2-09-8002/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-09-8002 Otsuse kuupäev 14.detsember 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind MO ja HO hagi ML vastu kahju hüvitamise nõudes

8 509,91 eurot (133 151,10 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: MO(isikukood XXX, XXX); Hageja II: HO(isikukood XXX, XXX); Hagejate esindaja:

vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post: enno.heringson@entsik.ee);

Kostja: ML(isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Kristina Isokoski (Advokaadibüroo K.oosalu, Paldiski mnt 177-50, 13518 Tallinn, e-post: kroosalu@hot.ee)

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud

09.november 2011

Hagejad MO ja HO, hagejate esindaja adv. Enno Heringson, kostja MLja kostja esindaja adv. Kristina Isokoski

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista ML MO ja HO kasuks 8 509,91 eurot.

2. Menetluskulud jätta täielikult kostja ML kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.

1. 27.03.2006 sõlmisid ML ja MO ning HS (abielujärgse nimega HO) kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingud, mille esemeks oli ½ mõtteline osa Harju maakonnas XXX asuvast kinnistust. Müügihinnaks oli 2 400 000 krooni. Lepingu punktis 1.11.10 kinnitas kostja, et lepingu ese on ühendatud ning liidetud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, maagaasitorustik, andmeside. Lepingu punktis 1.11.6 kinnitas kostja, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu sõlmimise järgselt selgus, et lepingu ese, ega ükski teine maja XXX elamurajoonis ei ole õiguspäraselt liitunud vee-, kanalisatsiooniega gaasitrassiga.

Kuigi tegelikkuses mingid tehnovõrgud olid küll olemas ja vastavaid teenuseid ka äärmiselt mitterahuldava kvaliteediga oli võimalik tarbida, puudusid tehnovõrkudega liitumise lepingud.

2. Seega ostsid hagejad heauskselt 2 400 000 krooni eest kinnistu koos seal asuva elamuga, eeldades et kõik elementaarsed elamiseks vajalikud ja kostja poolt kinnitatud tingimused on täidetud, sh garanteeritud on vee-, kanalisatsioonija gaasiteenuste kasutamine.

Majaelanikele anti teada, et soovituslik on trasside, puurkaevu ja teede väljaehitamiseks liitumine MTÜ XXX . Liitumiseks tuli tasuda 70 000 krooni. Liikmemaks 70 000 krooni oli hagejatele üle jõu käiv. Hagejad ei osanud ette näha sellise kulutuse tekkimist millegi eest, mis pidi neil juba olemas olema. Mitteliitumise korral oleks tulnud majaomanikel ehitada vee tarbimiseks oma kogumispaak ja puurkaev, mille ehitamine oleks tulnud samuti väga kulukas ja ehitusloa hankimine äärmiselt keeruline. Hiljem selgus, et valla veeja kanalisatsiooniettevõtja AS E , tsentraalse kanalisatsiooni kanaliga lõplikuks liitumiseks on vaja veel täiendavaid rahasummasid, mistõttu tekkis igal MTÜ XXX liikmel kohustus lisanduvalt tasuda 55 000 krooni. Hagejad olid sunnitud nimetatud summa tasumiseks võtma pangalaenu. Laenulepingu ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu vormistamisel notari juures tuli tasuda 1 102,10 krooni. Selleks, et üldse pangast laenu saada, tuli eelnevalt teostada uus eksperthinnang XXX väärtuse määramiseks, mis läks hagejatele maksma lisanduvalt 3 009 krooni ning uus eksperthinnang ka hageja II vanemate korteriomandile Kose alevikus, mis läks hagejale maksma 3 540 krooni. Uue pangalaenulepingu sõlmimisel tuli pangale lepingutasuna maksta summa 32 eurot ehk

500 krooni.

3. Kuna hagejad omandasid mõttelise osa kinnisasjast XXX teadmisega, et see on ühendatud ning liitunud nii veevarustuse, kanalisatsiooni, kui ka maagaasitorustiku tehnovõrkudega, mida kinnitas hagejatele üheselt ka kostja, siis on tehnosüsteemide ühenduse puudumine lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavus, mille tõttu on hagejatele tekkinud kahju kokku summas 133 151,10 krooni.

Kostja vastuväited.

4. Kostja hagi ei tunnista. Müügilepingut sõlmides oli kostja teadmisel, et kinnistu on liitunud vee, kanalisatsioonija gaasitrassidega. Kostja oli sõlminud lepingu XXX OÜ , kes ka vastavaid teenuseid osutas. Lepingu andis kostja koos muu dokumentatsiooniga üle hagejatele. Teenuste osutamise kvaliteet oli halb, kuid kostja arvas põhjuseks olevat selle, et tegemist oli uue elamurajooniga ning need on esialgsed probleemid. Kostjal ei tekkinud kordagi kahtlust, et L OÜ on ehitanud trassid ebaseaduslikult ilma kooskõlastusteta. Seetõttu L OÜ lepingut sõlmides ei nõudnud kostja trasside projektide kooskõlastuste esitamist. Sellest, et trassid on ebaseaduslikult ehitatud, sai kostja teada alles hagiavaldusest.

10.09.2003 lepingu sõlmimise ajal olid elamus tegemata siseviimistlustööd. Vesi ja kanalisatsioon olid juba olemas. Seetõttu lepingu sõlmimisel keegi lepingu osalistest ei pööranud tähelepanu eraldi tehnovõrkude küsimusele.

5. Müügilepingu sõlmimisel informeeris kostja hagejaid kõigist puudustest, mida ta teadis. Elamus oli ehituslikke puudusi, mida OÜ HK parandas. Tehnovõrkude probleemist ei olnud kostja teadlik ning seetõttu ei saanud ta nendest ka hagejaid informeerida.

Kostja leiab, et hagejad on vabatahtlikult astunud MTÜ XXX liikmeks ning maksnud MTÜ

70 000 krooni sissemaksuna ja 55 000 krooni liikme toetusena ning seda ei saa käsitleda kostja poolt hagejatele kahju tekitamisena.

Kohtu järeldused.

6. Kohus, arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Müüdud asi ei vasta muu hulgas VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

Lepingu punktis 1.11.10 kinnitab ML, et lepingu ese 1 on ühendatud ning liitunud järgmiste tehnovõrkudega: elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, maagaasitorustik, andmeside. Lepingu sõlmimise järgselt said hagejad teada, et tegelikult liitumislepinguid veevarustusekanalisatsiooni ega gaasitrasside kasutamiseks sõlmitud ei ole.

7. Kuigi kostja väitis kohtuistungil, et kogu dokumentatsioon oli lepingu sõlmimisel notari juures üle antud, ei ole asja arutamisel leidnud tõendamist ülal nimetatud liitumisdokumentatsiooni üleandmine hagejatele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vaidlusalused trassid olid lõplikult välja ehitamata, mistõttu ei olnud võimalik ka õiguspäraselt enne trasside väljaehitamist nendega liituda. Rae Vallavalitsus kinnitab oma kirjas hagejate esindajale, et vallal puuduvad andmed enne 27.03.2006 Harju maakonnas, XXX kinnistu osas sõlmitud ML ja L OÜ vahelisest lepingust, mis käsitleb liitumist veeja kanalisatsioonitrassidega. L OÜ-l olid enne 27.03.2006 rajatud ehitusloata kuid detailplaneeringus ettenähtud kinnistutele veeja kanalisatsioonitrassid ning vastavat joogiveeja kanalisatsiooniteenust reaalselt ka osutati. Kuid detailplaneeringu kohast puurkaevu ei ehitatud lõpuni ja tegelik veevarustus toimus vanast amortiseerunud puurkaevust (t. II lk 35-39).

8. Samuti puuduvad andmed OÜ L ja ML vahel liitumislepingute sõlmimise kohta OÜ L (pankrotis) pankrotihalduril (t. II lk 42).

Vastavalt VÕS § 218 lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Antud juhul oli lepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele enne asja üleandmist ostjatele.

VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

9. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kui poolte vahel sõlmitud lepingu ese oleks vastanud lepingutingimustele, ei oleks tulnud hagejatel teha täiendavaid kulutusi liitumiseks vee-, kanalisatsioonija maagaasitrassiga. Tegemist on otsese varalise kahju hüvitamise nõudega ning nõude sisuks on hagejate poolt kantavad kulutused lepingueseme viimiseks seisukorda, milles pooled olid müügilepingus kokku leppinud.

10. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

10.09.2003 oli HKOÜ, Ü AS-i ja ML vahel sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõiguslepingud ja kinnistu liisinguleping, milles ei ole viidatud asjaolule, et lepinguese on tehnovõrkudega ühendatud ja nendega liitunud. Seega pidi kostja olema teadlik tehnovõrkudega liitumise probleemidest ning müügilepingu sõlmimisel hagejatega pidi ta ette nägema kahju tekkimise võimaluse, mis seisnes tehnovõrkudega liitumiseks hagejatel täiendavate kulutuste tegemises.

Kohus leiab, et hagejatel tekkinud kahju suurus 133 151,10 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Tehnovõrkude väljaehitamiseks on loodud MTÜ XXX . 11.4.2008 selgitas MTÜ juhatus, milleks kasutatakse sisseastumismaksu 70 000 krooni. Nimetatud summast finantseeritakse üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskavas kokkulepitud investeeringuid (sh. trasside, puurkaevu ja teede ehituse lõpuleviimine (t. I lk 37-38).

11. Kuna õiguslikult puudus XXX elamul ühendus tehnovõrkudega, siis mitteühinemise korral puuduks hagejatel võimalus kasutada MTÜ XXX omandis olevaid vee-, kanalisatsioonija gaasitrasse. See aga oleks tinginud hagejatel teiste võimaluste otsimise vee ja kanalisatsiooni kasutamiseks, mis aga ei pruugi olla vähem kulukamad.

Kuna hagejatel puudus võimalus tasuda MTÜ-le XXX poolt nõutav summa, olid hagejad sunnitud võtma puuduoleva summa 55 000 krooni suuruses laenu SEB Pangast.

12. Hagejatel tekkinud kahju suurus on tõendatud maksekorraldustega (t. I lk 45) ja laenulepinguga (t. I lk 46-51) summas 70 000 + 55 000 krooni ning laenu saamiseks sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepinguga, mille kuluks oli 1 102,10 krooni (t. I lk 52-60). Selleks, et üldse pangast laenu saada oli eelnevalt teostada XXX elamu väärtuse kindlaks tegemiseks eksperthinnang, mille maksumus oli 3 009 krooni (t. I lk 87). Samuti tuli teha uus eksperthinnang hageja II vanemate korteriomandile, mille maksumus oli kokku 3 540 krooni (t. I lk 88-91). Pangalaenulepingu sõlmimise kulu (lepingutasu) oli 32 eurot, ehk 500 krooni.

Kokku moodustab hagejatel müügilepingu rikkumisega tekkinud kahju 133 151,10 krooni ehk

8 509,91 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Koidula Laurisaar kohtunik