3-11-1140/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1140

Haldusasi

V. V. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

07.04.2011

korralduse

nr

13-7/47-3

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 06. detsembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V. V.;

Esindaja: v.adv. vanemabi Meelis Krautmann

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus;

Esindaja: Uku Tampere.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 01.07.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4587-3 kohustati OÜ-d Talveehitus (kuni 19.04.2011

Projekt Invest Grupp OÜ, registrikood 10753114) tasuma täiendavat käibemaksu 265 594

krooni ja tulumaksu 520 074 krooni. Riigikohus jättis 10.03.2011 määrusega haldusasjas nr 3-3-

1-100-10 Projekt Invest Grupp OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

01.10.2010 määruse resolutsiooni haldusasjas nr 3-10-125 muutmata.

2. 07.04.2011 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) korraldusega nr 13-

7/47-3 kohustati kaebajat, kes on ühtlasi Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liige, andma

selgitusi osaühingu maksuvõla ja selle majandustegevuse kohta 01.12.2005-01.12.2006. Korralduses

on selle andmise õigusliku alusena märgitud MKS § 59 lg 1 ja § 60 lg 1. Korralduse andmise

faktilist alust on põhjendatud järgmiselt: „Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult (MKS § 37, MKS § 96) teavet ning tõendeid,

eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla

tasumise kohustuste täitja“.

3. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt olid Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse

liikmeteks ajavahemikul 18.04.2001 kuni 19.04.2011 V. V. ja H. T. Alates 19.04.2011 on

äriühingul nende asemel uus juhatuse liige A. P. Äriregistri andmetel on Projekt Invest Grupp

OÜ muutnud oma nime ning alates 19.04.2011 on äriühingu uueks nimeks OÜ Talveehitus.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 46

nõuetega ning on motiveerimata. MKS § 46 lg-s 2 on toodud üldpõhimõte, mille kohaselt kõik

koormava sisuga haldusaktid peavad olema kirjalikud ja motiveeritud. Kaebaja viitab MKS §

46 lg 3, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2, Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-61-00 ja

asjas nr 3-3-1-13-02. MKS § 59 lg 1 ei sisalda maksuhalduri volitust haldusvälistele isikutele

kohustuste panemiseks. Korralduses esitatud põhjendustest saab järeldada, et maksuhaldur kogub

teavet maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult ja eesmärgiga selgitada välja Projekt Invest

Grupp OÜ maksuvõla tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuste täitja.

5. Esiteks kaebaja märgib, et korralduses puuduvad faktid ja põhjendused, mis võimaldaksid

kontrollida, kas maksuhalduril tekkis õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks kaebaja

suhtes. Kui maksuhaldur on kaebaja suhtes alustanud vastutusmenetluse, siis sellisel juhul peab

esinema alus sellise menetluse alustamiseks. Vaidlustatud korraldusest ei selgu, milliseks

tähtajaks oleks Projekt Invest Grupp OÜ pidanud maksuotsusest tuleneva maksukohustuse

täitma ning milliseid abinõusid on maksuhaldur rakendanud maksuvõla sissenõudmiseks.

Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et korralduses

märgitud maksuvõla osas on maksuhaldur alustanud Projekt Invest Grupp OÜ-lt maksuvõla

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Seega korralduse andmisel ei olnud täidetud seadusest

tulenevad minimaalsed nõuded, et alustada haldusmenetlust kolmandatelt isikutelt maksuvõla

sissenõudmiseks, ja vastutusotsuse andmiseks.

6. Teiseks, maksuhaldur on teinud Projekt Invest Grupp OÜ-le analoogse korralduse nr 13-

7/47-1. Nimetatud korraldusega on maksumaksja seaduslik esindaja kutsutud maksuhalduri

juurde 25.03.2011 kell 09.00 (ilmselt mõeldud 25.04.2011 kell 09.00). Sarnaselt kaebajalt

nõutavale teabele ja selgitustele soovib maksuhaldur äriühingult peale selle lisaks saada

arvelduskonto väljavõtet alates 01.12.2005 kuni käesoleva ajani ja raamatupidamise pearaamatu

või käibeandmiku väljatrükki perioodi 01.01.2005 kuni 01.04.2011 kohta. Projekt Invest

Grupp OÜ-le tehtud korraldusega kohustatakse äriühingu seaduslikku esindajat ilmuma

maksuhalduri juurde. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks peab lisaks äriühingu

seaduslikule esindajale ilmuma maksuhalduri juurde iseseisva korralduse alusel juhatuse liige V.

V. Puuduvad ka põhjendused, miks maksuhaldur arvab, et maksukohustuslaselt saadav teave ei

ole maksuhalduri jaoks piisav, kuigi mõlemast korraldusest nähtub, et teavet ja selgitusi

nõutakse samade asjaolude kohta (vt korralduse resolutiivosa punktid 1 ja 2).

7. Tänu 01.07.2009 maksuotsusele nr 12.2-3/4587-3 on maksuhaldurile väga hästi teada

äriühingu maksuvõla tekkimise põhjus. Kaebajale teadaolevalt oli haldusasjas nr 3-10-125

kohtumenetluse ajaks, mil lahendati Projekt Invest Grupp OÜ kaebuse esitamise tähtaegsuse

küsimust, maksuotsuse täitmine esialgse õiguskaitse raames peatatud. Maksuotsuse täitmise

peatamise korral maksumaksjal ei olnud kohustust maksu maksta ja teda ei saanud käsitada sel

ajal ka maksuvõlglasena (vt Riigikohtu 16.06.2008 otsus asjas nr 3-3-1-21-08, p 8). Järelikult ei

saa Projekt Invest Grupp OÜ-le ette heita maksuotsusest tuleneva maksuvõla tasumata jätmist

kuni 10.03.2011 ehk Riigikohtu lahendi tegemiseni ja jõustumiseni.

8. Kaebajat ei saa pidada käesolevas asjas menetlusosaliseks MKS § 43 tähenduses.

Maksuhaldur ei ole ka HMS § 36 lg-tes 1 ja 2 tulenevat selgitamiskohustust täitnud sellisel viisil,

et korralduse esitatud asjaolude ja põhjenduste pinnalt oleks sellega tutvujale üheselt

mõistetav, et käesoleval juhul on kaebaja suhtes alustatud mingi menetlus ning see menetlus

võiks päädida vastutusotsuse andmisega. Eeltoodust tulenevalt on selge, et kaebajalt teabe

nõudmiseks MKS § 60 lg 1 alusel puudub õiguslik alus, sest maksuhaldur on nimetatud teabe

saamiseks pöördunud maksukohustuslase (maksuvõlgniku enda poole) ning on kohustanud

ilmuma maksuhalduri juurde seaduslikku esindajat. Maksuhaldur peab eelistama teabe küsimist

maksukohustuslaselt endalt. Samuti tuleb teabe kogumisel lähtuda kaalutlusõigusest (MKS §

12) ja efektiivsusest (MKS § 10 lg 3).

9. Arvestades asjaolusid, et korralduse andmisel on MKS § 60 lg 1 ebaõigesti kohaldatud ning

kaebaja suhtes ei ole võimalik vastutusotsuse andmise menetlust läbi viia, siis tuleb ka hinnata,

kas kaebaja peab teavet andma kolmanda isikuna (MKS § 61 lg 1). Kuna MKS §-st 61 tuleneb

nõue, et esmalt tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, siis ei ole võimalik

kohustada kaebajat teavet andma enne maksukohustuslaselt vastava teabe saamist või selle

saamiseks maksukohustuslase poole pöördumist. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale,

et korralduse faktiline ja õiguslik alus ei ole omavahel kooskõlas, põhjendustes on tuginetud

asjakohatutele motiividele.

10. Kui pidada õigeks vastustaja väidet, et vastutusotsuse andmise menetlust ei alustanud, siis

on maksuhaldur korraldusega pöördunud kaebaja kui tõendiallika poole. Sellisel juhul tuleb

kolmandalt isikult teabe nõudmisel järgida MKS §-s 61 tulenevaid piirangud teabe nõudmisel

kolmandalt isikult. Maksuhaldur ei ole näidanud, et ta on nimetatud piirangutega arvestanud

või et selliseid piiranguid käesolevas asjas ei esine.

11. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas järjepidevalt rõhutanud isikute õigusi

piiravate haldusaktide põhjendamise nõude järgimise olulisust (vt nt 22. mai 2000 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-14-00, p 5; 28. oktoobri 2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-03, p 18).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb kaebusele vastu. Kaebajale ei ole

vastutusotsust tehtud, vaid maksuhaldur küsib vaidlustatud korraldusega teavet OÜ Projekt

Invest Grupp maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja

väljaselgitamiseks. MKS § 96 lg 5 sätestab minimaalsed nõuded vastutusotsuse tegemiseks.

Nimetatud piirangud ei laiene vastutusmenetluse käigus teiste toimingute sooritamisele.

13. Kuivõrd käesoleval hetkel on alustatud menetlust OÜ Projekt Invest Grupp seaduslike

esindajate vastutuskohustuse tuvastamiseks, on maksuhaldur teinud korraldused äriühingu

juhatuse liikmetele, kes valdavad teavet äriühingu maksuvõla kujunemise osas. Selleks, et

selgitada välja iga juhatuse liikme individuaalne vastutus, peab maksuhaldur küsima teavet nii

juriidiliselt isikult endalt kui ka igalt juhatuse liikmelt eraldi. Asjaolu, et maksuhaldur on teinud

korralduse juriidilisele isikule, ei välista teabe küsimist juriidilise isiku juhatuse liikmelt.

14. Maksumenetluse käigus on tuvastatud äriühingu maksukohustus, maksuhaldur ei ole

kogunud tõendeid vastutuskohustuse tuvastamiseks. Vastutuskohustuse tuvastamiseks kogub

maksuhaldur vastutusmenetluse käigus täiendavaid tõendeid selgitamaks välja iga juhatuse

liikme individuaalne vastutus.

15. Korralduses on selgitatud, et maksuhaldur kogub maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt

isikult teavet ning tõendeid, eesmärgiga selgitada välja OÜ Projekt Invest Grupp maksuvõla

tekkimise põhjused ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja (korralduse lk 1). Samuti on

toodud korralduses välja asjaolu, et maksuhaldur on maksuvõlgade sissenõudmise menetluse

käigus kohustatud hindama äriühingu juhatuse liikme tegevust või tegevusetust maksuvõla

tekkimisel, määrates juhatuse liikme võimaliku vastutuse maksuvõla tekkimise eest (korralduse

lk 2). Lisaks on korralduses viidatud nii MKS §-le 40 kui ka §-le 96. Sellest tulenevalt pidi

kaebaja, kes on olnud pikka aega äriühingu juhatuse liige, üheselt aru saama, et maksuhaldur

on alustanud vastutusmenetlust ning vastutuskohustuse tuvastamisel teeb maksuhaldur

vastutavale isikule vastutusotsuse.

16. Maksuhaldur ei küsi teavet maksumenetluse raames maksukohustuse tuvastamiseks, vaid

vastutusmenetluse raames vastutuskohustuse tuvastamiseks. Asjaolu, et maksuhaldur kogub

vaidlustatud korraldusega teavet ning tõendeid maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult,

ei tähenda, et kaebaja on vastutusmenetluses kolmandaks isikuks MKS § 61 lg 1 mõistes.

Korraldus on tehtud MKS § 60 alusel isikule, kelle vastutuskohustuse tuvastamiseks on

menetlus alustatud.

17. Maksuhaldur on arestinud 11.05.2011 Swedbank AS-is OÜ Talveehitus arvelduskonto nr

221016708751, mille saldo seisuga 11.05.2011 oli 6,25 eurot. Vastustaja märgib, et OÜ

Talveehitus on ise tunnistanud end maksejõuetuks ja samale seisukohale on jõudnud ka kohtu

poolt määratud ajutine pankrotihaldur, seega täiendavate sissenõudmise toimingute

tegemiseks puudub vajadus ning ka vastutusotsuse tegemiseks MKS § 96 lg-s 5 sätestatud

piirangud enam ei eksisteeri.

18. Vastustaja märgib, et kuna MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab juriidilise isiku seaduslik

esindaja tahtlikult või raskest hooletusest §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise eest tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega ning Riigikohtu (Riigikohtu üldkogu

17.02.2004 otsus nr 3-1-1-120-03, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsus nr 3-3-

1-75-09. P 11) praktika kohaselt lõpevad juriidilise isiku maksukohustused juriidilise isiku

õigusvõime lõppemisega, on maksuhalduri korraldus V. V.-le nii ajaliselt kui ka sisuliselt õige

ja vajalik. Selleks, et kolmandal isikul tekiks äriühinguga solidaarne maksuvõla tasumise

kohustus, on eelnevalt vajalik tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele

vastutusmenetlus on suunatud ja tuvastada ka kolmanda isiku isiklik vastutus tekkinud

maksuvõla eest. Asjaolu, et äriühingu võla eest tekib solidaarne maksuvõla tasumise kohustus

ka kolmandatel isikutel ei tähenda seda, et V. V. isikliku vastutuskohustuse tuvastamise

menetluses on kolmas isik MKS § 61 mõistes. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur peab

olema veendunud, et äriühingu maksuvõlg on tekkinud seadusliku esindaja tegevusest

tulenevalt. Põhjusliku seose tuvastamiseks on maksuhaldurile vajalik saada teavet äriühingu

seaduslikelt esindajatelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

20. Käesolevas haldusasjas on maksuhaldur esitanud kaebajale korralduse teabe andmiseks ja

dokumentide esitamiseks, mille peale on kaebaja pöördunud halduskohtu poole, selgitamaks

välja, kas ta sellist teavet andma peab. Esiteks tuleb anda hinnang sellele, kas vaidlustatud

korraldus oli sisult selge ja kas kaebaja pidi saama aru, millises menetluses see on antud,

teiseks sellele, kas vastutusotsuse andmise menetluse algatamine enne maksukorralduse

seaduse (MKS) § 96 lõikes 5 sätestatud eelduste (maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes

on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning

selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale

või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot) saabumist.

21. Korralduses on märgitud esiteks, et maksuhaldur kogub kolmandalt isikult teavet Projekt

Invest Grupp OÜ maksuvõlgade tekkimise põhjuste ja maksuvõlga tasuma kohustatud isiku

kohta. Viidatud on MKS §-le 37 (maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa

üleandmise korral) ja §-le 96 (vastutusotsuse andmine). Veel on viidatud MKS § 6 lg 1 p 3

(muu isik maksuvõla eest vastutjana) ja § 60 lg 1, mis sätestab teabe nõudmise

maksukohustuslaselt. Edasi viidatakse sellele, et kaebaja ja H. T. olid maksustamisperioodil

Projekt Invest Grupp OÜ juhatuse liikmed ning juhatuse liikme vastutusele äriühingu

maksude tasumisel (MKS § 8 lg 1). Korralduses selgitatakse, et teavet maksuvõla tekke kohta

vajatakse seoses sellega, et Projekt Invest Grupp OÜ ei ole maksuvõlga tasunud ja see on

vajalik „menetluses tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks“, et teha kindlaks juhatuse liikme

võimalik vastutus maksuvõla tekkimise eest (viidatud MKS § 40, millest esimene lõige

sätestab: Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.). Vastustaja selgitas lisaks istungil, et MKS

§ 37 sisaldus korralduses eksituse tõttu. Kohus möönab, et vaidlustatud korraldus on

vormistatud üsna raskepäraselt ja selle sisu ei pruugi olla esimesel lugemisel arusaadav kogu

eelneva maksumenetlusega mitteseotud isikule. Ilmselgelt on aga vastustaja alustanud

menetlusega tegemaks kindlaks juhatuse liikme võimalikku vastutust maksuvõla eest. Kui

juhatuse liige tõepoolest maksuvõla eest vastutab, antakse selle kohta vastutusotsus (MKS §

96). Nii ei ole võimalik järeldada muud, kui et maksuhaldur on alustanud toiminguid

vastutusotsuse andmise aluste väljaselgitamiseks ehk vastutusotsuse andmise menetlust.

Seejuures on siiski imekspandav, et vaidlustatud korralduses ei ole sõnaselgelt välja toodud, et

alanud on vastutusotsuse andmise menetlus (mis ei pruugi päädida vastutusotsuse andmisega,

kuna selle andmise vajadust ju menetluse käigus välja selgitataksegi). Haldusorgan peab

suutma anda oma haldusakte ladusas eesti keeles ja hõlpsasti loetavalt. Käesoleval juhul on

iseenesest lihtne ja kompaktne informatsioon esitatud viidetena paragrahvidele ja kohati

seosetute lausete jadana, kus haldusakti mõtte arusaamiseks kulub tarbetult palju aega. Kuna

aga V. V. oli kursis 01.07.2009 tema juhitud Projekt Invest Grupp OÜ-le antud

maksuotsusega nr 12.2-3/4587-3, sellest tuleneva maksuvõlaga ning ka sellega, et nimetatud

maksuvõlg oli tasumata, pidi V. V. vaatamata korralduse raskepärasusele seda eelinfot teades

saama aru, et maksuhaldur kaalub vastutusotsuse andmise menetlust. Seega, ehkki korralduse

sõnastus ja vormistus jätab soovida, ei ole see iseenesest selle tühistamise aluseks. Korralduses

on märgitud ka revidendi kontaktandmed ja olnuks igati loogiline, kui kaebaja oleks

korralduse mõtte väljaselgitamiseks pöördunud viivitamatult revidendi poole, mida ta aga ei

teinud.

22. Vaidlustatud korraldusega samal kuupäeval on korraldus teabe andmiseks ja dokumentide

esitamiseks tehtud ka Projekt Invest Grupp OÜ-le. Nimetatud korralduse olemasolu ja

eesmärk jääb kohtule arusaamatuks. Tegemist saab olla kolmanda isikuga V. V. suhtes käivas

vastutusotsuse menetluses, ehkki enne nimetatud otsuse tegemist ei ole jõutud V. V. poole

pöörduda (MKS § 61 lg 2), kuna mõlemad korraldused on tehtud samal kuupäeval. Kuna aga

nimetatud korraldust vaidlustatud ei ole, siis kohus selle õiguspärasusele hinnangut ei anna.

23. Kohus leiab, et vastutusotsuse andmise menetlust on äriühingu lõppemise ohu korral

siiski võimalik alustada ka enne vastutusotsuse andmise aluste saabumist, vastasel korral ei

pruugi vastutusotsuse andmine hiljem enam võimalik olla. MKS § 96 lg 5 teise lause kohaselt

võib äriühingu seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil

(pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele) ning selle tulemusel ei ole

õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu

kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Nimetatud säte ei ütle midagi vastutusotsuse

tegemise sisulise õigustatuse kohta, vaid paneb aina vaid esimese ajahetke, mil vastutusotsust

anda saaks.

24. OÜ Talveehitus esitas 27.04.2011 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Enne 07.04.2011

ei olnud maksuhaldur OÜ Talveehitus suhtes teinud MKS § 131 lg 1 p-st 6 tulenevaid

täitetoiminguid (eelkõige üritanud arestida pangakontosid) ja ka pankrotiavaldus esitati 20

päeva pärast. Seetõttu andis maksuhaldur vaidlustatud 07.04.2011 korralduse välja ennatlikult.

Samas ei oleks korralduse tühistamine sel põhjusel tulemuslik, kuna muutunud faktiliste

asjaolude tõttu tuleks maksuhaldurile samale eesmärgile suunatud (ent loodetavasti selgemini

põhjendatud) korraldus siiski anda. Olukord on kohtu hinnangul muutunud eelkõige OÜ

Talveehituse esitatud pankrotiavalduse tõttu, milles ta ise tunnistab oma püsivat

maksejõuetust. Pankrotiavalduse lisana on esitatud vara ja võlgade nimekiri, mille kohased

vara saldo on 0 ja võlgu kokku 104 612,27 eurot. Kuna pankrotiavalduse esitamise eesmärk

on pankroti välja kuulutamine (või selle lõpetamine väljakuulutamiseta raugemise tõttu) ja

avalduse lisast nähtuvalt on äriühingul ainult võlad, siis ei olegi muid võimalusi kui pankroti

välja kuulutamine või selle lõpetamine väljakuulutamiseta raugemise tõttu. Mõlemad need

alused tähendaksid endast MKS § 96 lg 5 eelduste täitmist ja vastusotsuse tegemise võimalust.

25. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusega

tsiviilasjas nr 2-11-19578 lõpetati OÜ Talveehitus pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohtu hinnangul asendab MKS § 96 lg 5 tähenduses pankroti

väljakuulutamist ka pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti väljakuulutamata raugemise

tõttu, kuna sel juhul on tulemus äriühingu varalise seisu osas veel ilmselgem: äriühing ei ole

võimeline oma kohustusi täitma. Määrus on jõustunud ja vastavalt avaliku teabe seaduse § 28

lg 1 p 29 avalik teave. Määruses on märgitud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise/tagasinõudmise võimalus ning äriühing kuulub

likvideerimisele vastavalt Harju Maakohtu 10.06.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-11-19578.

26. Kohtu hinnangul puudub sellises olukorras mistahes põhjus eeldada, et rahalistest

nõuetest ja varalistest õigustest oleks sisuliselt võimalik maksuotsusega määratud nõuet

rahuldada. Ka käesolevas menetluses ei ole kaebaja väitnud, et rahalist sissenõuet oleks

võimalik Projekt Invest Grupp OÜ pangakontodele pöörata. Vastustaja on lisaks väitnud, et

maksuhaldur on arestinud 11.05.2011 Swedbank AS-is OÜ Talveehitus arvelduskonto nr

221016708751, mille saldo seisuga 11.05.2011 oli 6,25 eurot. Rahalisi nõudeid ei olnud

korralduse tegemise hetkeks arestitud, ent kohtuotsuse tegemise hetkeks on möödunud 3-

kuuline tähtaeg ka rahalistele nõuetele sissenõude pööramisest. Arvestades seda ja

pankrotimenetluse lõppemist raugemisega, on põhjust eeldada, et sisuliselt sissenõudmise

võimalus puudub ja tegemist on varatu äriühinguga. Seega leiab kohus, et sisuliselt on

käesoleval juhul vastutusotsuse andmise eeldused täidetud ja puudub takistus ka

vastutusotsuse andmise menetluse läbiviimiseks.

27. Riigikohus on leidnud 04.12.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-09, et äriühingu

registrist kustutamisega lõpeb äriühingu maksukohustus, lisades, et kui vastutusotsus on

tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue

vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Seega on vastutusotsuse tegemine juhatuse liikme

solidaarse vastutuse tõttu peale äriühingu lõppemist võimatu. Pankrotiseaduse § 29 lg 8

sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu,

likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on

võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud

kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud

tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Vaidlust selles pole, et aasta jooksul OÜ-l Talveehitus

majandustegevust olnud ei ole. Seega on reaalne oht, et lähiajal kustutatakse OÜ Talveehitus

registrist. Tõendeid selle kohta, et äriühingul oleks vara, kohtule esitatud ei ole. Seega kohus

leiab, et kui maksuhaldur tuvastab tõendite põhjal ilmselge maksejõuetuse, on äriühingu

registrist kustutamise ohu korral vastutusotsuse menetluse alustamine põhjendatud ka enne

MKS § 96 lg 5 märgitud tingimuste saabumist, kui on piisavalt põhjust eeldada, et need alused

lähiajal saabuvad. Seega oli vastutusmenetluse alustamine käesoleval juhul põhjendatud.

28. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja toodud analoogiaga maksunõude aegumisest. Kui

maksunõue on aegunud, siis ei ole maksumenetluse läbiviimisel eesmärki, kuna ei ole võimalik

anda maksuotsust. Kui aga vastutusotsuse andmise menetluse alguseks ei ole veel möödunud

kolm kuud esimesest sundtäitmistoimingust või ei ole kuulutatud välja pankrotti, kuid

maksuhalduri hinnangul on nõude sundtäitmine äriühingu vahenditest ilmselgelt ebareaalne

(või on esitatud pankrotiavaldus), siis on kohtu hinnangul põhjendatud vastutusotsuse

menetluse alustamine enne MKS § 96 lg 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist. MKS §

96 lg 5 sätestab minimaalse ajalise piiri vaid vastutusotsuse andmisele, mitte

vastutusmenetluse alustamisele. Samas kohustab MKS § 10 lg 2 p 3 maksuhaldurit nõudma

sisse maksuvõlad. Vastutusmenetluse alustamine ja selle raames teabe nõudmine on küll

isikule koormavad, ent selline koormamine on võrreldes vastutusotsusega maksu

määramisega oluliselt väiksema kaaluga ega kaalu üles riski, et maksuotsusega määratud maks

jääb sisse nõudmata seetõttu, et äriühing jõutakse enne likvideerida ja nii kaob ka võimalus

vastutusotsuse tegemiseks. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud korraldus õiguspärane ja selle

tühistamiseks alus puudub.

29. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik