2-11-17267/31 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2011.a kell 9.30, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-17267

Tsiviilasi

OKOÜ avaldus BD pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja OKOÜ (registrikood XXX asukoht XXX)

Võlausaldaja tehinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Võlgnik BD(isikukood XXX, elukoht XXX)

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise aeg

8. detsember 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OKOÜ avaldus BD pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja BD(isikukood xxx, elukoht Xxx) pankrot 19. detsembril 2011.a

kell 9.30.

3. Nimetada BD pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok

OÜ, Estonia pst 1, Tallinn, e-post oliver.ennok@haldur.just.ee, tel 684 4400, 52

55 757).

4. Määrata BD võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. jaanuar 2012.a

algusega kell 13.45 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr

416.

5. Kohustada BD kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12. jaanuar 2012.a algusega kell 13.30. Kui

BD vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist

või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad

kehtima.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata BD ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki töötasuks 1 360 eurot, millele

lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 (üks tuhat kuussada kolmkümmend

kaks) eurot ja kinnitada ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks 55

(viiskümmend viis) eurot.

10. Välja mõista Boriss Danilovilt Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 687 (üks tuhat kuussada

kaheksakümmend seitse) eurot.

11. Menetluskulud jätta täies ulatuses BD kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OKOÜ

esitas

14.04.2011

avalduse

BD

pankroti

väljakuulutamiseks.

Tallinna

Ringkonnakohtu 06.10.2011 määrusega tühistati Harju Maakohtu 16.06.2011 määrus, millega

kohus jättis rahuldamata OKOÜ avalduse BD ajutise halduri nimetamiseks. Tallinna

Ringkonnakohus saatis asja Harju Maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

22.11.2011 määrusega nimetas kohus BD ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 07.12.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur

märgib, et võlgnik ei ole ajutise halduriga ühendust võtnud ega ühelegi teabenõudes esitatud

küsimusele vastanud, samuti ei ole võlgniku poolt ühtegi dokumenti haldurile esitatud.

Ajutisel halduril puudub seetõttu teave võlgniku töökoha ja sissetulekute kohta. Tulenevalt

eelnevast on ajutisel halduril keeruline anda adekvaatset ülevaadet võlgniku maksejõuetuse

põhjuste ja tekkimise aja kohta. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt peaks võlgnikule

kuuluma korteriomand Venemaal Sankt-Peterburis. Kuna vara asub välismaal, siis vajavad

varaga seotud andmed ning hinnang vara väärtusele tuvastamist edasises pankrotimenetluses.

Muud registrisse kantud ja ajutisele haldurile teadaolevat vara BD ei kuulu. Ajutisele

haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kogusummas ca 600 000 eurot. Samas vajab

kohustuste maht täpsustamist edasises pankrotimenetluses, kuna võlgnik ei ole esitanud

haldurile omapoolseid andmeid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see

ei ole ajutise iseloomuga, kuna kohustused kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnikul on

kohustusi ca 600 000 eurot, mida võlgnik ei ole suutnud võlausaldajatele pikema aja jooksul

tasuda. Ajutisel pankrotihalduril puudub teave võlgniku sissetulekute kohta, mistõttu puudub

halduril võimalus hinnata, kui suurt summat on võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik

teadaolevate võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kinni pidada. Maksejõuetuse põhjuseid ei

ole halduril käesoleval hetkel võimalik kindlalt hinnata. Ajutisel halduril on põhjust arvata, et

võlgnik on asunud oma vara hävitama või peitma. Võlgnik on võõrandanud kaks kinnistut

lähikondsele (ema) ning võimalik, et üks korter on võõrandatud alla reaalse turuhinna.

Eelnimetatud tegevusel on karistusseadustiku § 385 (vara varjamine pankroti- ja

täitemenetluses) sätestatud kuriteo tunnused. Seega võivad esineda tagasivõitmise

võimalused, kuid täpsema hinnangu saab anda edasises pankrotimenetluses. Tulenevalt

eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et välja tuleks kuulutada BD pankrot.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele

vastu ja leidis, et ta ei ole maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud

seisukohtade juurde ning palus BD pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata

ajutise halduri tasuks 1 360 eurot, millele lisandub käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot

ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 55 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja BD pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on esitatud asjaoludel selge ja tõendatud.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et võlausaldaja on andnud ja võlgnik on saanud laenu kokku

6 974 170 krooni ehk 445 730,70 eurot (I kd lk 12-92). Võlgnik kohustusi täitnud ei ole. BD

paljasõnalised vastuväited ei anna alust kohtu seisukoha muutmiseks. Kohus märgib, et

asjaolu, et võlausaldaja on osa oma võlgniku vastu olevast nõudest loovutanud kolmandale

isikule, ei ole aluseks väitele, et nõue on ebaselge. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et võlgneb

võlausaldajale 28 747 eurot ja AS-ile Swedbank 131 000 eurot, Sankt-Peterburis asuv korter

on müüdud võlgnikule seotud isikule ja võlgnik loodab seda edasi müüa. Samuti ei saa

OKOÜ positsiooni käesolevas menetluses mõjutada see, kas nõude omandanud AR on

Venemaal loovutatud nõude osas võlgniku vastu hagi esitanud. Seda osa nõudest, mida

võlausaldaja ei ole loovutanud, ei ole üheski menetluses vaidlustatud.

Maksejõuetuse põhjuseid ei ole halduril käesoleval hetkel võimalik kindlalt hinnata. Ajutise

pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks korter Sankt-

Peterburis, Venemaal, mille tegelik väärtus ja seisukord ei ole ajutisele haldurile käesoleval

ajal selge. Kohustusi on võlgnikul ca 600 000 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on Venemaal asuva korteri näol olemas vara

pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb BD pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse

käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste ning

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Kohus leiab, et kuna BD teadaolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, siis

nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnik ei ole pikema

perioodi jooksul suutnud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Nimetatu ilmestab võlgniku

maksejõuetust. Tulenevalt eelnevast ning asjaolust, et BD on olemas vahendid

pankrotimenetluse läbiviimiseks leiab kohus, et BD pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimaluste ning maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et BD on kohustatud andma enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut võlgniku vande.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe

andmise kohustuse täitmata jätmisel BD trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti

väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus on 22.11.2011 ja

24.11.2011 määrustega kohaldanud pankrotiavalduse tagamise abinõusid, mis tuleb jätta

kehtima.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 17 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 360 eurot, millele lisandub

käibemaks 272 eurot, kokku 1 632 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 80 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste (päringud,

sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide rent) katteks 55 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise

palub ajutine haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste

hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis kogusummas 1 687 eurot välja mõista võlgnikult, BD

halduri büroole.

PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud täies ulatuses BD kanda.

Viivi Villemson