2-10-38144/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-38144

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsembril 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-38144 Tsiviilasi

Krista Pennoneni hagi AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali vastu 75 000 krooni suuruse kahjuhüvitise nõudes. Hagihind

75 000 krooni (4793,37 eurot) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad - Hageja: Krista Pennonen - Hageja esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Ülikooli 4, 51003 Tartu) - Kostja: AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal (registrikood 111932132, asukoht: Sõpruse pst 145, 13417 Tallinn) - Kostja esindaja: Lea Pau (AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali jurist; lea.pau@gjensidige.ee) RESOLUTSIOON Võtta vastu ja kinnitada poolte vahel saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas:

1. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal tasub Krista Pennonenile hiljemalt 22. detsembriks 2011 kokku 4156,50 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 2556,50 eurot (40 000 krooni) ja menetluskuludest 1600 eurot.

2. Tagastada hageja Krista Pennoneni pangakontole nr XXXX (Swdbank AS ) hageja poolt 03.08.2010 Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 viitenumbriga 2900072699 tasutud riigilõivust pool so. 271,63 eurot.

3. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

4. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Lõpetada menetlus antud asjas.

Saata määrus menetlusosalistele ja riigilõivu tagastamiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. ASJAOLUD Pooled on kohtuistungil saavutanud kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled edasikaebeõigusest loobunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Hageja on hagimenetluses tasunud riigilõivu 8500 krooni e 543,25 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust (s.o käesolevas asjas 271,63 eurot) tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Kohtunik