2-11-53962/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-53962 Tsiviilasi K. S. K. S. E. S. elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2502,18 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: K. S. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx x-xxx xxxxx) K. S. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx x-xxx xxxxx) Hagejate seaduslik esindaja: K. K. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx x-xxx xxxxx; e-post;) Kostja: E. S. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxx x-x, xxxxxx-xxxxxx , xxxxx xxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi täielikult rahuldada.

1.1 Välja mõista E. S. . S. elatis tagasiulatuvalt alates 07.09.2011.a. kuni 06.11.2011.a. ühekordselt 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 02 senti. 1.2 Välja mõista E. S. . S. elatis alates 07.11.2011.a. igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni K. S. saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x. 1.3 Välja mõista E. S. . S. elatis tagasiulatuvalt alates 07.09.2011.a. kuni 06.11.2011.a. ühekordselt 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 02 senti. 1.4 Välja mõista E. S. . S. elatis alates 07.11.2011.a. igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni K. S. saamiseni s.o kuni xx.xx.xxxx.x..5 Elatis kanda K. S. K. S. esindaja K. K. nr 1107382565 Swedbankis hiljemalt iga kuu 5-ndaks kuupäevaks.

2 (4) 2. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 12.12.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt K. K. kostja lähedastest suhetest sündisid xx.xx.xxxx.a. K. S. xx.xx.xxxx.a. K. S. . Hagejate esindaja on laste isaga eelnevalt rääkinud lastele elatise maksmisest, kuid nad ei ole kokkulepet saavutanud ja kostja pole laste ülalpidamisest osa võtnud. Laste vajadusteks kulub ühes kuus: toidule 280 eurot, lasteaiale 64 eurot, tervishoiule 10 eurot, riietele ja jalanõudele 32 eurot, transpordile 10 eurot, kokku 396 eurot. Kuna laste emal laste hooldamiseks vajaminev igakuine sissetulek puudub, paluvad hagejad välja mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatusraha summas 139,01 eurot ja seda tagasiulatuvalt kahe kuu eest.

Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega isiklikult kätte toimetatud 21.11.2011.a. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks so hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (4) Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hagejate esindaja on 12.12.2011.a. esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

Vastavalt PkS §-dele 96 ja 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt. PkS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Koopiad sünnitunnistustest (tl 5, 6) tõendavad, et K. K. E. S. xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg K. S. xx.xx.xxxx.a. sündinud poeg K. S. . Asjas ei ole vaidlust selle üle, et lapsed elavad oma ema K. K. . Hagejate väitel ei ole kostja laste ülalpidamises pikemat aega osalenud. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hagile vastanud, leiab kohus, et kostja on sisuliselt õigeks võtnud, et ta ei ole laste ülalpidamises osalenud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud, on kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine põhjendatud.

PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 90 Töötasu alamäära kehtestamine (alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis) töötasu alamäär kuus on 278,02 eurot. Seega on PkS § 101 lg 1 kohaselt elatise alammäär käesoleval ajal 139,01 eurot. PkS §-s 102 lg 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt PkS §-le 102 lg 2 aga ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Nimetatud säte näeb ette, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras so 139,01 eurot. Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatist seaduses ettenähtud alammääras, puudub vajadus eraldi hinnata lastele tehtavate kulutuste põhjendatust. On mõistatav, et seaduses sätestatud elatise alammäär hõlmab lapse kõige hädavajalikumaid kulutusi.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Vanema ülesanne on täita oma kohustused laste ülalpidamisel. Oma väljaminekute planeerimisel peab vanem laste ülalpidamisekohustuse täitmisega arvestama. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03. 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 p 12 ja 07.12.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 127-09 p 12). Kuna kostja pole nõutava elatise suurusele vastuväiteid esitanud, pole kohtul mingisugust alust arvata, et elatisena 139,01 euro tasumine kummalegi hagejale on

4 (4) kostjale ebamõistlikult koormav või tema toimetulekut takistav. Seetõttu mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatisena välja 139,01 eurot kuus.

PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolev hagi on kohtule esitatud 07.11.2011.a. Hagejad on nõudnud elatist tagasiulatuvalt kahe kuu eest. Kuna kostja on õigeks võtnud, et pole ka kaks kuud enne hagi esitamist lastele ülalpidamist andnud, mõistab kohus elatise välja tagasiulatuvalt kahe kuu eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Seega tuleb kostjalt ajavahemiku eest 07.09.2011.a. kuni 06.11.2011.a. tagasiulatuvalt välja mõista elatisena kummagi hageja kasuks 2 x 139,01 so 278,02 eurot. Alates 07.11.2011.a. mõistab kohus elatise välja kummagi hageja kasuks 139,01 eurot kuus.

Kuna lapsed alaealistena eelduslikult ise oma ülalpidamisega ei tegele, on põhjendatud elatise faktiline maksmine nende seadusliku esindaja pangakontole. Hagejate seadusliku esindaja taotlusel määrab kohus elatise maksmise tähtajaks iga kuu 5-nda kuupäeva.

Kuna kohus hagi rahuldab, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 2502,18 eurot (2 x 139,01 x 9).

TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele.

Kohtunik Rita Kulberg