3-11-1892/21 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-1892

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-1892 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

R. S´i kaebus, milles kaebaja taotleb: Tühistada Sauga Vallavolikogu 16.06.2011 otsus nr 19

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

15. detsember 2011 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja R. S Vastustaja Sauga Vallavolikogu

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata R. S´i kaebus haldusasjas nr 3-11-1892.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 15. detsembril 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

25.04.2011 esitas R. S Sauga vallale adresseeritud avalduse Sauga vallale kuuluvast Sauga- Niidu kinnistust ligikaudu 1520 m2 tasuta maatüki omandamiseks sellel jätkuva korrashoiu korraldamise eesmärgil (tl 10).

3-11-1892

16.06.2011 Sauga Vallavolikogu otsusega nr 19 keelduti kaebaja avalduse rahuldamisest (tl 12). 28.07.2011 esitas R. S kohtule kaebuse Sauga Vallavolikogu 16.06.2011 otsusele nr 19 (tl 6- 8). 06.09.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 13). 07.09.2011 kõrvaldas kaebaja määruses märgitud puudused (tl 15). 21.09.2011 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 17). 03.11.2011 esitas Sauga Vallavolikogu vastuväited kaebusele (tl 20-21). 04.11.2011 esitas vastustaja kirjalikud tõendid ( tl 27, 29-30). 18.11.2011 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 31-32). 25.11.2011 esitas kaebaja täiendavad seisukohad asjas, mis edastati 29.11.2011 Sauga Vallavolikogule (tl 35-36, 38).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on vastustaja otsuse tegemisel rikkunud kaebaja õigust heale haldusele, õiguspärasele menetlusele ning õigusnormide järgimisele täidesaatva võimu poolt. Otsusest ei ole võimalik aru saada, millistel põhjustel ei ole võimalik kinnistut võõrandada: kas seetõttu, et võõrandamine ei ole võimalik või põhjendatud või on vallale kahjulik. Otsusest ei selgu, kuidas maa-ala võõrandamine mõjutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamist ning millistel põhjustel üks välistab teise. Põhistamata otsus ei võimalda kaebajal enda positsiooni kaitsta.

Vastustaja ei ole kaalunud asjaolu, kas kinnistu kaebaja poolt soovitud osas võõrandamisel osutub vallal talle seatud ülesannete täitmisel vajalikuks või mitte. Vastustaja on jätnud väljaselgitamata võõrandamistehingu ümberhindamist võimaldavad asjaolud. Otsusest ei selgu võõrandamisest keeldumise õiguslikku ega faktilist alust. Samuti ei ole kindlaks tehtud, e t võõrandamistehingu tagajärjel tekib vallale kahju. Vastustaja saab kaebaja jaoks kahjuliku tagajärjega hinnangu anda üksnes juhul, kui selline võimalus tuleneb seadusest ning hinnangu andmisel tuginetakse kindlale võõrandamistehingu keeldumist võimaldavale õigusnormile.

Sauga Vallavalitsus ei ole otsuses viidanud ühelegi võõrandamisest keeldumist võimaldavale materiaalõigusnormile, millega on jätnud täitmata motiveerimiskohustuse. Otsuse põhjal ei saa teha järeldust, et esineb mõni võõrandamist välistav asjaolu. Vastustaja on otsuse tegemisel arvestanud asjaolusid valikuliselt ning tõlgendanud ilmnenud asjaolusid meelevaldselt. Väites, et kinnistu on vajalik vallale tema ülesannete täitmiseks, jättis vastustaja samas üleanded avaldamata ning kinnistu tervikuna omamise vajalikkuse põhjendamata.

Samuti on vastustaja jätnud analüüsimata muud võimalused, mis võiks kaasneda kinnistu osa võõrandamisega. Kaebajale ei ole otsus mõistetav ning see pärsib kaebajakaebeõigust. Vastustaja ei ole menetluse ajal pöördunud ei kaebaja ega kolmandate isikute poole selgituste või muude andmete saamiseks. Täiendava teabe küsimata jätmisega rikkus vastustaja uurimispõhimõtet. Vastustaja poolt otsuses esitatud väited on spekulatiivsed ja kontrollimatud. Ebatäielike andmete esitamisega kaebaja huve kaalutlemata rikutakse kaebaja kaebeõigust ning õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest.

Kaebaja hinnangul on vastustaja teinud haldusmenetluses selliseid kaalukaid vigu, mis toovad kaasa kaevatava otsuse tühistamise.

3-11-1892

Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et oluline on vaidluse lahendamisel hinnata, kas vastustaja otsus on kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes; kas vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas volituse piiride, selle eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega; kas otsuse andmiseks on välja selgitatud asjas olulised asjaolud ja kogutud vajalikud tõendid. Kaevatavas otsuses ei ole vastustaja peatunud tasuta võõrandamise aspektil. Vastustaja on alles kohtumenetluses esitanud väite, et tasuta võõrandamine ei ole vallale otstarbekas, mistõttu on sellise väite esitamine kaebajale üllatuslik. Vastustaja on rikkunud kaebaja PS §

14 sätestatud õigusi. Vastustaja väidetel oli kaebaja avaldus ebapiisavalt põhjendatud, kuid kaevatavast otsusest ei selgu, et vastustajale oleks kaebaja taotlus olnud ebaselge. Seega ei selgitanud vastustaja kaebaja taotluse lahendamiseks välja kõiki asjaolusid. Selgusetuks jääb mida peab vastustaja silmas otstarbekuse all. Otsuse puhul ei ole järgitud kaalutlusreegleid. Vastuväidetest nähtub, et vastustaja ei olnud otsuse tegemisel veendunud võõrandmise otstarbekuses. Kaebaja ei ole kunagi vastu vaielnud Tammiste küla veevärgi ja kanalisatsiooni rajamisele. Kaebaja on taotluses märkinud, et on nimetatud asjaolust teadlik ning palunud vajalikud piirangud ja kitsendused määrata vastavalt Sauga valla paremale äranägemisele. Seetõttu saab nimetatud ettekäändele tuginemist pidada asjakohatuks, kuna see küsimus on lahendatud juba avalduses ning otsus oleks pidanud olema positiivne. Vastustaja ei ole viidanud konkreetsele normile, mille alusel on jäetud võõrandamise taotlus rahuldamata. Vastustaja ei ole siiani võtnud seisukohta, miks on talle vajalik kogu kinnistu ning sellest osa võõrandamine on võimatu. Asjas ei puutu Tammiste veevärgi ja kanalisatsiooni rajamise kohta kohtule esitatud materjalid. Tegemist ei ole asjasse puutuva dokumendiga, kaebaja ei ole nimetatud projekti kahtluse alla seadnud. Eeltoodu kinnitab, et vastustaja on otsuse vastuvõtmisel lähtunud valedest eeldustest ning vastustaja on jõudnud otsuses ja vastuväidetes väärate järelduste ja seisukohtadeni.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vallavolikogu ei pea tasuta võõrandamise võimalikkust kahtluse alla seadma, vaid analüüsima kas see on vallale otstarbekas arvestades avalikku huvi. Otsuses on põhjendatud, millistel kaalutlustel ei ole maatüki võõrandamine otstarbekas. Juhul, kui toimub isiku õiguste riive mõne valla poolse kohususte rikkumise korral, peab haldusakt olema oluliselt rohkem motiveeritud. Praegusel juhul on tegemist isiku õiguse laiendamisega, seega on küsimus vaid sisulistes põhjendustes. Kaebaja on kaebuses seisukohal, et vald on kohustatud isikule tasuta maad võõrandama. Antud juhul isiku õigusi ei kitsendata. Tegu on võimaluse, mitte valla kohustusega. Praegu ei ole ühti õiguslikku alust, mis kohustaks isikule maad võõrandama. Keeldumise õiguslikule alusele on otsuses viidatud. Vald on keeldunud otstarbekuse kaalutlusel ning siis ei pea vald motiveerima oma otsust kahju tekkimisest või tulu saamisest. Otstarbekuse kriteeriumiks on kinnisasja hooldamise efektiivsus. Kui valla hinnangul ei ole võõrandamine avalikust huvist lähtudes põhjendatud, ei ole ta kohustatud vara võõrandama. Lähtudes hea halduse põhimõttest on kohalikul omavalitsusel vastustus tagada oma vara kõige otstarbekam kasutamine. Põhjendus on toodud haldusaktis, kus märgiti, et kõnealusel kinnistul täidab vald oma ülesannet rajada Tammiste küla ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Kaebaja poolt kaebuses käsitletud Riigikohtu lahendid viitavad kahjuliku tagajärjega hinnangu andmisele. Nimetatud lahendid ei ole asjakohased, kuna kinnisomandi mittesaamine ei tekita kaebajale kahju. Vastustaja on otsuses selgelt viidanud Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale. Ka määrustes sisalduvad normid on materiaalõigusnormid. Haldusakti ega määruse eesmärk ei ole võõrandamist välistavate asjaolude väljatoomine, vaid vallale mingitel

3-11-1892

tingimustel maa võõrandamise õigusliku aluse andmine. Vald ei ole kohustatud kaebajale maad võõrandama ning otsuses on toodud põhjused, miks vald otsustas maad mitte võõrandada. Vald on uurinud kinnistu kasutamise võimalusi ning jõudnud seisukohale, et maa on vajalik kanalisatsiooni ja veevärgi rajamiseks, millel on avaliku huvina suurem kaal kui üksikisikule omandiõiguse tekkimine. Kaebaja väidet selle kohta, et ta hooldaks maad heaperemehelikult, siis vald on seda arvestanud läbi otstarbekuse printsiibi. Kaalutluse aluseks oli otstarbekuse kriteerium ning selgelt on viidatud, et maatükki kogu ulatuses on vaja avaliku ülesande – kanalisatsiooni ja veevärgi rajamiseks. Uurimisprintsiibi eesmärgiks on välja selgitada menetluses olulist kaalu omavad asjaolud, mitte kaebajat enam soodustavaid asjaolusid. Ebatäielikke andmeid ei ole esitatud, kuna asjasse puutuvad kriteeriumid on haldusaktis väljatoodud. Kaebajal on haldusmenetluse kestel olnud täielik teave menetluses olulist kaalu omavatest asjaoludest.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 29.07.2011 vastustaja 16.06.2011 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja otsuse kätte 29.06.2011 (tl 6 pöördel). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebaja esitas 25.04.2011 Sauga vallale avalduse kaebaja krundiga piirneva Sauga vallale kuuluvast Sauga-Niidu kinnistu osaliseks omandamiseks (tl 10, 11). Sauga-Niidu kinnistu omanikuks on Sauga vald, seega on tegemist munitsipaalomandiga. Põhiseaduse § 154 esimese lause kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Seega on kohalikul omavalitsusel ulatuslik omakorraldusõigus oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel ning kohus saab kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust.

Vallavara võõrandamiseks taotluse esitamine ei anna taotluse esitajale veel õiguspärast ootust, et kinnistu võõrandatakse kohaliku omavalitsuse poolt taotletud ulatuses ja tingimustel. Vallavara võõrandamine ei ole vallaelaniku subjektiivne õigus ning seetõttu ei saa kaevatava otsusega rikkuda kaebaja subjektiivset õigust vallavara võõrandamiseks. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vald on pannud ja/või on kaebaja võtnud endale lepinguga valla ees kohustuse heakorrastada vaidlusaluse kinnistu osa ega selle kohta, et kaebaja kasutab võõrandamiseks taotletavat maatükki lepingu alusel (rendileping vm vara kasutamise leping). Sellest saab järeldada, et kaebaja hooldab kinnistu osa omal algatusel, vabatahtlikult. Asjaolusid, mille tõttu saaks väita, et Tammiste küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisega taotletavale maale rikutakse kaebaja kui Niidu 17 kinnistu omaniku õigusi ja/huve, kohus ei tuvastanud. Esitatud materjalide kohaselt ei ole kaebajal seadusest tulenevalt õigustatud subjekti õigusi nimetatud kinnistust maatüki omandamiseks.

HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5

3-11-1892

lg 2 seondub ka hea halduse põhimõttega ning eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust. Praeguses vaidluses esitas kaebaja kui naaberkinnistu omanik vallale ettepaneku valla kinnistu osaliseks võõrandamiseks. Taotluse esitamisest kuni lõpliku otsuse vastuvõtmiseni jäi alla kahe kuu pikkune ajavahemik, mille kestel esitatud tõendite kohaselt asjas olulised faktilised asjaolud ei muutunud. Arvestades taotluse esitamise eesmärki – omandada tasuta vallalt kinnistu osa selle jätkuva korrashoiu eesmärgil, samuti asjaolu, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja korrastab vaidlusaluse kinnistu osa ega selle üle, et nimetatud kinnistu osale rajatakse Tammiste küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioon, puudus kohtu hinnangul vajadus koguda taotluse lahendamiseks täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Kohtu järeldust kinnitab asjaolu, et ka kohtumenetluses ei ole osapooled esitatud uusi faktilisi asjaolusid ega tõendeid.

Selleks, et haldusakti seaduslikkus oleks vaidlustatav, peab isikul olema võimalik teada selle akti andmise motiive. Käesoleval juhul on kaebaja taotluse rahuldamata jätmist otsuses põhjendatud seoses Tammiste küla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni rajamisega taotletavale maale ning vastustaja on seisukohal, et Sauga Niidu kinnistu omamine praeguses suuruses on vajalik vallale tema ülesannete täitmiseks (tl 12). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks ja pädevuses korraldada antud vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Seega on nimetatud ülesande täitmisel tegemist avalikes huvides tegutsemisega. Arvestades asjaolu, et „Sindi linna ja Sauga valla Tammiste küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamisel “ on tegemist avalikes huvides oleva projektiga, millele vastustaja tugineb oma otsuses ning mille tõttu peab vastustaja trasside aluse maad vajalikuks vallale seatud ülesannete täitmiseks, on tegemist asjakohase otsuse motiiviga. Asjaolu, et kaebaja on trasside rajamisest teadlik ja avalduses nõus trasside rajamisega seoses tekkivate piirangutega ei tähenda, et vastustaja poolt otsuses nimetatud asjaolule tuginemist saab pidada „… täielikult asjakohatuks, sest see küsimus oli lahendatud juba avalduses endas …“ ning ei välista vaidlustatud otsuses otstarbekus hindamisel nimetatud motiivile tuginemist. Tahte avaldamisel lepingu sõlmimiseks ei saa ühepoolset tahteavaldust/ lepingutingimust käsitelda lahendatuna enne, kui seda on aktsepteerinud ka teine tehingupool. Kaevatavas otsuses on märgitud, et võõrandamiseks taotlev vara ei vasta võõrandamiseks ettenähtud tunnustele lähtudes "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra“ (edaspidi ka „kord“ vastavas käändes) p 17.2.1 ja 17.2.3 ning on ära toodud nimetatud punktide sõnastus (vallavara võib võõrandada, kui: vallavara ei ole otstarbekas ja võimalik kasutada; vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik). Seega ei saanud kaebajale olla üllatuslikud vastustaja vastuväited seoses vallavara valitsemise otstarbekusega tulenevalt eelpool viidatud korra punktide sätetest. Lähtudes eeltoodust oli kaebajale enne kaebusega kohtu poole pöördumist teada tema taotluse rahuldamata jätmise motiiv.

Vallavara on valdavalt mõeldud avalike ülesannete täitmiseks, mille kasutamise ja käsutamise korraldamisel peab kohalik omavalitsus järgima riigija haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid. KOKS § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 alusel on vallavõi linnavolikogu ainupädevuses vallavõi linnavara valitsemise korra kehtestamine.

3-11-1892

Otsuse andmise hetkel kehtis Sauga Vallavolikogu 28.01.2000 määrusega nr 3 kinnitatud "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord“ . Vallavara kasutatakse korra p 8 kohaselt: valla üldisel otstarbel; valla valitsemise otstarbel; vallale tulu saamiseks. Tulenevalt korra üldsätetest ja vallavara käsutamist reguleeritavatest sätetest on vallavara võõrandamine piiratud otstarbekuse, seadustes ja määrustes sätestatud tingimuste ning avaliku õiguse põhimõtetega. Kuna põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega eelpool viidatud kord ei kehtesta juriidilisi aluseid, millest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus vallavara võõrandamiseks, on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada vara võõrandamise küsimus otstarbekuse motiivil, mille põhikriteeriumiks on avalik huvi ning on otstarbekuse küsimus, kas vald otsustab kinnistust osa võõrandada või mitte. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, taotletavale maale rajatakse Tammiste küla ühisveevärk ja –kanalisatsioon. Arvestades seda, et tegemist on Sindi linna ja Sauga valla Tammiste küla hõlmava projektiga, on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamine olulise avaliku huviga küsimus, mis ületab kaebaja huvi kinnistu osa võõrandamiseks selle korrashoiu eesmärgil.

Vaidlustatud otsuse kohaselt lähtus vastustaja otsuse vastuvõtmisel Sauga Vallavolikogu 28.01.2000 määrusega nr 3 kinnitatud "Sauga valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrast“ p-dest 17.2.1; 17.2.3; 17.3.1 (tl 12). Lähtudes eeltoodust on ebaõige kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei ole otsuses viidanud konkreetsele korra normile. Korra p 17 sätestatud alused vallavara käsutamiseks. Lähtudes korra p 17.3. 1 otsustab kinnisvara võõrandamise vallavolikogu. Korra p 17.2. 1 ja 17.2.3 alusel võib vallavara võõrandada, kui vallavara ei ole otstarbekas ja võimalik kasutada, samuti juhul, kui vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik. Otsuse kohaselt ei saa seoses trasside ehitamisega taotletavat maad käsitleda korra p 17.2.1 ja

17.2.3 nimetatud tunnustele vastava varana. Tulenevalt eeltoodust on vallavolikogu pädevuses kinnisvara võõrandamise küsimuse otsustamine. Otsuses on märgitud, et kaebaja poolt taotletud kinnistu osa ei vasta vallavara võõrandamiseks vajalikele tunnustele ning on keeldutud vallavara müügist. Lähtudes eelpool viidatud sätetest võib vallavolikogu anda üksikakte otstarbekuse motiivil. Seega sai vastustaja otsuse tegemisel juhinduda oma arusaamast omavalitsusüksuse poolt kohaliku elu korraldamisel ja juhtimisel. Otstarbekuse põhikriteeriumiks oli antud juhul valla ja vallaelanike huvi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamisel ning omavalitsusüksusel veevarustust ja kanalisatsiooni korraldamiseks maaüksuse kasutamise vajadus.

Kaebaja väidab kaebuses, et kaevatavas otsuses esitatud väited on spekulatiivsed ja kontrollimatud. Ebatäielike andmete esitamise näol rikutakse kaebaja kaebeõigust ja õigust olla kaitstud riigivõimu omavoli eest (tl 8). Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust kaebaja ega vastustaja poolt esile toodud faktiliste asjaolude osas. Samuti ei ole menetlusosalised vaidlustanud kaevatavas otsuses märgitud faktilisi asjaolusid ega seadnud kahtluse alla asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ehtsust. Hinnates asjas esitatud väited ja tõendeid, ei tuvastanud kohus ebaõigete andmete märkimist otsuses. Kaebaja väited riigivõimu omavolist on alusetud, sest PS § 154; KOKS § 6 lg 1 § 22 lg 1 p 6 ja § 34 lg 2 annavad kohalikule omavalitsusele vajaliku pädevuse ja seadusliku aluse

3-11-1892

munitsipaalvara käsutamise üle otsustamiseks. Lähtudes eeltoodust ei tuvastanud kohus kaebaja taotluse lahendamisel läbiviidud haldusmenetluses vastustaja tegevuse õigusvastasust.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ning esitatud tõendeid kogumis ei tuvastanud kohus, et kaalutlusõiguse kasutamisel oleks vastustaja rikkunud diskretsiooni piire ja eesmärki. Kaalutlusõigust teostati vastustaja poolt kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja arvestati olulisi asjaolusid.

Tulenevalt eeltoodust ei tuvastanud kohus kaebaja taotluse menetlemisel selliseid vormija menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustajad vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik