavalduse

esitaja

isikusamasust oli võimalik tuvastada ja seda ka tehti. Kostjal ei saanud tekkida ega

tekkinud mingisugust kahtlust selles, et garantiinõue esitati hageja poolt. Niisiis ei ole

õige kohtu oletus, mille kohaselt ei pruukinud nõude edastamine faksi ja e-posti

vahendusel võimaldada isikusamasuse üheselt tuvastamist. Kohtuotsust oletustele

rajades rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 2.

36. Tahteavalduse sisu ei sõltu sellest, mis kanaleid pidi see edastatakse. Ka juhul, kui

kulleril oleks õnnestunud originaalid üle anda 31.12.2009, ei oleks kostja saatja

isikusamasust teisiti tuvastanud. Vaidlust ei ole faktis, et hageja allkirjastas vajalikud

dokumendid Soomes, mitte kostja juuresolekul ning kuller oleks olnud üksnes

vahendaja, mitte isikusamasuse kinnitaja. Kui kostja aktsepteerib kullerit kui

dokumendi edastajat (mida ta teeb, kuivõrd ta ise soovitas hagejal kullerteenust

kasutada), siis peaks ta dokumendi edastamise kanalina aktsepteerima ka faksi ja

e-posti. Dokumendi sisu oleks jäänud samasuguseks olenemata sellest, kas hageja

oleks dokumendid edastanud originaalina või krüpteeritud sidekanali vahendusel.

Lisaks ei pane garantiikiri ega ICC reeglistik nõude esitajale kohustust tõendada oma

isikusamasust paroolipõhiselt, elektroonilise isikutunnistuse alusel või krüpteeritud

sidekanali vahendusel ja ICC reeglistikust ei tulene, et kirjalik vorminõue on täidetud

vaid siis, kui dokumendi originaal esitatakse füüsiliselt paberkandjal.

37. Raha väljamaksmisest keeldumine oleks aktsepteeritav vaid juhul, kui ICC reeglid

välistaksid otsesõnu faksi teel ja skaneerituna e-posti teel nõuete edastamise

võimaluse, mis aga nii ei ole. Nõude esitamine on tahteavaldus, mille kättesaamise

seostamine üksnes ja ainult originaaldokumendi kättesaamisega on ebaõige.

Õiguslikult saab antud asjas eristada lepingule endale esitatavaid vorminõudeid ning

lepingulisest

suhtest

tulenevate

tahteavalduste

edastamise

vorminõudeid.

Tahteavalduse edastamise vorminõuete osas saab juhinduda eelkõige TsÜS § 78

lg-st 3 (kuivõrd ICC reeglid ei reguleeri neid üldküsimusi), mille kohaselt võib

kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul

viisil, mis võimaldab antud asjas tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Garantiileping

sõlmiti kokkuleppeliselt kirjalikus vormis ning garantiikiri ei välistanud võimalust

edastada omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldused tehnilisi abivahendeid kasutades.

Puudustest teavitamisel nõudis kostja hageja panga kinnitust, kuid ei täpsustanud, et

see peab ilmtingimata olema kirjalikus vormis. Järelikult ei omanud see kostja jaoks

tähtsust. Antud juhul oli hageja tahteavaldus edastatud ja kätte saadud enne

31.12.2009 e-posti ja faksi teel, st vaieldamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning sellist lähenemist toetab ka VÕS § 13 lg 2. Seega ei sõltu tahteavalduse

sisu sellest, mis kanaleid pidi see teisele poolele edastatakse, iseäranis juhul, kus

garantiikiri ise ega ka ICC reeglistik ei välista tahteavalduse edastamist muude

kanalite vahendusel (e-post, faks). Kuivõrd garantiikirjast endast mingeid piiranguid

nõude esitamisele skaneerituna ning allkirjastatuna e-posti teel ja/või faksiga ei tulene,

siis on e-kirja või faksi teel saadetud tahteavaldus õiguslikult samaväärne originaaliga.

Kirjalik vorminõue on täidetud ka siis, kui sama dokument jõuab õigeaegselt saajani

omakäeliselt allkirjastatuna ja skaneerituna e-posti ja/või faksi teel.

38. Isegi juhul, kui hageja oleks tahteavalduse edastamisega e-posti ja faksi teel

kokkulepitud vorminõudeid rikkunud, ei saaks ainuüksi see formaalne eiramine kaasa

tuua veel kogu garantiilepingu tühisust. Pooled olid ühel meelel selles, et

garantiitingimused saavad tuleneda vaid garantiist endast. Antud juhul ei ole mingeid

eritingimusi peale konkreetse kuupäeva garantiikirjas märgitud. Garantiikirjas on

väljendatud garantiiperioodi piiritlev kuupäev ning tingimus, et garantii kuulub välja

maksmisele õigustatud isiku esimesel kirjalikul nõudmisel. Garantiikirjast ei nähtu, et

nõude edastamine skaneeritud ning allkirjastatud dokumendina e-posti või faksiga

oleks keelatud või välistatud ja et kirjalik nõue loetakse nõudena esitatuks vaid juhul,

kui see edastati originaaldokumendina posti teel või kullerfirma vahendusel.

Garantiikirjast ei nähtu peale kuupäeva mingeid muid ajalisi piiranguid (näiteks

esitamise kellaaega). Kui pooled oleks kokku leppinud, et kirjaliku nõudena

käsitletakse vaid paberkandjal originaaldokumenti, oleks selline kokkulepe pidanud

garantiikirjas kajastuma.

39. Kohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 69 lg-t 2, kuna pidas kirjalikku vorminõuet

täidetuks vaid siis, kui dokumendi originaal esitati füüsiliselt. Nimetatud seisukohaga

sidus kohus põhjendamatult garantii andmise eeldusena kirjaliku vorminõude.

Praktikas esineb tihti olukord, kus valikuline vorm on kirjalik, kuid suhtluses

respekteeritakse ka muid vorme. Seega ei tuleks tahteavalduse kättesaamist seostada

üksnes originaaldokumendi kättesaamisega. Kostjal oli tahteavaldusega võimalik

tutvuda juba esimese nõudekirja läbi ning hiljem ka 30.12.2009 e-maili ja faksi teel

tähtaegselt edastatud nõudekirjaga. Sellest tulenevalt ei ole kohtu järeldus, et

dokumendi teksti faksimisel või e-posti teel saatmisel ei ole omakäelise allkirjastamise

nõue täidetud, põhjendatud.

40. Isegi juhul, kui hageja oleks tahteavalduse edastamisega e-posti ja faksi teel

kokkulepitud vorminõudeid rikkunud, ei saaks ainuüksi see formaalne eiramine kaasa

tuua veel kogu garantiilepingu tühisust. Nii selgitas Riigikohus asja 3-2-1-146-09

p-s 11, et olukord, kus vorminõuet on rikutud, ei too alati kaasa tehingu tühisust.

Lähtuda tuleb vorminõude eeldusest. Ka käesolevas asjas tuleb arvestada võimalikku

vormi nõudmise eesmärki (TsÜS § 83) ja asjaolu, et garantiinõude esitamisel ei ole

tegemist ühepoolsete tehingutega, millega isik paneb endale kohustusi. Garantiinõude

eesmärk on hoopis vähendada või kompenseerida garandile tekitatud kahju, mistõttu ei

oleks nõude või sellele lisanduva panga kinnituse kirjalik vorm põhjendatud. Tähtsust

omab ka asjaolu, et hageja teavitas kostjat, et ta pani originaaldokumendid teele ning

hageja oli sellest teadlik. Seepärast ei too garantiinõudega kaasas käiva panga

kinnituse e-maili või faksi teel saatmine kaasa tehingu tühisust ning teise nõudekirja ja

sellele lisatud dokumendid tuleks lugeda esitatuks hiljemalt 30.12.2009, mil kostja sai

tahteavaldusega tutvuda.

41. Kokkuleppelise vorminõude võimalike eiramise tagajärgede hindamisel tuleb

arvestada ka poolte vahel välja kujunenud tavasid ja praktikat. VÕS § 23 lg 1 p 2 ja

§ 25 lg 1 kohaselt ei ole praktika tekkimiseks vajalik mitme erineva õigussuhte

(lepingu) olemasolu, vaid praktika saab tekkida ka olemasoleva võlasuhte raames.

Kohus nõustus, et garantiikiri on faksikoopia, kuid leidis, et see ei tõenda kostja poolt

garantiikirja saatmist hagejale faksi teel. Nimetatud seisukohale jõudis kohus

vaatamata asjaolule, et hageja rõhutas kohtule esitatud teesides, et pooltel ei ole

vaidlust selle üle, et dokumendid edastas kostjale hageja ning et faksi teel saadud

koopia kostja 06.10.2009 garantiikirjast päisest ilmneb, et see on saadetud kostja

faksinumbrilt +3726131950, mis ei jäta ruumi kahtlemiseks, kellelt faks tuli, millest

tulenevalt hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Kuna kostja saatis hagejale garantiikirja

faksi teel ning vastas hageja garantiinõudele e-maili teel, aktsepteeris kostja

suhtlusvahendina e-posti ja faksi. Puudub mõistlik põhjendus, miks ei saa

aktsepteerida sama ka hagejapoolsel suhtlusel. Seega leidis kohus ekslikult, et

kirjaliku nõudena käsitletakse vaid originaaldokumenti ja originaalkinnitust.

Vastupidine käsitlus ei vastaks hea usu põhimõttele. Hea usu põhimõtte eiramine on

samuti üheks võimaluseks, mille puhul vorminõude rikkumine ei too endaga kaasa

tehingu tühisust. Kohus leidis ekslikult, et ühe lepingulise suhte põhjal ei saa teha

järeldusi võlasuhte poolte vahel välja kujunenud praktika kohta ning asjaolu, et kostja

järgis ise hagejaga suhtlemisel samu sidevahendeid, ei tähenda, et kostja aktsepteeriks

neid sidevahendeid ka garantiinõude esitamisel. Kohtu seisukoht on paljasõnaline ning

ei tugine ühelegi õigusnormile.

42. Kuna hageja esitas tõendid selle kohta, et poolte vahel on väljakujunenud praktika

ning kui seni on pangaga suhtlemisel e-maili vahetus ja faks aktsepteeritavad olnud,

oleks antud asjas tulnud kohaldada TsÜS § 78 lg-t 2 ning lugeda allkirja mehaanilisel

teel jäljendamist võrdseks omakäelise allkirjaga.

43. Antud juhul oleks hea usu põhimõttega vastuolus see, et kostja, olles garandina endale

kohustuse võtnud ja saades hageja tahteavalduse, millest on selgelt näha, kellelt see

tuleb ja mille põhjal nõue esitatakse, püüab oma kohustuse täitmisest pahatahtlikult

kõrvale hoida. Kuller jõudis kohale 31.12.2009, kuid tal ei õnnestunud dokumente üle

anda objektiivsel põhjusel pelgalt seetõttu, et kontor oli lühendatud tööpäeva tõttu

suletud. Sellises olukorras pidanuks kostja välismaist äriühingut teavitama

siseriiklikust seadusest ning lühendatud tööpäevast. Ka see ei ole põhjuseks keelduda

oma raha maksmise kohustuse täitmisest. Kostja oleks pidanud kohustuse lähtuvalt

hea usu põhimõttest täitma, mitte otsima põhjuseid oma kohustusest mööda

hiilimiseks. Seda, et garant ei saa keelduda kohustuse täitmisest ebamõistlikel

põhjustel, nentis ka kohus, ent jättis siiski hagi rahuldamata.

Vastus apellatsioonkaebusele

44. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

45. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus kuulub tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue

otsuse, millega rahuldab hagi apellatsioonkaebuses märgitud osas ja jaotab uuesti

menetluskulud.

46. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et kostja võttis 06.10.2009 garantiikirjaga hageja suhtes

VÕS § 155 lg 1 tähenduses kohustuse (garantii), et ta täidab hageja nõudel Tameo MT

OÜ kohustuse maksimumsummas 173 021 eurot. Garantii tähtaeg oli 31.12.2009.

Garantiikiri allutati Rahvusvahelisele Kaubanduskoja (International Chamber of

Commerce; edaspidi ICC) reeglistikule nr 458 (Uniform Rules for Demand

Guarantees – edaspidi URDG). Hageja esitas kostjale kaks nõudekirja garantii

väljamaksmiseks.

47. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esimese nõudekirja esitamise

ajaks tuleb lugeda 29.12.2009. Sellele nõudekirjale vastas kostja 29.12.2009 faksi teel,

et nõudekirja ei aktsepteerita, kuna see esitati järgmiste puudustega: puudub lepingu

number ja kuupäev ning puudub hageja panga (Nordea Bank Finland Plc) kinnitus

hageja esindaja allkirja õigsuse kohta. Kostja märkis, et uue nõudekirja esitamise

tähtaeg on 31.12.2009.

48. 30.12.2009 esitas hageja kostjale korrigeeritud nõudeavalduse (teine nõudekiri) ja lisas

sellele vajaliku panga kinnituse, saates need kostjale samal kuupäeval allkirjastatult

faksiga ja täiendavalt skaneeritult ning omakäeliselt allkirjastatud dokumendina

e-posti teel. 30.12.2009 teatas kostja töötaja T. Toomesaar e-posti teel, et nad ei saa

käsitleda

kirjaliku

nõudena

e-posti

või

faksiga

saadetud

dokumente

ja

originaaldokumendid peavad pangani jõudma hiljemalt 31.12.2009 (näiteks kulleri

teel). Hageja vastas kostjale koheselt e-kirjaga, et originaalid saadeti kullerfirma UPS

kaudu kostjale ning kuller lubas need kätte toimetada järgmisel päeval (31.12.2009).

Samas e-kirjas palus hageja kostjat tagada dokumentide kättesaamine. Kuller jõudis

kostja peakontorisse Eestis kohale 31.12.2009 kell 15.57, kuid kuna 31.12.2009 oli

lühendatud tööpäev, oli kostja peakontor selleks kellaajaks suletud. 2010. aasta

1. jaanuar oli riigipüha, 2. ja 3. jaanuar aga puhkepäevad (laupäev ja pühapäev).

Seetõttu õnnestus kulleril dokumendid kostjale reaalselt kätte toimetada esmaspäeval,

04.01.2010.

49. Kostja teatas 04.01.2010 hagejale faksi teel, et ta ei aktsepteeri hageja nõuet, kuna see

esitati hilinemisega. Garantiitähtaeg oli 31.12.2009, kuid nõue jõudis pangani

04.01.2010.

50. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei kuulu kummagi

garantiinõude järgi rahuldamisele, kuna nõuetekohane garantiinõue jäi tähtaegselt

esitamata.

51. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et esimene nõudekiri esitati originaaldokumendina ja

tähtaegselt, kuid puudustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

lepingu numbri ja kuupäeva märkimata jätmine ei ole puuduseks, mis õigustaks kostja

poolt hageja nõude rahuldamata jätmist. Lepingu numbri ja kuupäeva märkimise

kohustust garantiikirjast ei tulene ja kostjale oli selge, millist lepingut hageja

nõudekirjas silmas pidas. Maakohus pidas oluliseks puuduseks, miks esimest

nõudekirja ei saa arvestada, asjaolu, et sellele ei olnud lisatud hageja panga kirjalikku

kinnitust hageja esindaja allkirja õigsuse kohta, mille esitamise nägi ette garantiikiri ja

URDG artikkel 19 ja vastav kinnitus esitati originaaldokumendina pärast

garantiitähtaja

lõppemist.

Ringkonnakohus

selle

seisukohaga

ei

nõustu.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul tuleb arvestada seda, et esimeses,

originaaldokumendina esitatud nõudekirjas, väljendas hageja kostjale selgelt oma

tahet, et kostja täidaks hageja ees garantiist tuleneva kohustuse. Hageja panga

kinnituse puudumine allkirja õigsuse kohta ei tähenda seda, et hageja oleks jätnud

tahteavalduse õigel ajal tegemata.

52. Hageja saatis kostjale 30.12.2009 nõutava panga kinnituse e-maili ja faksi teel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et selline saatmine ei vastanud

kirjaliku esitamise nõuetele. URDG ei määratle üheselt kirjaliku vormi mõistet. Ka

maakohus leidis, et õigusalases erialakirjanduses on URDG tõlgendamisel nõude

esitamist e-kirja teel pigem jaatatud. Soovituslikud ICC seisukohad URDG artiklis

2(d) nimetatud vormi järgimiseks ei ole kohtule siduvad, nagu leidis õigesti ka

maakohus.

53. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et nõudekirja ja selle lisade edastamine faksi

ning e-posti vahendusel peab võimaldama tahteavalduse esitaja isikut tuvastada.

Samas ei olnud käesolevas asjas pooltel vaidlust saatja isiku üle, st asjaolu üle, et

väljamakse saamiseks vajalikud dokumendid edastas kostjale hageja. 30.12.2009 e-kiri

saadeti Reka Cables finantsjuhi Marjo Pietikäineni ametlikult Reka Cables Ltd e-posti

aadressilt marjo.pietikainen@reka.fi, kus e-posti aadressis sisaldub äratuntav osa

nõude esitaja ärinimest, mistõttu on e-posti aadressi võimalik siduda hagejaga. Ka

e-kirja signatuur ei anna alust kahelda, et tegemist ei ole hageja esindaja e-kirjaga.

Samuti on faksi saatjat võimalik identifitseerida faksi saatja numbriga. Kartus, et

tegemist ei ole sama isikuga, kes saatis 29.12.2009 nõudekirja, oleks mõistetav

olukorras, kus tahteavaldused oleks olnud vastuolulised või erinevad. Antud juhul olid

nõudekirjad identsed, mis välistab võimaluse, et 30.12.2009 tahteavalduse esitaja on

keegi teine kui 29.12.2009 tahteavalduse esitaja. 30.12.2009 e-kirja ja faksi teel

edastatud tahteavaldust ja selle lisasid kinnitavad 04.01.2010 kostjani jõudnud

originaaldokumendid.

54. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb teise tahteavalduse edastamise vorminõuete osas

juhinduda TsÜS § 78 lg-st 3, mille kohaselt võib kirjaliku lepingu puhul lepingust

tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab antud asjas

tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Garantiileping sõlmiti kirjalikus vormis ja

garantiikiri ei välistanud võimalust edastada omakäeliselt allkirjastatud tahteavaldusi

tehnilisi abivahendeid kasutades. Antud juhul olid hageja mõlemad tahteavaldused

edastatud ja kostja poolt kätte saadud enne 31.12.2009, sh teine tahteavaldus koos

nõutavate lisadega e-posti ja faksi teel, st kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kui pooled oleks kokku leppinud, et kirjaliku nõudena käsitletakse vaid paberkandjal

originaaldokumenti, oleks selline kokkulepe pidanud kajastuma garantiikirjas.

55. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on oluline ka asjaolu, et hageja teavitas

kostjat, et originaaldokumendid jõuavad kostjani 31.12.2009 ja ta palus tagada nende

vastuvõtmise. Kostja ei teavitanud hagejat, et 31.12.2009 on lühendatud tööpäev.

Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt oleks olnud korrektne sellest hagejat teavitada,

kuna hageja on välisriigi äriühing. Selline teavitamine oleks olnud kooskõlas VÕS § 6

lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega. Samuti oleks kostja pidanud juba 29.12.2009

faksitud kirjas teavitama hagejat sellest, et ta aktsepteerib üksnes originaaldokumente.

Arvestades asjaolu, et hageja tegi kõik endast oleneva, et täita kostja nõudmised ja

toimetada originaaldokumendid kostjale kätte enne garantiitähtaja lõppemist, annaks

VÕS § 6 lg 2 aluse jätta 30.12.2009 dokumentide vorminõude rikkumise arvestamata

ka siis, kui ringkonnakohus oleks sellise rikkumise tuvastanud, kuna see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

56. Kuna

ringkonnakohus

leiab,

et

hageja

esitas

kirjalikult

nõude

garantii

väljamaksmiseks enne garantiitähtaja lõppemist, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista apellatsioonkaebuses märgitud põhivõlg 90 068,71 eurot, viivis VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud suuruses 10.05.2010 seisuga 4578,06 eurot ja sealt edasi kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Viivise arvestuse õigsuse

kohta kostja vastuväiteid ei esitanud.

57. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega

rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik esimese astme kohtu ja

apellatsioonimenetluse kulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

58. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud

esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Iko Nõmm Imbi Sidok

Ande Tänav