3-11-2504/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2011, Tartu Haldusasja number 3-11-2504 Haldusasi Lõuna Prefektuuri taotlus Igor Korostelevi väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.10.2011. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Korostelevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Halduskohtu 25.10.2011. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta läbi vaatamata käesolevas määruskaebuses esitatud taotlus peatada 25.10.2011. a Eestist lahkumise ettekirjutuse täitmine kuni haldusasjas nr 3-11-835 otsuse tegemiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Lõuna Prefektuur esitas 25.10.2011 Tartu Halduskohtule taotluse Igor Korostelevi (XXX) väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks. Taotluse kohaselt peeti 25.10.2011. a kell 11.00 Lõuna Prefektuuri politseiametnike poolt Tartus Turu tn 56 kinni Tartu Vanglast vabanenud Venemaa Föderatsiooni kodanik

I. Korostelev. Isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kehtiv pass (reisidokument).

I. Korostelev saabus Eestisse 1976. a ning omas tähtajalist elamisluba Eestis kehtivusega XXXX kuni XXXX. 2008 ja 2010. a esitas I. Korostelev Kodakondsusja Migratsiooniametile (alates 01.01.2010 Politseija Piirivalveamet) tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlused. Amet keeldus lubade andmisest 03.12.2008. a otsusega nr 20081397 ning teine taotlus jäeti läbi vaatamata 04.04.2011. a otsusega, kuna isik ei olnud esitanud uusi ja olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud eelmise taotluse menetlemise ajal teada. Teadaolevalt ei ela Eestis ühtegi I. Korostelevi lähisugulast.

I. Korostelevile on varasemalt väljastatud Vene Föderatsiooni pass XXXXXXXXXXX kehtivusajaga XXXX kuni XXXX.

I. Korostelev on korduvalt kohtulikult karistatud. Viimati karistati teda 29.10.2003. a otsusega

12 aasta pikkuse vangistusega ning ta vabanes Tartu Vanglast 25.10.2011. a seoses karistuse ärakandmisega. 25.10.2011 tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 7 alusel

I. Korostelevile koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1019795239. Kuna lähtuvalt tõenditest ja faktilistest asjaoludest on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, on väljasaatmise täideviimiseks vajalik isiku paigutamine väljasaatmiskeskusesse. Kuna väljasaatmist ei ole reisidokumendi puudumisel võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, taotles Lõuna Prefektuur vastavalt VSS § 23 lg-le 1 luba paigutada I. Korostelev väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 25.10.2011. a määrusega Lõuna Prefektuuri taotluse ning andis loa I. Korostelevi paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse alates 25.10.2011 kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad I. Korostelevil Eestis viibimiseks seaduslikud alused, kuna tal puuduvad nii Eesti Vabariigi kodakondsus, elamisluba kui ka viisa.

I. Korostelev ei teinud 2003. a taotlust elamisloa pikendamiseks ning kaotas seetõttu elamisloa. Kuna pärast Tartu Vanglast vabanemist 25.10.2011 viibib I. Korostelev Eestis illegaalselt, siis rikub ta Eesti seadusi ning kohus kahtleb selles, et ta saab ja soovib iseseisvalt legaliseerida enda Eestis viibimise. Seoses sellega, et I. Korostelev viibib Eestis ebaseaduslikult, on alust arvata, et ta võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida ning seetõttu on tema kinnipidamine õigustatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. I. Korostelev esitas 04.11.2011 määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 25.10.2011. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta väljasaatmiskeskusest ning peatada väljasaatmise ettekirjutuse täitmine kuni 04.04.2011. a elamisloa taotluse läbivaatamata jätmisega seotud kohtuasjas otsuse tegemiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegeles I. Korostelev enne vabanemist elamisloa vormistamisega, kuigi Tartu Vangla sotsiaaltöötaja keeldus teda abistamast. I. Korostelev ei esitanud 2003. a alalise elamisloa pikendamise taotlust, sest sotsiaaltöötaja selgitas, et seda ei ole vaja.

I. Korostelev on elanud Eestis lapsepõlvest peale, kuna tema vanemad elasid Eestis. Venemaaga ei seo teda midagi peale passi.

4. Lõuna Prefektuur oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt on käesoleval ajal pooleli kohtuvaidlus seoses Politseija Piirivalveameti 04.04.2011. a otsusega, kuid see ei anna isikule seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Käesolevas asjas esitatud taotluse koostamise ja kohtumenetluse käigus hinnati ka

I. Korostelevi poolt toime pandud kuritegude liiki, raskusastet, ühiskonnaohtlikkust ja karistusandmete olemasolu karistusregistris. I. Korostelev on alates 1991. a kuni käesoleva ajani korduvalt kandnud reaalseid vabaduskaotluslikke karistusi kinnipidamiskohtades.

I. Korostelev ei ole väärtustanud talle antud õigushüve – elamisluba, pannes korduvalt toime tahtlikke kuritegusid.

I. Korostelev on korduvalt süüdi mõistetud isikuja varavastastes kuritegudes, kuritegudes õigusemõistmise ja valitsemiskorra vastu. I. Korostelev on oma käitumisega näidanud, et ta ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. I. Korostelevil puudub Eesti Vabariigis elukoht ning isiku taotluses esitatud andmete kohaselt ei ela Eestis ühtegi tema lähisugulast. Seega puudub I. Korostelevil põhiseadusega kaitstav perekonnaelu Eestis ning väljasaatmisega ei riivata tema põhiõigusi.

I. Korostelev leiab ekslikult, et teda oleks võinud paigutada väljasaatmiskeskuse asemel avatud laagrisse, või et talle tuleks anda võimalus elada Eestis tuttavate juures. Välismaalaste seaduse (VMS) § 305 järgi on karistatav Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine. VMS § 300 järgi on karistatav Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine ja § 303 järgi on karistatav välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine. VMS § 298 järgi on karistatav välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine. Halduskohtul oli piisavalt alust arvata, et I. Korostelevi võib väljasaatmisest kõrvale hoida, kuna nii isik kui ka tema advokaat kinnitasid kohtuistungil, et ei täida VVS § 264 kirjeldatud kaasaaitamise kohustusi, sh kohustust aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Lisaks keeldus isik korduvalt andmast väljasaatmist täideviivale ametiasutusele suulisi ja kirjalikke andmeid ning seletusi, esitama dokumente ja muid tema valduses olevaid tõendeid, mis omavad väljasaatmismenetluses tähtsust. Isik on mitmeid kordi ise väitnud, et ta ei kavatse Eestist lahkuda ega selleks vastavaid dokumente muretseda. Käesoleval ajal puudub I. Korostelevil kehtiv reisidokument. Samuti puuduvad seaduses sätestatud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Politseija Piirivalveamet on 04.11.2011. a kirjaga nr 15.7-17/55018 pöördunud läbi Eesti Välisministeeriumi Vene Föderaalse Migratsiooniteenistuse poole palvega võtta I. Korostelev tagasivõtutaotlus menetlusse. Puudub alus arvata, et Vene Föderatsioon keelduks oma kodaniku tagasivõtmisest. Seega pole I. Korostelevi väljasaatmine Eestist perspektiivitu. Eeltoodust lähtudes on I. Korostelevi paigutamine väljasaatmiskeskusesse tema väljasaatmise tagamiseks igati põhjendatud. Kinnipidamiseks antud loa tühistamisega ning isiku vabastamisega väljasaatmiskeskusest ei teki I. Korostelevil seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.10.2011. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist

6. Toimiku materjalidest nähtuvalt on I. Korostelev Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omas tähtajalist elamisluba Eestis kehtivusega XXXX kuni XXXX. 2008. a esitas I. Korostelev Kodakondsusja Migratsiooniametile (alates 01.01.2010 Politsei-ja Piirivalveamet, PPA) tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse, mille andmisest amet keeldus 03.12.2008. a otsusega nr 20081397. 2010. a esitas I. Korostelev veelkord tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse, mis jäeti 04.04.2011.a otsusega läbi vaatamata, kuna välismaalaste seadus (VMS) § 219 p 1 kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud eelmise taotluse menetlemise ajal teada. 04.04.2011. a otsuse vaidlustamise resultaadiks on kohtulahendite infosüsteemi andmetel see, et Tartu Halduskohus tagastas 12.12.2011 haldusasjas nr 3-11-835 kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel, sest kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi olenemata sellest, et talle oli riigi õigusabi korras määratud advokaat.

Samuti on I. Korostelevi korduvalt kohtulikult kriminaalkorras karistatud. Tartu Maakohtu 29.10.2003. a otsusega karistati teda viimati 12-aasta pikkuse vangistusega. Kaebaja vabanes Tartu Vanglast 25.10.2011 seoses karistuse ärakandmisega. 25.10.2011 tehti talle VSS § 72 lg 2 p 7 alusel ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1019795239. VSS § 14 lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kuna I. Korostelevil puudub kehtiv reisidokument, siis ei olnud võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia. VSS § 23 kohaselt paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loa alusel väljasaatmiskeskusesse, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Eeltoodust tulenevalt rahuldaski Tartu Halduskohus 25.10.2011.a kohtumäärusega Lõuna Prefektuuri taotluse ja andis loa I. Korostelevii paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Halduskohtule esitatud taotluse kohaselt ning ka kohtumenetluse käigus hinnati muuhulgas ka I. Korostelevi poolt Eestis toime pandud kuritegude liiki, raskusastet, ühiskonnaohtlikust ja karistusandmete olemasolu karistusregistris. I. Korostelev on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes on alates 1991.a korduvalt kandnud reaalseid vabaduskaotuslikke karistusi kinnipidamiskohtades.

VMS-i mõistes loetakse isikut, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ohuks Eesti riigi julgeolekule. I. Korostelev on korduvalt karistatud ja süüdi mõistetud isikuja varavastastes kuritegudes, kuritegudes õigusmõistmise ning valitsemiskorra vastu. Samuti eeldavad kõigi eelpoolnimetatud kuritegude teokoosseisud tahtluse olemasolu. Seega saab eeltoodud asjaoludel pidada I. Korostelevi Eesti riigi julgeolekut ohustavaks isikuks. Riigil on kohustus tagada riigis elavate isikute turvalisus, so ühiskondlik turvalisus. Üheks võimalikuks abinõuks selle ülesande täitmisel on riigi ja selle elanike julgeolekut ohustavate isikute väljasaatmine või kui see pole koheselt võimalik, nende paigutamine väljasaatmiskeskusesse kuni nende Eesti Vabariigist väljasaatmiseni. I. Korostelev on oma käitumisega näidanud, et ta ohustab avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust ning Eesti territooriumil elavate isikute õigusi ja huve. Eesti riik ei ole kohustatud aktsepteerima välismaalase poolt tehtud elukohariigi valikut ja eriti veel sellise isiku elukohariigi valikut, kes on toime pannud kuritegusid, millega on kahjustatud sellesama riigi ja teiste selles riigis elavate isikute õigushüvesid. Asjaolu, et isik on Eesti Vabariigis seadusliku aluseta elanud

20 aastat, ei tee temast veel riigi alalist elanikku.

Samuti leiab I. Korostelev ekslikult, et teda oleks võinud paigutada väljasaatmiskeskuse asemel avatud laagrisse, või et talle tuleks anda võimalus elada Eestis tuttavate juures ja ta võib Eestis töötada. VMS § 305 järgi on Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine karistatav. VMS § 300 järgi on karistatav ka Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine. VMS § 298 järgi on karistatav välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine ja sama seaduse § 303 järgi on karistatav välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine. Seega paneksid nii I. Korostelev kui ka tema tuttavad eeltoodud juhtudel toime väärteo.

Tartu Halduskohtul oli piisavalt alust arvata, et I. Korostelev võib väljasaatmisest kõrvale hoida, kuna ta kinnitas ka kohtuistungil, et ei täida VSS §-s 26 kirjeldatud kaasaaitamise kohustusi, sealhulgas ei aita kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Lõuna Prefektuuri selgituste kohaselt keeldus I. Korestelev korduvalt andmast väljasaatmist täideviivale ametiasutusele (Lõuna Prefektuurile) suulisi ja kirjalikke andmeid ning seletusi, esitama dokumente ja muid tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmismenetluses tähtsust. Samuti on I. Korestelev mitmeid kordi ise väitnud, et ta ei kavatse Eestist lahkuda ega selleks vastavaid dokumente vormistada.

7. Väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamise alused on sätestatud VSS §-s 24, kuid käesoleval hetkel ei ole kaebaja suhtes alust neist mitte ühegi kohaldamiseks. Lisaks sellele ei anna VSS § 24 lg 5 kohaselt väljasaatmiskeskusest vabastamine välismaalasele seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, kui ta ei oma välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses või Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Käesoleval ajal puudub

I. Korostelevil kehtiv reisidokument, samuti puuduvad seaduses sätestatud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Vastustaja selgituste kohaselt on PPA 04.11.2011 pöördunud läbi Eesti Välisministeeriumi Vene Föderaalse Migratsiooniteenistuse poole palvega võtta I. Korostelevi tagasivõtutaotlus menetlusse. Kohtul puudub alus arvata, et Vene Föderatsioon keelduks oma kodaniku tagasivõtmisest. Seega pole kaebaja väljasaatmine Eestist perspektiivitu. Eeltoodust lähtudes on määruskaebuse esitaja paigutamine väljasaatmiskeskusesse tema väljasaatmise tagamiseks igati põhjendatud.

8. Määruskaebuses esitatud taotlus peatada 25.10.2011. a Eestist lahkumise ettekirjutuse täitmine kuni haldusasjas nr 3-11-835 otsuse tegemiseni tuleb jätta läbi vaatamata, sest käesoleva määruskaebuse esemeks ei ole 25.10.2011. a lahkumisettekirjutus, vaid Tartu Halduskohtu 25.10.2011. a määrus loa andmise kohta paigutada I. Korostelev väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. 25.10.2011. a ettekirjutust oli I. Korestelevil samuti võimalik vaidlustada 10 päeva jooksul alates ettekirjutuse teatavakstegemise päevast ja selles menetluses oleks saanud esitada ka taotluse ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole I. Korestelev 25.10.2011. a Eestist lahkumise ettekirjutust vaidlustanud. Lisaks sellele on, nagu varasemalt juba märgitud,

I. Korostelevi kaebus haldusasjas nr 3-11-835 selle esitajale HKMS § 11 lg 3 alusel tagastatud.

Agu Timmi Einar Vene Maili Lokk