3-10-345/102 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-345 Haldusasi Dorthdepo Plus OÜ (endine Eddikont OÜ) kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 29.10.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/2384-10 osaliseks ja 29.03.2010 korralduse nr 13-11/8238 tervikuna tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja Dorthdepo Plus OÜ (endine Eddikont OÜ, registrikood 10311866), esindaja Aleksei Ratnikov Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindajad Tomek Tosin ja Kaire Vacker Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. juuli 2011 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Dorthdepo Plus OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 05.12.2011

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 06.07.2011 otsus haldusasjas nr 3-10-345 muutmata ja Dorthdepo Plus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest, so hiljemalt 19.01.2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse (Põhja MTK) 26.10.2007 maksuotsusega nr 12-5/669 (I kd, tl 41-54) määrati Dorthdepo Plus OÜ-le, tolleaegse nimega Eddikont OÜ, (otsuse tekstis edaspidi - kaebaja) tasumiseks käibemaksu summas 554 284 krooni perioodi jaanuar kuni detsember 2007 eest seoses sellega, et kaebaja oli alusetult kajastanud sisendkäibemaksu hulgas tehinguid OÜ-ga Novasystems, kes ei olnud nimetatud perioodil käibemaksukohustuslane, ja OÜ-ga Nordic Estonian Trade, kellega tehinguid tegelikkuses aset ei leidnud. OÜ Novasystems arveid on kaebaja kajastanud sisendkäibemaksu arvestuses summas

44 405,70 krooni (käibemaks 6774 krooni). OÜ Nordic Estonian Trade arveid on sisendkäibemaksu hulgas kajastatud summas 3 041 722 krooni (käibemaks 547 510 krooni) ning arvete kohaselt on kaebaja eelnimetatud firmalt ostnud transportteenuseid summas 1 173 779

3-10-345 2(7) krooni, tootmisruumide koristustöid ja desinfektsiooni summas 130 000 krooni, riiulite, laudade ja metall-kärude valmistamist summas 857 429 krooni, seadmete remonti summas 357 872 krooni, plastmasstaarat (kaubakaste) summas 161 412 krooni ning Tallinnas Sõle tn 43 asuva tootmishoone renoveerimist, piirdeaedade ja väravate paigaldamist summas 905 073 krooni. Maksuhaldur põhjendas oma seisukohta, et teenuse osutajaks ja kauba müüjaks ei saanud olla OÜ Nordic Estonian Trade, järgmiselt: kaebajal puudusid kirjalikud lepingud OÜ-ga Nordic Estonian Trade; nimetatud äriühingu nimel võttis kaebaja esindaja väitel kaebajaga kontakti Jevgeni, kelle isikusamasust kaebaja ei tuvastanud ja kes kaebaja kirjelduse kohaselt ei saanud olla OÜ Nordic Estonian Trade seaduslik esindaja Jevgeni Gorelikov; transporditeenuse osutamise väidetavad asjaolud ei vasta kaebaja tavapärasele töökorraldusele;

OÜ-l Nordic Estonian Trade puuduvad autod, samas oli kaebajal neli sõidukit ning kontrollitaval perioodil töötas kaebaja juures 9 autojuhti; kaebaja töötajad on kinnitanud, et tegid koristustöid Pinna tn tootmisruumides ise ning desinfektsiooni tegemise tellis hoone omanik; seadmete ja veetorude remondi arved, samuti ostetud plastmasstaara hind on ülepaisutatud; riiulite valmistamine arvetel näidatud kogustes pole usutav, kuna need poleks kaebaja kasutuses olnud külmkambrisse ära mahtunud; Sõle 43 hoone renoveerimise ja piirdeaia paigaldamise tööde arvetelt nähtub, et sõltumata keerulisuse astmest on töötunni hind üks ja sama, lammutustööde ajaline maht on sedavõrd suur, et renoveerimise jaoks ei saanud enam aega jääda; kaebaja on jätnud OÜ-le Nordic Estonian Trade arveid maksmata summas 938 008,95 krooni ning ülejäänud arved on maksnud keskmiselt kaks kuud hiljem, samas, kui teised arved on makstud jooksval kuul;

OÜ Nordic Estonian Trade ei ole tegutsev äriühing ning on seetõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud 10.06.2008 käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel; majandusaasta aruannet 2007. aasta kohta pole esitatud, käibedeklaratsioonides kajastas äriühing 2007. aastal soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu sellises mahus, et käibemaksu tuli reaalselt tasuda vaid 22 138 krooni, äriühingu seaduslik esindaja Jevgeni Gorelikov tunnistas, et oli variisik ning kõik firmaga seotud dokumendid on Aleksei-nimelise isiku käes; äriühingu arvele 2007. aastal erinevatelt firmadelt laekunud 8,9 milj krooni on pangaautomaatidest 10 000 krooni kaupa välja võetud.

Maksuhaldur leidis, et kaebaja seaduslik esindaja pidi asjaoludest nähtuvalt (väidetavalt osteti ühelt ja samalt firmalt väga erinevaid teenuseid, nt toiduainetööstuse tehnika remont ja ventilatsioonisüsteemi vahetus, selle firmaga suhtles ainult kaebaja seaduslik esindaja O. Patritšnõi) olema teadlik, et teenust ei osuta ega kaupu ei müü OÜ Nordic Estonian Trade. Kuna eelnimetatud äriühingult soetatud kaubad ja teenused kokku ületavad 3,6 milj krooni, oleks kaebaja pidanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p-s 8 ja § 6 lg-s

5 sätestatust tulenevalt tuvastama juriidilise isiku ja selle esindaja isikusamasuse, mida pole tehtud.

2. Kaebaja esitas maksuotsuse peale vaide Maksuja Tolliametile (MTA). MTA peatas 22.12.2009 otsusega nr 6-2/2471 maksuotsuse täitmise kuni asjas vaideotsuse tegemiseni selliselt, et maksuhalduril on õigus maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 130 lõige 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid. 08.01.2010. a vaideotsusega nr 6-1/595-5 jättis MTA vaide rahuldamata (I kd, tl 17-18).

3. Dorthdepo Plus OÜ esitas 09.02.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 26.02.2010 määrusega peatati maksuotsuse täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et maksuhalduril on õigus maksuotsuse täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lõige 1 punktides 1-51 nimetatud täitetoiminguid (I kd, tl 101-102).

3-10-345 3(7)

5. Põhja MTK tegi kaebajale 29.03.2010 korralduse nr 13-11/8238 451 483 kroonise maksuvõla tasumiseks kümne päeva jooksul alates korralduse kättesaamisest (I kd, tl 201, 237- 238). Korralduse kohaselt on tegemist MKS §-s 105 sätestatud kohustuse täimata jätmisega, millest on tekkinud maksuvõlg.

6. Dorthdepo Plus OÜ esitas 30.04.2010 halduskohtule kaebuse korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1143). Kohus liitis mõlemad kaebused ühte menetlusse nr 3-10-345 all (I kd tl 206-212, 224, 229).

7. Kaebaja loobus 18.05.2010 kohtuistungil maksuotsuse vaidlustamisest OÜ-ga Novasystems tehtud tehinguid puudutavas osas, kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas maksuotsuse p 1.1 vaidlustamise osas menetluse.

8. Kaebaja põhjendas esitatud kaebusi järgmiselt.

1) Maksumenetluses on rikutud menetlusnorme – pole tagatud kaebajale ärakuulamisõigust ning maksuhaldur pole järginud uurimisprintsiipi. Tähtaeg revisjoniaktile arvamuse esitamiseks oli liiga lühike. 2) Maksuotsus on põhjendamata. Erinevate tehingute mittetoimumist on põhjendatud vaid paari reaga maksuotsuses, mis on ilmselgelt ebapiisav. Maksuhaldur pole erinevaid tehinguid käsitledes arvestanud kaebaja vastuväiteid ega tema seisukohti analüüsinud. 3) Tunnistajate ütlusi on tõlgendatud vääralt, lisaks esitati tunnistajatele suunavaid küsimusi. 4) Maksuhaldur pole selgitanud välja Riigikohtu praktikast tulenevaid olulisi asjaolusid maksu määramiseks – kes oli tegelik kasusaaja, kas ja kuidas toimus raha tagastamine, kes tegelikult organiseeris tööjõu kasutamist ehitusobjektidel ja milliste tõenditega see on tõendatud. 5) Maksuhalduril ei olnud õigust kaebaja poolt tasutud jooksvaid makse tasaarveldada maksuotsuses määratud maksusummaga, sest maksuotsuse täitmine oli peatatud.

9. Vastustaja Põhja MTK vaidles kaebustele vastu, leides, et maksuotsuse põhjendusi ja tõendeid pole kaebaja ümber lükanud. Korralduse osas märgib vastustaja, et korralduse lisas toodud maksuvõlas olevate nõuete loetelust nähtub, et perioodist november 2009 kuni veebruar 2010 on tasumata deklareeritud tulu-, sotsiaalja käibemaks ning töötuskindlustusja kogumispensionimaksed kokku summas 451 483 krooni. Seega ei nõua vastustaja korraldusega maksuotsuse täitmist ning kaebaja väited on asjakohatud.

10. Tallinna Halduskohtu 06.07.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

1) Maksuhaldur on maksumenetluses järginud nii haldusmenetluse seaduses (HMS) kui ka maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud nõudeid. Kaebajale anti täiendav tähtaeg revisjoniaktile eriarvamuse esitamiseks ning asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja võimalusi kogutud tõenditega tutvumiseks oleks piiratud. 2) Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Kohus nõustub maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga ning järeldustega. 3) Maksuotsus on materiaalselt õiguspärane ja esitatud tõendite analüüs on veenev. Kaebaja pole suutnud tõendada, et maksusumma on talle valesti määratud. 4) Maksuhalduri viited OÜ Nordic Estonian Trade maksuõiguslikule käitumisele on asjakohased, sest tuvastada tuli, kas tehingud kaebaja ja eelnimetatud äriühingu vahel võisid tegelikkuses aset leida. Kirjalike lepingute puudumisest vaidlustatud tehingute

3-10-345 4(7) osas võib järeldada teatud kõrvalekaldeid heast äritavast, mille kohaselt reeglina oma tegevust dokumenteeritakse. Kaebaja ei esitanud maksumenetluses mingeid kirjalikke dokumente, millest nähtuksid tehingud kahe äriühingu vahel. Alles kohtumenetluses esitatud üksikute hinnapakkumistega ei saa arvestada, kuna tõendid on esitatud olulise hilinemisega ega ole usaldusväärsed. Hinnapakkumistele maksumenetluses ei viidatud ning nad kannavad J. Gorelikovi allkirja, kes maksuhaldurile antud seletuste kohaselt ei ole OÜ Nordic Estonia Trade dokumente allkirjastanud ega üldse äriühingu nimel tegutsenud. 5) OÜ Nordic Estonian Trade ei saanud kaebajale arvetel näidatud teenuseid ja kaupu pakkuda. Eeltoodu nähtub asjaoludest, et kaebaja esindaja ei olnud tegelikult J. Gorelikoviga kohtunud, äriühingul ei olnud töötajaid, töövahendeid ega tegevust. Tal puuduvad registreeringud majandustegevuse registris tegevuste kohta, mida kaebaja äriühingult tellis, puudusid sõidukid. 6) Kaebaja on jätnud täitmata hoolsuskohustuse ega pole teinud kindlaks isikut, kellega oli ärisuhetes, kandes üle 200 000 krooniseid summasid üle tundmatu isiku pangakontole ja arvestades sisendkäibemaksu hulgas käivet sellise tehingupartneriga, kes oli tundmatu ega pruukinud olla käibemaksukohustuslane. 7) Kohus nõustub maksuhalduri maksuotsuses ja kohtumenetluses väljendatud seisukohtadega ega korda neid üksikasjalikult. 8) Korraldus on õiguspärane, sest maksuotsuse täitmine oli peatatud perioodil 22.12.2009 – 08.01.2010 ja pärast 26.02.2010 esialgse õiguskaitse määruse jõustumist. MKS § 105 lg

7 kohaselt ei arvestata sama paragrahvi lg-s 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda, kui haldusaktist tuleneb erinev rahalise kohustuse täimise tähtaeg. Maksuotsuse täitmise tähtaeg oli 02.12.2009 ning sel ajal, kui arvati maksuotsusega nõutud maksuvõla katteks detsembris, jaanuaris ning veebruari alguses makstud summad, ei olnud maksuotsuse täitmine peatatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Dorthdepo Plus OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Põhjendused:

1) Kohus on rikkunud menetlusnormi, kui jättis otsuse põhjendamata ja nõustus vastustaja seisukohtadega. Kohus pole kõiki tõendeid põhjalikult analüüsinud ega põhjendanud nõustumist vastustaja seisukohtadega. Suurem osa kaebaja väiteid jäid kohtu poolt analüüsimata. Kohus rikkus menetlusnormi, kui jättis kaebaja taotletud hinnapakkumised asja juurde võtmata. Vastustaja polnud nende esitamist maksumenetluse käigus nõudnud ning tegemist pole kohustusliku raamatupidamisdokumendiga. 2) Kohus on alusetult tuginenud asjaolule, et kaebaja ja OÜ Nordic Estonian Trade vahel pole sõlmitud kirjalikke lepinguid. Maksu määramiseks olulised asjaolud on jäänud kindlaks tegemata. 3) Tehingute toimumist ei välista asjaolu, et OÜ Nordic Estonian Trade omandis ei olnud sõidukeid. 4) Koristustööde tellimist ei välista asjaolu, et kaebaja töötajad tegid üldkoristustöid. Ruumide omanik oli tellinud desinfitseerimistöid üksnes 1400 m2 suurusele pinnale. 5) Maksuhaldur on kasutanud ebaõigeid hindu remonditud seadmete ja ostetud plasttaara kastide maksumuse osas. 6) Kohus pole üldse hinnanud kaebaja väiteid riiulite, laudade ja metallkärude ostmise osas, samuti renoveerimistööde teostamise osas. 7) Korralduse osas toetab kaebaja kaebuses esitatud seisukohti.

3-10-345 5(7)

12. Põhja MTK palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Põhjendused:

1) Halduskohus on otsuse tegemisel järginud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-70-07 antud juhiseid ega ole HKMS § 25 nõudeid eiranud. Kaebaja esitatud täiendavate tõendite – hinnapakkumiste - vastuvõtmisest on kohus põhjendatult keeldunud, kuna need olid esitatud põhjendamatult hilja (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-47-07, p 13). 2) Kaebaja pole põhjendanud, miks korralduse õiguspärasuse osas kohtu poolt võetud seisukoht on ebaõige. 3) Kohus on otsuse punktis 6 piisavalt põhjendanud, miks Nordic Estonian Trade OÜ poolt teenuste osutamine ja kaupade müümine kaebajale pole tõendamist leidnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. Kaebaja on kohtule ette heitnud tõendite – Nordic Estonian Trade OÜ poolt vaidlusaluste tehingutega seoses tehtud hinnapakkumiste – asja juurde võtmisest keeldumist. Kohus on keeldunud tõendi vastuvõtmisest MKS § 102 lg 1 p 2 alusel, leides, et kaebaja on hooletuse tõttu või tahtlikult jätnud need maksumenetluses esitamata, mistõttu hilinenult esitatud tõendid ei saaks olla aluseks maksuotsuse tühistamisel (10.02.2011 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 140). Kohtu viide MKS §-le 102 tõendi vastuvõtmisest keeldumisel ei ole õige.

HKMS § 16 lg 1 näeb ette, et halduskohtumenetluses hinnatakse tõendi lubatavust tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Seetõttu tuleb selle küsimuse lahendamisel lähtuda TsMS §-st 238. MKS § 102 reguleerib maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist maksuhalduri poolt ega sea piire maksuotsuse tühistamisele kohtumenetluse tulemusena, veel vähem annab alust tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks. Maksuhalduri poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-3-1-47-07 ei leitud samuti, et selle sättega saab põhjendada tõendite tagasilükkamist (vt lähemalt vaidluse asjaolusid otsuse p-s 6.2).

Kuna aga lõppkokkuvõttes on õige kohtu seisukoht, et tõendite esitamisega on hilinetud mõjuva põhjuseta ning tõendite tagasilükkamise sellel alusel näeb ette TsMS § 238 lg 3 p 3, pole kohus tõendeid tagasi lükates menetlusnormide vastu eksinud. Kaebaja esitas hinnapakkumised kohtule 30.12.2010 (põhjenduse tõendite vajalikkuse kohta veel 28.01.2011) tingimustes, kus asi oli olnud halduskohtu menetluses alates 23.02.2010 ning 18.05.2010 kohtuistungil oli kohus määranud tõendite esitamise lõpptähtajaks 28.05.2010 (II kd, tl 10 pöördel).

Kaebaja vihjas tõendite hilisel esitamisel üksnes asjaolule, et tõendite maht oli suur ning seetõttu vajas ta tunduvalt enam aega nende töötlemiseks ja otsimiseks. Apellatsioonkaebuses on kaebaja veel esile toonud, et tõend jäi varem esitamata, kuna maksuhaldur seda ei nõudnud. Ringkonnakohus leiab, et kumbki esile toodud põhjus pole piisav, et vabandada tõendite esitamiseks antud tähtaja rikkumist. Maksuhaldur oli revisjoni käigus nõudnud kaebajalt kõigi asjakohaste tõendite esitamist ning hinnapakkumiste asjakohasus olukorras, kus tehingute toimumine oli pandud kahtluse alla, pidi olema kaebajale äratuntav.

Viide tõendite suurele mahule ei vabanda hinnapakkumiste hilist esitamist, sest väidetavalt olid 6 hinnapakkumist kaebajal säilinud tehingute toimumise ajast, mistõttu nende tõendite tähtaegne esitamine pidi olema võimalik.

15. Kohtuotsuses sisaldub veel argumentatsioon selle kohta, et hinnapakkumisi ei saa arvestada nende ebausaldusväärsuse tõttu, kuna nad esitati alles kohtumenetluses ning kannavad Nordic Estonian Trade OÜ seadusliku esindaja allkirja, kes on kinnitanud, et pole dokumente allkirjastanud. TsMS § 238 lg 5 kohaselt saab tõendi jätta ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata pärast seda, kui see on vastu võetud ja hinnatud. Tagasi lükatud tõendeid ei hinnata. Kuna kohus

3-10-345 6(7) oli protokollilise määrusega hinnapakkumiste vastuvõtmisest keeldunud, on kohtuotsuses esitatud argumentatsioon tõendi arvesse võtmata jätmiseks ülearune.

16. Kaebaja on leidnud, et kohus on rikkunud menetlusnorme, kuna nõustus vastustaja seisukohtadega ning jättis kaebaja vastuväited hindamata. HKMS § 25 lg 5 kohaselt kohaldatakse otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas esitada kohtu tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste väidetega ning analüüsima otsuses kõiki tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus kohtuotsuse punktis 6 analüüsinud tõendeid ja esitanud veenva argumentatsiooni selle kohta, miks kaebaja väited maksuotsuse tühistamist ei tingi. Kohus pole otsuses maksuhalduri tõendite analüüsi kogumahus üle korranud ning on märkinud, et nõustub sellega. Olukorras, kus kaebaja põhilised vastuväited maksuotsusele seisnesid selles, et maksuotsuse põhjendus on liiga napp, pole selline otsuse vormistamise viis, mis menetlusseadustike kohaselt pole lubatav, siiski viinud ebaõige otsuse tegemisele. Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt, kas kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited võiksid tingida teistsuguse otsuse tegemise.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et äripartnerite vaheline leping ei pea olema kirjalikus vormis, kuid tavapäraselt sellist laadi tehingud nagu kaebaja ja Nordic Estonian Trade OÜ vahel olid, dokumenteeritakse. Asjaolu, et tehingute kohta puuduvad igasugused kirjalikud dokumendid, viitab koosmõjus teiste tõenditega tehingute mittetoimumisele. Asjaolu, et kaebajal olid sõidukid, millega kaupa laiali vedada ning palgal autojuhid, kes olid hõivatud osalise tööajaga, samas kui väidetaval tehingupartneril polnud autosid ega autojuhte, annab samuti aluse kahtluseks, et kaebaja teenust väidetavalt äripartnerilt ei ostnud. Lisaks nähtub kaebaja töötajate kinnitustest, et keegi tema töötajatest pole väidetava äripartneri autojuhtidega kohtunud. Kaebaja on püüdnud apellatsioonkaebuses jätta muljet, et tema käsutuses oli üksnes Volvo maastur, millega polnud lubatud kaupa vedada. Tegelikult see nii ei olnud. Maksuhaldur on kaebaja sõidukid ning autojuhid loetlenud ning toonud esile ka selle, et laoruumi võtmeid reeglina oma autojuhtidele ei usaldatud, samas täiesti tundmatu äriühingu tuvastamata töötajad said väidetavalt laost kaupa võtta ilma kaebaja töötajate juuresolekuta. Kaebaja väide, et olemasoleva kolme sõidukiga polnud suurenenud käibe tingimustes võimalik kaupa laiali vedada, on jäänud paljasõnaliseks.

18. Koristusja desinfitseerimistööde tegemist Nordic Estonian Trade OÜ poolt pole kaebaja töötajad samuti kinnitanud. Vastupidi, nad on kinnitanud, et koristasid igapäevaselt ise ning teatud aja möödudes tehti sanitaartund, mille käigus samad töötajad tegid põhjalikuma koristuse. Desinfitseerimistööde kohta on töötajad märkinud, et need tellis ruumide üürile andja tervele hoonele. Töötajate ütlused on kooskõlas maksuhalduri poolt kogutud kirjalike tõenditega – hoone üürileandjale esitatud igakuuliste arvetega, üürileandja seletuse ning üürileandja ja Astrades OÜ vahel 2007. aastaks sõlmitud lepinguga kahjurite tõrjeks Tallinnas Pinna 21 asuvas Kotka Kaubakeskuses üldpinnaga 1400 m2 (II kd, tl 53-63). Kaebaja oli vastavalt üürilepingule võtnud Kotka Kaubakeskuses rendile 154 m2 pinda. Kuna üürileandja esindaja on seletuses maksuhaldurile kinnitanud, et kahjuritõrjet tehti regulaarselt ka kaebaja ruumides ning kaebajale selle eest arveid ei esitatud, jääb arusaamatuks, mida oleks kohus saanud järeldada kaebaja viitest, et lepingu kohaselt tegi Astrades OÜ kahjuritõrjet üksnes 1400 m2 suurusel pinnal.

19. Seadmete ja veetorude remondi osas on kaebaja leidnud, et vastustaja on pahatahtlikult jäänud seadmete ebaõige hinna juurde, mis omakorda on viinud vale otsustuse tegemiseni. Ringkonnakohus leiab, et remonditeenuse ostmist Nordic Estonian Trade OÜ-lt pole maksuhaldur seadnud kahtluse alla mitte ainult remonditeenuse kõrge hinna tõttu. Maksuhaldur on viidanud ka sellele, et firmalt, kellel töötajad puudusid, telliti kõikvõimalikke töid:

3-10-345 7(7) ehitustöödest spetsiifiliste köögimasinate remondini. Ka see seab teenuse tellimise väidetavalt äripartnerilt kahtluse alla.

20. Plastkastide osas leiab kaebaja samuti, et maksuhaldur on lähtunud ebaõigest hinnast ning kastid on ta tegelikult ostnud väga soodsalt. Riiulite, laudade, metallkärude ning renoveerimistööde osas on kaebaja rõhutanud, et vajas neid rohkem kui Pinna 21 renditud ruumidesse mahtus, sest pidi peatselt kolima uutesse renoveeritud ruumidesse. Ringkonnakohus ei lasku arutelusse plastkastide hinna üle, sest plastkastide turuhind võis tõepoolest sõltuda mitmetest asjaoludest. Kaebaja väited, et ta muretses riiuleid, kärusid ja laudu seepärast kordi rohkem, kui tema rendipinnale mahtus, et valmistus uuele pinnale asuma, ei ole usutavad, sest uute ruumide lammutustööd seoses renoveerimisega algasid oktoobris ja pidid kestma aasta lõpuni, kuid riiuleid, laudu ja kärusid muretseti juba suvel.

21. Hinnates esitatud tõendeid koosmõjus, saab teha ainult ühe järelduse – Nordic Estonian Trade OÜ ei ole kaebajale teenust osutanud ega kaupu müünud, sest sellel äriühingul pole olnud majandustegevust ega töötajaid ning tehingute asjaolud pole võrreldavad tavapärase äritegevusega. Kaebajal on õigus, kui ta märgib, et maksuhalduril pole registrit äriühingute kohta, kellel majandustegevus puudub ning kes ei pruugi maksuõigussuhtes käituda õiguspäraselt. Samas on ostjatel reeglina võimalik äris tavapärast hoolsust järgides veenduda, et teenust osutab või kaupa müüb just see isik, kes arveid väljastab ja tasu saab. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et kauba müüjaks ega teenuse osutajaks ei olnud Nordic Estonian Trade OÜ. Kaebaja pole dokumenteerinud tehinguid väidetava äripartneriga nii nagu äris tavapärane. Kuna veenvalt on tõendatud, et kaebaja koristusja desinfitseerimisteenust Nordic Estonian Trade OÜ-lt ei saanud, kuid maksis selle eest, on ilmne, et ta oli ka muude tehingute osas kokku leppinud, et liiguvad ainult arved ja raha. Kui osa teenuseid ja kaupu on kaebaja reaalselt saanudki, siis mitte Nordic Estonian Trade OÜ-lt vaid tundmatult isikult. Kuna tundmatu tehingupartneri puhul ei ole teada, kas tegemist on käibemaksukohustuslasega, puudus kaebajal õigus arvetel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas maha arvata. Seega pole kaebaja käitunud maksuõigussuhtes heauskselt ning tema õigust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks võib piirata. Asjaolu, et tõsikindlalt pole tõendatud Nordic Estonian Trade OÜ pangakontolt regulaarselt väljavõetud sularaha tagasiliikumine kaebajani, ei välista maksu määramist, sest see on eluliselt usutav asjade käik – pole loogiline, et äriühing maksaks olematute teenuste eest. Kaebaja poolt alusetult makstud raha pidi temani tagasi jõudma, muidu poleks kaebaja selles skeemis osalenud.

22. Korralduse osas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses märkinud, miks kohtuotsus ebaõige on, kuid kohtuistungil täpsustas, et maksuhaldur oleks pidanud pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist kõik varem maksuotsuse täitmiseks arvestatud summad tagasi arvestama kaebaja teiste maksude katteks – ühesõnaga maksuotsuse tagasi täitma. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja seisukoht ei tugine seadusel. Esialgset õiguskaitset ei ole käesoleval juhul rakendatud tagasiulatuvalt, seega rakendus määrusega antud maksuotsuse täitmise keeld alates määruse tegemisest (HKMS § 122 lg 2 lause 6) ning juba täidetud maksuotsuse osale see ei laienenud.

23. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad ka menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtunikud

Silvia Truman

Virgo Saarmets

Viive Ligi