2-11-42571/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinn, 19.12.2011 Tsiviilasja number 2-11-42571 Tsiviilasi OÜ EH hagi OÜ TP vastu võlgnevuse 2337,23 eurot ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2337,23 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ EH(reg kood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Merilin Valdmaa (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146; e-post: merilin@apilv.ee); Kostja: OÜ TP(reg kood XXX; XXX); Kostja nõustaja: Kaupo S (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2011

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ EH hagi OÜ TP vastu.

2. Välja mõista OÜ TP OÜ EH kasuks võlgnevus 4674,46 (neli tuhat kuussada seitsekümmend neli eurot ja 46 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 2337,23 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 23 senti) eurot ja viivis 2337,23 (kaks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 23 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta OÜ EH menetluskulud OÜ TP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr.2-11-42571

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

09.09.2011 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub välja mõista põhivõlgnevus 2337,23 eurot ja viivis 2337,23 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse asjaolude alusel ostis kostja 26.11-03.12.2009 hagejalt ehituskaupa kogusummas 36569,71 krooni. Kauba eest väljastas hageja kostjale arved nr E09112055, A-09113134, E09112058, A-09113161, A-09123173 ja A-09123179 koos saatelehtedega. Võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Hageja on palunud kostjal võlg tasuda, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja 26.11.2010 vastuse kohaselt kandis kostja võlgnetava summa ekslikult kolmanda isiku, S.T. K OÜ pangakontole. Kostja seaduslik esindaja on korduvalt kinnitanud kauba kättesaamist ega ole esitatud arveid vaidlustanud. Saatelehtede originaalid on kostja valduses, kuna kostja palus neid hagejalt laenuks S.T. K OÜ pankrotipesast vara välistamiseks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista, kuna hageja ei ole ehituskaupa kostjale üle andnud ning kostja ei ole kinnitanud kauba kättesaamist. Hagejal tuleb kauba väidetava kättesaamise kinnitamiseks esitada saatelehtede originaalid. Enne kauba kättesaamist ei ole kostjal kohustust kauba eest maksta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale kauba üle andnud ja kas kostjal on seetõttu tekkinud kohustus kauba eest tasuda.

VÕS § 111 lg 1 kohaselt võib üks lepingupool juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Müügilepingu näol on tegemist vastastikuse lepinguga, millega müüja kohustub andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Seega tuleb asjas kindlaks teha, kas hageja on täitnud kohustuse kaup üle anda.

Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostjale on väljastatud saatelehed EE09112055, A-09113134, E09112058, A-09113161, A-09123173 ja A-09123179, kuhu on märgitud nii kuupäev, maksetähtaeg, viivis, hageja arvelduskonto andmed kui ka hageja ja kostja esindaja allkirjad. Kostja ei ole tõendanud, et saatelehtede koopiatel olevad andmed ei vasta tõele ning kaupa ei ole tegelikult kätte saadud. Asjaolu, et tegemist on koopiatega, ei muuda dokumentide tõenduslikku väärtust. Saatelehtede originaalid saavad ilmselgelt olla vaid kostja valduses, sest kostja 01.10.2010 ja 25.10.2010 kirjade kohaselt S.T. K OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile nähtub, et kostja on pankrotihaldurile edastanud „nõuetekohaselt allkirjastatud kauba liikumist kinnitavate saatelehtede koopiad”. Samadest tõenditest nähtub, et saatelehtede kui kauba kättesaamisest on menetlusvälistele isikutele kinnitanud ka kostja ise.

Eeltoodust nähtub, et kaup on kostjale üle antud ning kostjal puudub alus arve tasumise kohustusest keelduda. Poolte vahel puudub vaidlus, et arve tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole välja toonud muid kohustusest keeldumise aluseid.

Kohtuistungil väitis kostja muuhulgas, et tema ja hageja vahel ei ole müügilepingut sõlmitud. Kohus peab seda väidet otsituks ning kohtuasjas kogutud tõendid kostja väidet ei kinnita.

Õigusaktid ei näe ehituskauba müügilepingule ette kohustuslikku vorminõuet, seega võib selle lepingu sõlmida ka suuliselt. Suulise lepingu olemasolu on piisavalt tõendatud nii viidatud saatelehtedega, kostja 26.11.2010 kirjaga, milles teavitatakse hagejat ekslikust ülekandest; kostja poolt menetlusvälisele isikule tehtud ülekande maksekorraldusega, mille selgituses on viidatud hageja poolt esitatud arvetele; ning kostja korduvate kirjadega S.T. K OÜ (pankrotis) esindajale 19.01.2010, 07.05.2010 ja 16.09.2010, milles kostja on selgitanud, et vaidlusalused kaubad on ostetud hankijalt. Seega on kostja väited lepingu puudumise kohta paljasõnalised.

VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 2337,23 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist seadusega või lepingus sätestatud määras. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,5 % päevas. Hageja arved muutusid sissenõutavaks vastavalt arvel märgitud maksetähtajale, millest alates on hageja õigustatud ka viivist nõudma. Hageja on vähendanud viivise suurust põhivõla suuruseni, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 2337,23 eurot.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada asja lahendanud kohtule lahendi jõustumisest 30 päeva jooksul.

Kohtunik