2-07-2491/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2011 Tallinn,

Tsiviilasja number

2-07-2491

Tsiviilasi

V K ja P K avaldus kaasomandi kasutuskorra määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: V K (isikukood: xxx elukoht: xxx)

Avaldaja II: P K (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Avaldajate esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (e-post:

leino@biin.ee)

Puudutatud isik I: ET(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik II: MM(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Puudutatud isik III: AM(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Resolutsioon

V K ja P K avaldus kaasomandi kasutuskorra määramiseks

rahuldada

Määrata

kindlaks

Tallinna

linnas

XXX/XXXasuva

elamumaa suurusega 1558 ruutmeetrit, registriosa number

XXX katastritunnus XXX kasutuskord järgmiselt:

1. Korteriomandi nr 7 korteriomaniku ainukasutusse jääb

maamõõtja

EL

poolt

koostatud

XXX/XXX

krundi

piiriandmetega plaanil punasega viirutatud krundi osa

suurusega 786 m2, milline on piiritletud plaanil asuvate

punktidega 1, 2, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 7, 8 ja 9

2. Korteriomandite 4, 5 ja 6 korteriomanike ühiskasutusse

jääb maamõõtja ELpoolt koostatud XXX/XXXkrundi

piiriandmetega plaanil sinisega viirutatud krundi osa

suurusega 746,9 m2, milline on piiritletud plaanil asuvate

punktidega 1, 5, 6, 7, 16, 14, 13, 12, 11, 10, 2 ja 3.

Korteriomandi 7 omanikul on õigus märgitud ala kasutada

üksnes ja ainult juurdepääsuks kuuriboksidele numbritega 1

ja 2 ning elamu valdamise, kasutamise, hooldamisega ja

elamu ümbruse korrashoiu ja hooldamisega seotud tegevuste

läbiviimiseks elamu lõuna- ja idaküljel 2,5 m laiusel

maaribal

3. Kuiva tänava poolt loetuna jätta korteriomandi nr 7

omaniku ainukasutusse kuuriboksid 1 ja 2, korteriomandi nr

omaniku

ainukasutusse

kuuriboksid

3,

ja

8,

korteriomandi nr 6 omaniku ainukasutusse kuuriboksid 4, 5

ja 10 ning korteriomandi nr 4 omanike ainukasutusse

kuuriboksid 6, 9, 11 ja 12

4. Kohtumäärusega määratud kasutuskorra lisaks on

maamõõtja EL koostatud kinnistu plaani XXX 16.09.2011

koopia

5. Jätta rahuldamata ET taotlused asjas vaheotsuse

tegemiseks ja uue geodeetilise plaani koostamiseks

Menetluskulude jaotus

Jätta V K ja P K menetluskulud nende endi kanda, MM ja

AM menetluskulud V K ja P K kanda võrdsetes osades ning

ET menetluskulud tema enda kanda

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest

Avalduse asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on V K ja P K avaldus kaasomandi XXX/XXX asuva elamukrundi

suurusega 1558 ruutmeetrit kastutuskorra määramiseks.

Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on XXX/XXX asuv elamukrunt suurusega 1558m2

hoonestatud kahe elamuga. Ühes elamus asub V Kle kuuluv korteriomand nr 7, teises elamus

asuvad korteriomand nr 4, mille ühisomanikeks on MM ja AM; korteriomand nr 5, mille

omanikuks on P K ja korteriomand nr 6, mille omanikuks on ET. Krundil asub kuur, milles on

12 kuuriboksi. Korteriomanike vahel on kujunenud krundi kasutuskord, mis aga ei ole kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis fikseeritud ning tingib korteriomanike vahel pidevaid pingeid

ja lahkarvamusi. Kuivõrd korteriomanikud kasutukorra kokkulepet sõlmida ei suutnud,

pöördusid avaldajad kohtusse palvega määrata krundi kasutuskord. Kasutuskorra ettepaneku

tegemisel lähtusid avaldajad faktiliselt kujunenud krundi kasutuskorrast ja korteriomandite

suurusest.

Võrreldes avalduse kohtusse esitamise ajaga on korteriomandite reaalosade suurused

käesolevaks ajaks muutunud. XXX/XXX korteriomandite suurused on käesoleval ajal

järgmised: omanik V K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja

reaalosana eluruum nr 7 üldpinnaga 169,20 m2; omanik P K - elamumaa XXX/XXX,

XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 5 üldpinnaga 35m2; omanik ET-

elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 6 üldpinnaga

37 m2; ühisomanikud AMja MM- elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja

reaalosana eluruum nr 4 üldpinnaga 72,2 m2.

Krundi kasutuskorra kindlaksmääramise avalduses lähtusid avaldajad korteriomandite suurusest.

Vaatamata avaldaja V K korteriomandi suuruse olulisele muutumisele teevad avaldajad

kasutuskorra ettepaneku vastavalt faktiliselt kujunenud kasutuskorrale, korteriomandite osa

suurusele ja asjaolule, et kõik korteriomanikud v.a ET, ettepanekus märgitud kasutuskorda

pooldavad.

Avaldajad paluvad viimases 31.08.2011 avalduses määrata kinnistu kasutuskord kindlaks

järgmiselt:

1. Avaldaja V K ainukasutusse jääks käesoleva avalduse lisaks oleval maamõõtja ELpoolt

koostatud XXX/XXXkrundi piiriandmetega plaanil punasega viirutatud krundi osa suurusega

786 m2, milline on piiritletud plaanil asuvate punktidega 1,2,10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 7, 8 ja 9.

2. Kaasomanike ET, P K, Matti Mõttus ja AM ühiskasutusse jääks käesoleva avalduse lisaks

oleval maamõõtja EL poolt koostatud XXX/XXXkrundi piiriandmetega plaanil sinisega

viirutatud ala suurusega 746,9 m2, milline on piiritletud plaanil asuvate punktidega 1, 5, 6, 7, 16,

14, 13, 12, 11, 10, 2 ja 3. Avaldajal 1 oleks õigus märgitud ala kasutada üksnes ja ainult

juurdepääsuks kuuriboksidele numbritega 1 ja 2.

Avalduse kohaselt arvestab ülalmärgitud ettepanek kujunenud kasutuskorda, ettepanekut

toetavad korteriomanikud MM ja AM ning kasutuskorra ettepanek vastab korteriomanike osade

suurusele korteriomandite mõttelistes osades ehk ühises asjas. Avaldaja V K kaasomandiosa

suurus oleks 841,14 ruutmeetrit krundist lähtudes järgmisest arvestusest – 1558 : 3134 x 1692 =

841,14. V K taotleb, et tema ainukasutusse jääks krundiosa suurusega 786 ruutmeetrit. Teiste

korteriomanike osade suurused oleks järgmised: P K 174 m2, ET183,94 m2 ja Aning MM358,92

m2 ehk kokku 716,61 ruutmeetrit. Ettepaneku kohaselt jääks viiM märgitud korteriomanike

ühiskastusse krundiosa suurusega 746,9 m2.

Avaldajad teevad ettepanku määrata kindlaks ka kuuribokside kasutuskord järgmiselt: V K

kasutusse jääksid kuuriboksid 1 ja 2 loetuna Kuiv tänava poolt ning P K ainukasutusse

kuuriboksid 3, 7 ja 8. Ülejäänud kuuriboksid 4,5,6,9,10,11 ja 12 jääksid korteriomanike ET ja A

ning MM kasutusse. Kuuride kasutuskorra ettepanek avaldajate osas vastab nende poolt

faktiliselt kujunenud kasutuskorrale.

Puudutatud isiku I seisukoht

Puudutatud isik I ET avaldusega ei nõustu. Vastuväidete kohaselt nähtub avaldusele lisatud

plaani koopiast, et avaldajad ei anna maariba elamu (korter nr.7) ida-ja lõunaseina äärde, vaid V

K ainukasutusse jääva krundiosa ning ülejäänud kaasomanikele jääva krundiosa vaheline piir

kulgeb otse elamu vundamendi ääres. Seega ulatuks elamu katuseräästas üle piiri ning kõik, mis

katuselt langeb (lumi, jääpurikad, puulehed) kukub teiste kaasomanike kasutada jäävale

krundiosale. Peale selle on elamu ümber maariba vaja veel selleks, et ümber elamu liikuda ning

elamu osade - seinte, akende, uste ja katuse remontimisel vajalikke materjale, abivahendeid ja

mehhanisme (redeleid, tellinguid, tõstukeid) paigutada. Puudutatud isik I leiab, et selliste

vajaduste tekkimist möönavad avaldajad ka ise oma 25.04.2007.a. kirjalikus seisukohas (p.5)

ning aktsepteerisid elamu seinu ümbritsevat maariba (2,5 m) E. Leppiku 13.11.2008.a. plaanil.

Avaldajate esitatud plaanil on V. K ainukasutusse jääva krundiosa ilma elamut ümbritseva

maaribata 786 m2, E. Leppiku 13.novembri 2008.a. plaanil koos kõnesoleva ribaga 848 m2

(753+95). Seega peaks elamu lõuna- ja idaseintega külgneva maariba pindala olema 62m2 (848-

786). Kui elamu ümber seda maariba ei ole, siis on see ülejäänud kolme kaasomaniku õiguste ja

huvide rikkumine ja vastuolus Asjaõigusseaduse §-iga 72 lg 5. Puudutatud isik I leiab, et plaanil

ei ole kujutatud, kui suur krundiosa saab olema kuuride all ja ees kõigi kaasomanike

ühiskasutuses. Puudutatud isiku I arvamusest nähtub, et kui võtta kuuriderea pikkuseks 18 m

(kaksteist 1,5 laiust boksi) ja laiuseks 3 m (kuuriboksi sügavus), on kuuriderea all 54 m2 maad

(18*3); kui võtta arvesse, et kuuriderea ette on vaja maad kütust (küttepuud jm.) toova

mootorsõiduki sissesõiduks, kütuse mahalaadimiseks ja selle hilisemaks töötlemiseks

(küttepuude vajalikku mõõtu tükeldamiseks ja lõhkumiseks), siis peaks kuuriderea ees olema

vähemalt 5 m laiune maariba. Arvestades, et kuuriderea pikkus on 18 m, siis selle maariba

pindala saaks olema 90 m2. Seega on kuuriderea alla ja ette vaja kokku 144 m2 maad (54+90),

milleks iga kaasomanik peab andma 36 m2 maad (144:4). Kuid avaldaja V K ei kavatse

kuuriderea alla ja ette oma arvelt maad anda ja tema 31. augusti 2011 avalduse 2. palvepunktist

selgub, et ta taotleb endale õigust kasutada kuuriboksidele nr. l ja 2 juurdepääsuks ülejäänud

kaasomanike ühiskasutusse jäävat ala. Puudutatud isikule I jääb arusaamatuks, miks peab tema,

avaldaja P K ning puudutatud isikute II ja III M ja AM ühiskasutusse jääma ainult 746,9 m2

maad, mitte aga 772 m2 ning kellele saab siis ülejäänud 25,1 m2 (772 - 746,9). Puudutatud isik I

leiab, et avaldajale I V K peaks peale 786 m2 suuruse krundiosa olema veel täiendavalt maad 98

m2 (62+36), kokku seega 884 m2 (786+98), tal on mõttelise osa suurust arvestades aga ainult 841

m2 (1558:3134*1692) ehk 43 m2 vähem (884-841), seega peab ta oma krundiosast loovutama

ülejäänud kaasomanike kasutusse 43 m2 ja tema elamust lääne poole jääva krundiosa suuruseks

saab olema mitte 786 m2,vaid 743 m2 (786-43). 43m2 suurust krundiosa on tal võimalik

loovutada E. L 13.11.2008.a. plaanil märgitud piiripunktide 9 ja 10 vahelt avaldaja I elamu

suunas kulgeva ca 3 m laiuse maaribana, mis külgneks vahetult plaanil märgitud 69 m2

krundiosaga. Pärast kuuriderea alla ja ette maatükkide andmist jääb puudutatud isikule I,

avaldajale II P K ja puudutatud isikutele II ja III M ja AM järele kokku 609 m2 (717-(36*3)

maad, sellest puudutatud isikule I 148m2 (184-36), P K 138m2 (174-36) ja Mõttustele 323 m2

(359-36). Puudutatud isik I soovib saada oma ainukasutusse 25m2 suuruse krundiosa, mis

külgneks kuuridereaga (kuuriga nr.12 Kuiva tn. poolt loetuna), sellel maatükil asus minevikus

lehtla ja liivakast, mis praeguseks on hävinud. Ei avaldaja II ega puudutatud isikud II ja III pole

teinud lehtla taastamise ettepanekut. Puudutatud isik soovib lehtla kui aiakujunduselemendi ja

puhkekoha ise ja omal kulul taastada, kuid ta ei saa seda teha niikaua, kuni lehtla alune maa on

kaasomanike ühiskasutuses. Kui tekib soov ja vajadus liivakasti järele, siis võib selle ehitada

mistahes kohas mujale. Pärast 25 m2 suuruse krundiosa puudutatud isiku I ainukasutusse jätmist

ja 36 m2 suuruse krundiosa kuuride alla ja ette andmist, saaks puudutatud isik I anda

ühiskasutusse 123 m2 suuruse krundiosa (184-36-25). Sama palju annaksid ühiskasutusse ka

avaldaja II ja puudutatud isikud II ja III. Kokku saaks ühiskasutuses olema siis 369 m2 (123*3),

mis rahuldab kõigi vajadused. Puudutatud isik I leiab, et kuna ärakuulamisel 24.augustil 2011.a.

puudutatud isikud II ja III avaldasid, et ainukasutusse maad ei soovi ja sellist soovi ei avaldanud

ka avaldaja II, siis jääb puudutatud isikute II ja III vaba krundiosa 323 m2 (359-36) ja avaldaja II

vaba krundiosa 138 m2 (174-36) ühiskasutusse ja seega saab ühiskasutuses olema kokku 584 m2

suurune krundiosa (123+323+138). Kui nad aga mõtlevad ringi, ning soovivad samuti saada

maatüki ainukasutusse, siis on puudutatud isikutel II ja III võimalik saada ainukasutusse 200 m2

maad (359-36-123), avaldajal II aga 15 m2 maad (174-36-123). Puudutatud isik I on arvamusel,

et selline kasutusviis ei riiva kellegi õigusi ja huve.

Puudutatud isik I leiab, et avaldajate 31.augusti 2011.a. avalduse palvepunktis nr. 3 ei ole

märgitud, millised konkreetsed kuuriboksid temale ja puudutatud isikutele II ja III jäävad, tema

kasutab praegu kuuribokse 4, 5 ja 10 ning soovib neid ka edasi kasutada.

Puudutatud isik I ei ole kunagi aktsepteerinud kasutuskorda, mille kujundas avaldaja I

omavoliliselt, tarastades lõviosa kinnistust (811m2 suuruse krundiosa) vaatamata sellele, et

tarastamise ajal kuulus talle kinnistust vaid 421/1863 mõttelist osa ehk 352 m2.

Puudutatud isik I leiab, et kinnistu kasutuskorra kohtuotsusega kindlaks määramiseks on vajalik

geodeetiline plaan, mis kajastab kaasomanike ainu- ja ühiskasutusse jäävate krundiosade

asukohad, suurused, piirid, piiriandmed, piiripunktid jm. vajalikud andmed võimaldamaks

kasutuskorda looduses maha märkida, kusjuures geodeetilise plaani koostamisel saab aluseks

võtta maamõõtja EL poolt 13.novembril 2008.a. koostatud plaani, mis käesolevas avalduses

sisalduvate puudutatud isikute ettepanekute kajastamiseks vajab minimaalset korrigeerimist

(kuuriderea alla ja ette krundiosa eraldamine, avaldaja I poolt 43 m2 suuruse krundiosa

loovutamine puudutatud isiku I ainukasutusse 25 m2 suuruse krundiosa andmine piiripunktide,

nr. 11 ja 2 vahelise piirilõigu kaotamine, uute piiriandmete tabeli koostamine). Antud

geodeetilise plaani koostamise osas saaks kohus puudutatud isiku I arvates anda konkreetsed

juhised vaheotsuses, millega otsustab kohus ühtlasi osapoolte väidete, argumentide ja taotluste

põhjendatuse.

Puudutatud isik I taotles 14.09.2011 vastuses teha tsiviilasjas vaheotsus, millega tunnistada

põhjendatuks tema alljärgnevad ettepanekud (nõuded):

1.1.

ümbritseda avaldaja I V K elamu lõuna- ja idakülg 2,5 m laiuste maaribadega selle

krundiosa arvelt, mida ta soovib ainukasutusse,

1.2.

eraldada olemasoleva kuuriderea (kuuride bokside) alla ja vahetult nende ette 144 m2

suurune ühiskasutusse minev krundiosa,

1.3.

anda puudutatud isiku I ainukasutusse 25 m2 suurune krundiosa vahetult kuuriderea otsa

juures,

1.4.

liita puudutatud isiku I, avaldaja II P K ja puudutatud isiku II MM ja puudutatud isiku III

AM ühiskasutusse jääva krundiosaga avaldaja I V K krundiosa arvelt 43 m2 suurune maatükk,

mis saaks kulgema E. Leppiku 13.11.2008.a. geodeetilise plaanil märgitud piiripunktide 9 ja 10

vahelt avaldaja I elamu suunas ning plaanil märgitud 69 m2 suuruse krundiosaga vahetult

külgnema,

1.5.

anda avaldaja I P K, puudutatud isiku II MM ja puudutatud isiku III AM soovi korral

nende ainukasutusse krundiosad, mis jäävad üle (vabaks) pärast maatükkide eraldamist

kuuriderea alla ja ette ning puudutatud isiku I, avaldaja I P K ja nende endi ühiskasutusse,

1.6.

anda puudutatud isiku II MM ja puudutatud isiku III AM kasutusse kuuriboksid 6, 9, 11

ja 12, avaldaja I V K kasutusse kuuriboksid 1 ja 2, avaldaja II P K kasutusse kuuriboksid 3, 7 ja

8 ning puudutatud isiku I kasutusse kuuriboksid 4, 5 ja 10,

2. teha V K ettepanek esitada kohtule uus geodeetiline plaan, mille koostamisel on

arvestatud kohtu poolt antud juhiseid (lähteandmeid) ning uue plaani koostamisel võtta aluseks

EL poolt 13.novembril 2008.a. koostatud plaan.

Puudutatud isikute II ja III seisukohad

Puudutatud isikud II ja III, MM ja AM nõustusid 24.08.2011 ärakuulamisel ja 19.09.2011

kirjalikus vastuses avaldajate V K ja P K avaldusega, mille kohaselt jääb kinnistu plaanil

punaselt viirutatud ala V K ainukasutusse ja siniselt viirutatud ala ülejäänud kaasomanike

ühiskasutusse, kuna avaldajate pakutud kasutuskord on kehtinud juba kümme aastat ja on piisav.

MM ja AM nõustusid ka puudutatud isiku I ET punktis 1.6 tehtud ettepanekuga kuuride

kasutamise korra kohta, kuna see vastab praegusele kasutusele ja leidsid, et selle võib lisada

kasutuskorrale.

Puudutatud isikud vaidlesid vastu ET14.09.2011 punktides 1.1 - 1.5 tehtud ettepanekutele.

Vastuväidete kohaselt ei ole nemad nõus ühiskasutusse jäävat vähest maad enam ainukasutusse

jagama, ET ettepaneku kohaseid piire ei suudaks kaasomanikud maatükil selliselt märkida, et

kõik jääksid sellega rahule ning on võimalus, et ühiskasutusse jääva maa osas sõlmivad

kasutajad omavahelise kokkuleppe.

Kohtumääruse põhjendused

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa

ühises asjas, lõike 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei

takista teiste kaasomanike kaaskasutust ning lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda

teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt

kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Vaidlust ei ole selles, et XXX/XXXasuv elamukrunt suurusega 1558m2 on hoonestatud kahe

elamuga, millest ühes asub avaldajale I V Kle kuuluv korteriomand nr 7, teises elamus asuvad

korteriomandid nr 4, mille ühisomanikeks on puudutatud isik II MM ja puudutatud isik III AM,

korteriomand nr 5, mille omanikuks on avaldaja II P K ja korteriomand nr 6, mille omanikuks on

puudutatud isik I ET. Krundil asub ka kuur 12 kuuriboksiga.

Avaldajate ja puudutatud isikute seletustest, kirjalikest avaldustest ja ettepanekutest kasutuskorra

määramiseks, krundi plaanidest, fotodest ja kirjavahetusest nähtuvalt on korteriomanike vahel

ligikaudu kümne aasta jooksul välja kujunenud krundi kasutuskord, mille kohaselt kasutab

avaldaja I avaldusele lisatud maamõõtja EL koostatud katastriüksuse plaanil üksinda punaseks

viirutatud osa krundist ja teised korteriomanikud ühiselt siniseks viirutatud osa krundist.

Kinnistule on ehitatud piirded joonisel märgitud piiri järgi. Väljakujunenud kasutuskorra suhtes

ei ole korteriomanikud saavutanud eriarvamuste tõttu ei suulist ega kirjalikku kokkulepet, kuna

sellega ei ole nõustunud puudutatud isik I, kes peab kasutuskorda tema kui kaasomaniku õigusi

rikkuvaks. Puudutatud isikud II ja III on väljakujunenud kasutuskorraga ja kohtuvälise

kaasomanike kokkuleppe sõlmimisega nõus olnud. Eelnimetatud olukord põhjustab

korteriomanike, eelkõige avaldaja I ja puudutatud isiku I vahel lahkarvamusi. Kuivõrd

korteriomanikud kasutukorra kokkulepet sõlmida ei ole suutnud, pöördusid avaldajad kohtusse

palvega määrata krundi kasutuskord. Kasutuskorra ettepaneku tegemisel lähtusid avaldajad

faktiliselt kujunenud krundi kasutuskorrast ja korteriomandite suurusest.

Võrreldes avalduse kohtusse esitamise ajaga on korteriomandite reaalosade suurused

käesolevaks ajaks muutunud, mida tõendavad Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna

jaoskonna registriosade nr. XXX, nr. XXX , XXX ja nr. XXX väljavõtted. Eelnimetatud

väljavõtete kohaselt on XXX/XXXkorteriomandite suurused käesoleval ajal järgmised: omanik

V K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 7

üldpinnaga 169,20 m2; omanik P K - elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust

ja reaalosana eluruum nr 5 üldpinnaga 35 m2; omanik ET- elamumaa XXX/XXX,

XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 6 üldpinnaga 37 m2; ühisomanikud

AMja MM- elamumaa XXX/XXX, XXX/XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr

4 üldpinnaga 72,2 m2.

Eelnevast tulenevalt on avaldaja I kaasomandis oleva krundi suuruseks 841,14 m2, avaldaja II

krundi suuruseks 174 m2, puudutatud isiku I krundi suuruseks 183,94 m2 ja puudutatud isikute II

ja III ühisomandis oleva krundi suuruseks 358,92 m2 ehk ühiskasutuses oleva krundi suuruseks

kokku 716,86m2.

Avaldaja tehtud kasutuskorra ettepaneku kohaselt jääks tema ainukasutusse krundiosa suurusega

786m2, mis on väiksem temale kuuluvast kinnistu mõttelisest osast ja teiste korteriomanike

ühiskastusse krundiosa suurusega 746,9 m2, mis on suurem nendele ühiselt kuuluvast kinnistu

mõttelisest osast. Avaldajad tegid ettepanku määrata kindlaks ka kuuribokside kasutuskord

selliselt, et avaldaja I ainukasutusse jääksid kuuriboksid 1 ja 2 loetuna Kuiva tänava poolt ning

avaldaja II ainukasutusse kuuriboksid 3, 7 ja 8. Ülejäänud kuuriboksid 4, 5, 6, 9, 10, 11 ja 12

jääksid puudutatud isikute kasutusse.

Puudutatud isikud II ja III olid avaldajate kasutuskorra ettepanekuga nõus. Puudutatud isikutel II

ja III vastuväiteid kuuribokside kasutuskorra kindlaksmääramise osas ei olnud ning nad

pooldasid puudutatud isiku I ettepanekut täiendada kasutuskorda selliselt, et anda puudutatud

isiku I kasutusse kuuriboksid 4, 5 ja 10 ning puudutatud isikute II ja III kasutusse kuuriboksid 6,

9, 11 ja 12.

Kohus võttes arvesse avaldajate esitatud ettepanekut kaasomandi kasutuskorra määramiseks,

avaldajate ja puudutatud isikute suuliselt ja kirjalikult avaldatud seisukohti ja kirjalikke tõendeid

leiab, et kaasomandi kasutuskord tuleb kindlaks määrata vastavalt avaldajate esitatud

ettepanekutele ja katastriüksusel märgitud plaanile, kuid seda tuleb täiendada puudutatud isikute

ettepanekutega.

Kohus nõustub puudutatud isiku I ettepanekuga, mille kohaselt peab avaldaja I hooldama temale

kuuluva elamu ümbrust, koristama elamu katuselt kukkuva lume, jääpurikad, puulehed või muu

katuselt allalangeva ning avaldajal I peab olema võimalus ümber elamu liikuda, nii eelnimetatud

koristus- ja hooldustöödeks kui ka selleks, et remontida elamu osi, aknaid, uksi seinu, paigaldada

elamu äärde tööde teostamiseks vajalikke materjale, töövahendeid ja mehhanisme. Puudutatud

isik I tegi ettepaneku eraldada selleks avaldajale elamu lõuna- ja idaküljel 2,5 m laiuse maariba

selle krundiosa arvelt, mida ta soovib ainukasutusse.

Kohus leiab, et kuna nimetatud tegevused on ajutised ja sõltuvad vajadusest, hooajast või

ilmastikust, siis ei ole põhjendatud nende tegemiseks muuta krundi kasutuskorda vastavalt

puudutatud isiku I ettepanekule, kuid avaldajale I tuleb võimaldada sihtotstarbeliselt elamu

valdamise, kasutamise ja hooldamisega ning elamu ümbruse korrashoiu ja hooldamisega seotud

tegevuste läbiviimiseks kasutada teiste korteriomanike ühiskasutusse jäävat maad.

Kohus on seisukohal, et sellisel viisil kasutuskorra täiendamine ei ole puudutatud isikutele liialt

koormav ega nende õigusi riivav, kuna avaldajal I tuleb lähtuda kasutuskorra täitmisel AÕS § 72

lg 5 sätestatud kohustusest käituda teiste kaasomanike suhtes heas usus.

Kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isiku I ettepanekuid selles osas, et anda puudutatud isiku

I ainukasutusse 25 m2 suurune krundiosa vahetult kuuriderea otsa juures, eraldada olemasoleva

kuuride bokside alla ja vahetult nende ette 144 m2 suurune ühiskasutusse minev krundiosa, liita

puudutatud isiku I, avaldaja II ja puudutatud isikute II ja III ühiskasutusse jääva krundiosaga

avaldaja I krundiosa arvelt 43 m2 suurune maatükk, mis saaks kulgema E. Leppiku 13.11.2008.a.

geodeetilise plaanil märgitud piiripunktide 9 ja 10 vahelt avaldaja I elamu suunas ja plaanil

märgitud 69 m2 suuruse krundiosaga vahetult külgnema ning anda avaldaja II, puudutatud isiku

II ja puudutatud isiku III soovi korral nende ainukasutusse krundiosad, mis jäävad üle (vabaks)

pärast maatükkide eraldamist kuuriderea alla ja ette ning puudutatud isiku I, avaldaja II ja nende

endi ühiskasutusse alljärgnevatel põhjendustel:

puudutatud isikud II ja III on väljendanud kohtule selgesõnaliselt nii suuliselt kui ka kirjalikult

oma seisukohta selles, et nad nõustuvad avalduses märgitud ettepanekutega ning ei ole soovi

avaldanud mingil muul viisil krundi kasutuskorra kindlaks määramiseks ega mingite krundi

osade nende ainukasutusse jätmiseks, avaldaja II on aga ise avalduse esitajaks, mistõttu on ta

avalduses väljendatud tahteavaldusega seotud. Järelikult ei saa kohus kaasomanikele, kes on

avaldanud soovi kasutada neile jäävat kinnistu osa ühiselt, määrata nende tahte vastaselt

kaasomandit ainukasutusse.

Puudutatud isiku I ettepanekule anda tema ainukasutusse 25 m2 suurune krundiosa vahetult

kuuriderea otsa juures selleks, et ta saaks taastada seal varasemalt asunud lehtla kui

aiakujunduselemendi, tuleb jätta rahuldamata teiste kaasomanike vastuväidete tõttu, sest kohus

ei saa eeldada, et kaasomanikud, kes on vastu maatüki eraldamisele, nõustuksid sellele lehtla

ehitamisega. Selliste kokkulepete mittesaavutamisel puudub aga põhjendatud vajadus puudutatud

isikule I 25 m2 suuruse maatüki ainukasutusse eraldamisel. Kohus nõustub selles osas ka

puudutatud isikute II ja III seisukohtadega, et puudutatud isikule I maatüki ainukasutusse

eraldamisel väheneb veelgi ühiskasutusse jääva krundi osa aga ka selles, et puudutatud isikutel

on võimalik saavutada kokkulepe ühiselt kasutatava krundi osas, kuna asja materjalidest

nähtuvalt on omavahel pidevates konfliktides avaldaja I ja puudutatud isik I, mitte teised

kaasomanikud.

Kohus leiab, et puudutatud isiku I ettepanek anda tema kasutusse kuuriboksid 4, 5 ja 10 ning

puudutatud isikute II ja III kasutusse kuuriboksid 6, 9, 11 ja 12, on põhjendatud, kuna see vastab

kuuribokside faktiliselt kujunenud kasutuskorrale ning puudutatud isikud II ja III toetavad

ettepanekut. Järelikult tuleb kohtule esitatud avaldust selles osas täiendada.

Kohus leiab, et puudutatud isiku I taotlused asjas vaheotsuse tegemiseks ja uue geodeetilise

plaani koostamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette

hagita asjades vaheotsuse tegemise võimalust ning selle tegemine ei oleks ka põhjendatud, kuna

puudutatud isiku esile toodud väited lahendab kohus asjas tehtavas lõpplahendis. Ka puudub

vajadus uue plaani koostamiseks, kuna avaldajate esitatud katastriüksuse plaan on piisavalt selge

ja võimaldab täita piisavalt täpselt kohtumäärusega määratud kaasomandi kasutamise korda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et avaldajate V K ja P K menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna

lahend tehakse avaldajate huvides, puudutatud isikute MM ja AM menetluskulud tuleb jätta

avaldajate V K ja P K kanda võrdsetes osades, kuna puudutatud isikud olid nõus kohtuvälise asja

lahendamisega avaldajate ettepanekul ning puudutatud isiku ET menetluskulud tuleb jätta tema

enda kanda, kuna valdavalt olid tema vastuväited avaldusele ja kasutuskorra ettepanek

põhjendamatud, mistõttu jäid rahuldamata.

Kohtunik: