2-11-32476/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus U. S. hagis A. P.i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes, kuna hageja seaduslik esindaja esitas isaduse tuvastamise nõudes loobumise.

2. Välja mõista A. P.`ilt riigituludesse riigilõiv summas 319 (kolmsada üheksateist) eurot 55 senti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2900078583 – 2 ( kahe ) kuu jooksul määruse jõustumisest. 3. Määrus saata menetlusosalistele ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele teadmiseks. Kohtuasja number 2-11-32476 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

U. S. hagi A. P.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja: Lepinguline esindaja :

Kostja :

U. S. ( IK xxx)

J. S. ( IK xxx elukoht; xxx)

M. A. ( volikirja alusel) e-post: margit@soter.ee

A. P. ( IK xxx, elukoht; xxx)

2

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-11-32476, U. S. hagi A. P.i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes seadusega kehtestatud suuruses. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündinud tütar U. S.. Kuna hageja vanemad ei olnud omavahel abielus, siis puudub hageja sünnitunnistusel kanne isa kohta. Samuti esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.09.2011 määrusega rahuldati menetlusabi taotlus ning vabastati J. S. kui hageja seaduslik esindaja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

2. Kostja esitas kohtule vastuse, milles kohaselt puuduvad kostjal vastuväited haginõude kohta. Kostja tunnistab, et on alaealise U. S. isa ning on nõus maksma alaealisele lapsele elatist. Elatise nõudes on menetlus lõpetatud kompromissi kinnitamisega.

3. Menetlusosalised esitasid kohtule sünnitunnistuse, millest nähtub, et U. S. vanemateks on A. P. ja J. S.. Kohtule on esitatud nõudest loobumise avaldus, kuna peale põlvnemise tuvastamise nõude on A. P. teinud kande vanema kohta ja tunnistanud isadust.

Kohus saatis A. P.ile nõudest loobumise taotluse. A. P. loobumisele vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse.

4.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1).

5.Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

6. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus lapse ema. PkS § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad pidada meest lapse isaks. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest, mis on tuvastatud kohtus.

7. Vastavalt PKS § 87 lg 2 kohaselt isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult.

3 U. S. sünnitunnistusest nähtub, et A. P. on isaduse omaks võtnud ja sünnitunnistusele kantud lapse isana.

Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule isaduse tuvastamise nõude osas loobumise, kuna kostja on isaduse omaks võtnud ja vastav kanne lapse sünnitunnistusele on tehtud 09.11.2011.a.

Asjast ei nähtu, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

Menetluskulud 8.TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 9. TsMS § 190 lg 4 kohaselt /---/ kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. 10. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagejale anti menetlusabi Viru Maakohtu 14.09.2011 määrusega ning vabastati ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 125 kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 alusel tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 järgi vastab hagihinnale 1595 eurot riigilõiv 319,55 eurot.

Lähtudes ülaltoodust kuulub A. P.`ilt riigituludesse väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 319,55 eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2900078583.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 190 lg 3 lg 4, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 432 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

Evi Kool Kohtunik