3-11-2504/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(3)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2504 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus I.K.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Talvi Järvi; Isik, kelle suhtes sooritatavaks haldustoiminguks loa andmist otsustatakse – I.K. (ik xxxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine Avalik kohtuistung Tallinnas 20. detsembril 2011. a RESOLUTSIOON Pikendada I.K.i väljasaatmiskeskuses kinni-pidamiseks antud loa kehtivusaega 21. veebruarini 2012. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 25.10.2011 pidasid Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri politseiametnikud Tartus kinni Tartu Vanglast vabanenud Vene Föderatsiooni kodaniku I.K.´i, ik xxxxxxxxxxx, sündinud xx xx xxxx Lätis Valka linnas. Isikul puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kehtiv reisidokument.

25.10.2011 tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi: VSS) § 72 lg 2 p 7 alusel I.K.ile ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1019795239.

Seoses asjaoluga, et väljasaatmist ei olnud võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, andis Tartu Halduskohus 25.10.2011 oma määrusega haldusasjas nr 3-11-2504 Lõuna Prefektuurile loa I.K.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. Politseija Piirivalveamet esitas 19.12.2011 Tallinna Halduskohtule taotluse I.K.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25. Taotluse kohaselt ei oma I.K. kehtivat reisidokumenti, mis võimaldaks isikul kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. I.K.ile on varasemalt väljastatud Vene Föderatsiooni rahvuspass xxxxxxxxxxx kehtivusajaga 19.08.1998 kuni 19.08.2003.

2(3)

28.10.2011 toimus vestlus Politseija Piirivalveameti (PPA) kodakondsusja migratsiooniosakonna (KMO) migratsioonijärelevalve büroo (MJB) ametniku ning I.K.i vahel. I.K. keeldus MJB-ga koostöö tegemisest, rikkudes sellega VSS-st tulenevat kaasaitamiskohustust.

04.11.2011 edastas MJB Välisministeeriumi vahendusel Venemaa Föderaalsele Migratsiooniteenistusele (FMT) tagasivõtutaotluse I.K.i suhtes koos Vene Föderatsiooni Suursaatkonna 08.10.2008 vastusega I.K.ile. Vastuses öeldakse, et I.K. võib endale uue passi saada pärast vanglast vabanemist, millest võib järeldada, et tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga, kuna vastasel juhul vastuses oleks öeldud, et ta ei saa endale passi vormistada Vene Föderatsiooni kodakondsuse puudumise tõttu. Samas ei ole vastuses otseselt öeldud, et I.K. on Vene Föderatsiooni kodanik. MJB palus võtta I.K.i tagasivõtutaotlus menetlusse juhul, kui FMT hinnangul sobib Vene Föderatsiooni Suursaatkonna 08.10.2008 vastus kodakondsuse tõendiks. Vastasel juhul palus MJB viia isikuga läbi küsitluse kodakondsuse tuvastamiseks, kuna I.K. keeldub koostööst PPA-ga. 07.12.2011 kinnitas FMT ametnik e-posti teel, et I.K.i tagasivõtutaotlus on saabunud ning 21.11.2011 menetlusse võetud. Kuid käesolevaks ajaks ei ole veel MJB oma 04.11.2011 kirjale vastust saanud. Kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole I.K.i väljasaatmine käesoleval ajal võimalik.

3. I.K. palus jätta Politseija Piirivalveameti taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus I.K.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. I.K.il puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus ning tema suhtes on jõustunud koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. VSS § 18 lg 1 järgi viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Halduskohus andis 25.10.2011 VSS § 23 lg 1 alusel loa isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuna väljasaatmist ei olnud kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia ja oli alust arvata, et isik võib väljasaatmisest kõrvale hoiduda.

6. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. Väljasaatmise reaalne täideviimine pole kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu hetkel jätkuvalt võimalik. Käesolevas asjas ei ole kohtule teada VSS § 24 lõigetes 11, 2 või 3 toodud isiku vabastamise aluseid.

7. Isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et I.K.i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul suure tõenäosusega hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest viibib I.K. Eestis seadusliku aluseta ning ta on keeldunud koostöö tegemisest Politseija

3(3) Piirivalveametiga. Ta soovib jääda Eestisse, kuna tal olevat selleks õigus. Teadaolevatel andmetel ei ela Eestis ühtegi I.K.i perekonnaliiget. I.K. on korduvalt kohtulikult karistatud raskete tahtlike kuritegude toimepanemise eest. Viimati Tartu Maakohtu 29.10.2003 otsusega 12 aasta pikkuse vangistusega ja ta vabanes Tartu Vanglast 25.10.2011 seoses karistuse ärakandmisega. Eelnevast nähtub, et I.K.i puhul ei ole tegemist seaduskuuleka inimesega. Välismaalaste seaduse mõistes loetakse isikut, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuks Eesti riigi julgeolekule ning talle on sellel alusel PPA 03.12.2008 otsusega keeldutud ka elamisloa andmisest. Seoses I.K.i väidetega viitab kohus Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2011 määrusele haldusasjas nr 3-11-2504, milles toodud põhjendustega, sh I.K.i väidete ümberlükkamisega, nõustub ka käesolevat aja lahendav kohus.

8. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei pea kohus tõenäoliseks, et I.K. täidaks talle tehtud lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult. Väljasaatmiskeskusest vabanemise korral puuduks isikul tema suhtes tuvastatud asjaolusid arvestades motivatsioon teha koostööd PPA-ga väljasaatmise täideviimiseks. Käesolevaks ajaks ei ole VSS § 24 lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemisest veel möödunud. Samuti ei ole isiku väljasaatmine muutunud perspektiivituks, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on eelduslikult tegemist Vene Föderatsiooni kodakondsusega isikuga, kelle PPA poolt esitatud tagasivõtutaotluse on Venemaa Föderaalne Migratsiooniteenistus 21.11.2011 menetlusse võtnud. Tagasivõtutaotluse lahendamine ei ole käesolevaks hetkeks ebamõistlikult viibinud.

Villem Lapimaa