2-11-50927/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2011.a, kell 9.00, Tallinn, Kentmanni

kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-50927

Tsiviilasi

OÜM(likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜM(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht

XXX)

Võlgniku likvideerija RA

Ajutine pankrotihaldur Kalle Mõtsnik

Kohtuistungi toimumise aeg

08. detsember 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜM(likvideerimisel) pankrotiavaldus.

2. Kuulutada välja OÜM(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) pankrot

19. detsembril 2011.a kell 9.00.

3. Nimetada OÜM(likvideerimisel) pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik (Lauteri 7-12,

10145 Tallinn, e-post: kalle@pankrotiekspert.ee, tel 6 659 952, GSM 50 10 656,

faks 6 659 951).

4. Määrata OÜM(likvideerimisel) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.

jaanuar 2012.a algusega kell 14.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju

Maakohtu saalis nr 416.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on

kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara,

teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja

möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista,

siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Määrata OÜM(likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsniku tasuks 1

440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot ning hüvitada büroole vajalike

kulutuste katteks 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot.

8. Välja mõista OÜM(likvideerimisel) Kalle Mõtsniku kasuks ajutise halduri tasu

1 440 eurot ja Pankrotihalduribüroole Mägi & Partnerid kulutuste hüvitis

summas 136 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜM(likvideerimisel) esitas 21.10.2011 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse

kohaselt tegeles võlgnik kinnisvara arendamisega, ostes oma tegevuse eesmärgil kinnistuid, et

need välja arendada müügiks. Avalduse esitamise ajaks on äriühingul tekkinud majanduslikud

raskused, kus tal puuduvad piisavad rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks.

Majanduslike raskuste peamisteks põhjusteks peab võlgnik majanduskriisi, kus kinnisvara

hinnad langesid ja kinnisvara müük aeglustus.

Harju

Maakohtu

26.10.2011

määrusega

võeti

avaldus

menetlusse

ja

nimetati

OÜM(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Kalle Mõtsnik esitas 21.11.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur

märgib aruandes, et võlgnik OÜM on kantud äriregistrisse XXX, samast ajast on juhatuse

liikmeks olnud RA. 10.03.2011 otsustasid osanikud alustada äriühingu likvideerimismenetlust

ja määrata RA likvideerijaks. Võlgniku põhitegevusalaks oli kinnisvara ost-müük ja

arendamine. Palgalisi töötajaid võlgnikul ei olnud. Kinnisvara osteti laenatud vahenditega.

2002 saadi 2 miljonit krooni laenu 10 a tähtajaga XXX kinnistu arendamiseks, samuti laenas

osanik võlgnikule kokku 175 034,67 eurot. Kuni 2008.aastani oli võlgniku tegevus edukas ja

aasta alguseks oli kogunenud 583 100 krooni eelmiste perioodide jaotamata kasumit. 2008

lõpetati aga 78 823 krooni suuruse kahjumiga, 2009 saadi 96 867 krooni kahjumit ja ka 2010

lõpetati kahjumiga. 26.oktoobriks 2011 tekkis veel 152 343 eurot kahjumit ning omakapital

oli 124 380 euroga negatiivne. Pärast seda, kui MES taotlusel algatatud täitemenetluse käigus

müüdi XXX kinnistu oluliselt odavamalt, kui ta oli soetatud ning võlgniku raamatupidamises

arvel (ca 11 kordne erinevus), esitas likvideerija pankrotiavalduse. Võlausaldajateks on MES

ja likvideerija kogusummas 222 546 eurot. Olemasoleva vara (peamiselt 6 hoonestamata

kinnisasja Harju maakonnas XXX vallas - neist üks transpordimaa, üks tootmismaa ja

ülejäänud elamumaad) väärtuseks hindab võlgnik 98 166 eurot. 2010 aastaaruande bilansi

kohaselt oli 31.12.2010 seisuga võlgnikul vara kokku 4 159 244 krooni (265 824 euro) eest,

seejuures põhivara 4 149 577 (peamiselt kinnisvara soetusmaksumuses) krooni ja käibevara 9

667 krooni raha näol. Kohustusi oli kokku 3 721 718 krooni, s.h lühiajalisi kohustusi 144 804

krooni ja pikaajalisi kohustusi 3 576 914 krooni. Seega bilansi kohaselt oli võlgniku

majandusseis rahuldav, kuid arvestades, et kinnisvara hinnad on aastatel 2008 – 2009 oluliselt

langenud ja madalamad kui nende soetamise ajal, siis tegelik võlgniku maksevõime oli

oluliselt

madalam.

26.10.2011

bilansi

kohaselt

on

võlgnikul

vara

peamiselt

kinnisvarainvesteeringute näol 98 160 euro väärtuses, kohustusi aga 222 546 eurot. Seega oli

vara kohustustest kaks korda vähem. Kassas võlgniku likvideerija poolt esitatud selgituse

kohaselt raha ei ole: 31.12.2010 olemas olnud raha 9 579,05 krooni olevat 2011 jaanuaris

välja makstud osanikule laenu osaliseks tagastamiseks. Võlgnikul on kontod AS-is Swedbank,

kus saldo on kokku 5,6 eurot. Teistes pankades võlgnik kontot ei oma. Ka ei oma võlgnik

ehitisi vallasvarana ega väärtpabereid. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on võlgnikul

sõiduauto Lexus (esmase registreerimise aasta 1990), kuid likvideerija selgituse kohaselt

müüdi see 08.06.2010 sõidukõlbmatuna IL. Kuigi juhatuse liige olevat käinud

autoregistrikeskuses auto ostu-müüki vormistamas, on see siiani võlgniku arvel. Aruandes

võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad käesoleval ajal

on üle 200 000 euro, vara aga üle kahe korra vähem ehk 98 000 euro eest. Seejuures koosneb

vara kinnisasjadest, mille hinnad on praegu madalseisus, mistõttu suure tõenäosusega on

nende turuväärtus veelgi madalam ja võlgnikul reaalset vara selle võrra vähem. Võlgniku

majandustegevus on lõppenud ja sissetulek puudub. Osanik täiendavaid vahendeid

äriühingusse investeerida ei kavatse ja vastu on võetud otsus võlgnik likvideerida. Lähtudes

eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga, mistõttu tuleb pankrot välja

kuulutada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur aastatel 2008-2009

kinnisvarakriisi, mille tulemusena võlgniku poolt soetatud kinnisvara hinnad kordades

langesid ning ta ei suutnud neid vastuvõetava hinnaga müüa ega saadud laenusid teenindada.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande

juurde ning palus OÜM(likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 1 440 eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks

büroole 136 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele

vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜM(likvideerimisel) pankrot tuleb

välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga

31 lg 6 Kalle Mõtsniku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus

leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja,

kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 222 546 eurot ja vara 98 160 eurot.

Seejuures koosneb vara kinnisasjadest, mille hinnad on praegu madalseisus, mistõttu suure

tõenäosusega on nende turuväärtus veelgi madalam ja võlgnikul reaalselt vara sellevõrra

vähem. Võlgniku omakapital on 124 380 euroga negatiivne. Võlgniku majandustegevus on

lõppenud ja vastu on võetud likvideerimisotsus. Ajutise halduri arvamusel on võlgnik

maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine

haldur

seni

leidnud.

Tulenevalt

eeltoodust

on

ajutine

haldur

seisukohal,

et

OÜM(likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohus leiab, et kuna OÜM(likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis

nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei

ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on

olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada.

Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalustele ning juhatuse tegevusele.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2

kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning

ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 440 eurot. Töötasu

arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Ajutise halduri tehtud

vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 136 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise

halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused

pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 440 eurot ja kulutuste hüvitis

136 eurot välja mõista võlgnikult, OÜM(likvideerimisel).

Viivi Villemson