2-11-31385/12 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-31385 Tsiviilasi R K hagi M K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R K (isikukood *, elukoht *) Hageja seaduslik esindaja: A M (isikukood *, elukoht *, epost:*) Kostja: MK (isikukood *, elukoht *, e-post:*) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 12. detsember 2011

RESOLUTSIOON 1.Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine tagasiulatuva ülalpidamisnõude osas perioodil 07.07.2010 kuni 07.07.2011 summas 1668 eurot.

2. Kinnitada hageja R K, keda esindab seaduslik esindaja ema A M ja kostja M K vahel 12.12.2011.a. kohtule esitatud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:

2.1. kostja M K kohustub tasuma hagejale R K igakuiselt elatist R K ülalpidamiseks 80 eurot kuus alates 20. detsembrist 2011 kuni R K täisealiseks saamiseni s.o *. Elatis tuleb tasuda R K arveldusarvele nr *.

2.2. M K hüvitab A M tema poolt seoses kohtumenetlusega kantud kulu summas 30 eurot raha kandmisega A M pangakontole nr *.

3. Seoses osalise hagist loobumisega ja poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.

4 . Määruse ärakiri saata menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kostja kanda hageja menetluskulu summas 30 eurot, mis on märgitud käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.2. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

07.07.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagi kostja vastu elatise nõudes. Tsiviilasi määrati kohtunik Mart Reino menetlusse. 17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse. 20.10.2011 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest alates. 12.12.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning hageja esitas kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi,

1. Hageja ja kostja lepivad kokku igakuise elatusraha maksmise alates 2011 detsembrikuust 80 EUR suuruses summas.

2. Kostja M K kannab p. 1 toodud summa R K pangakontole igakuiselt hiljemalt jooksva kuu 20. kuupäevaks.

3. Hageja loobub kohtule esitatud elatusraha nõudest tagasiulatuvalt ühe aasta (07.07.2010 kuni 07.07.2011) eest summas 1668 EUR.

4. M K hüvitab A M tema poolt seoses kohtumenetlusega kantud kulu summas 30 EUR kandmisega A M pangakontole nr *.

R K pangakonto nr *

1. Pooled paluvad kohtul käesoleva kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ja seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetlus lõpetada.

2. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest vastavalt TsMS § 430 lg 1 ja § 432

3. Käesolev kompromissi on sõlmitud 3 – eksemplaris – üks kohtule, üks hagejale ja üks kostjale.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada, hageja poolt osalise hagist loobumise vastu võtta ja menetluse asjas lõpetada. Hageja on loobunud osaliselt hagist. Hageja on loobunud nõudest, mis puudutab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine hagi osalisest loobumisest vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Seega kohus võtab vastu osalise hagist loobumise.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hageja esindajale seoses kohtumenetlusega kantud kulud summas 30 eurot. Pooled on seega TsMS §

168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik